3-26-322/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

05.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-322

Haldusasi

K.M-i kaebus Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – K.M

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.02.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

K.M-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tagastada K.M-i määruskaebuse lisad digitaalse toimiku lehekülgedel 177-196.

2. Võtta menetlusse K.M-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.02.2026 määruse

peale haldusasjas nr 3-26-322.

3. Jätta K.M-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.02.2026

määrus haldusasjas nr 3-26-322 muutmata.

4. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) teostas 22.10.2024 Luhamaa piiripunkti Venemaa

Föderatsiooni väljuvale suunale saabunud K.M-i (kaebaja) ja tema pagasi läbivaatuse.

Läbivaatuse käigus avastati pagasist Thermaltake Core P8TG arvuti Asus TUF GAMING

X570-plus emaplaadiga (KN kood 8471). MTA koostas 22.10.2024 läbivaatuse akti nr

24LA152467 ning pidas kauba korrakaitseseaduse (KorS) § 52 lg 1 p 1 alusel kinni, kuna KN

kood 8471 on kantud 31.07.2014 Nõukogu määruse (EL) 833/2014 XXIII lisasse ning

tegemist on määruse 833/2014 art 3k lg 1 kohaselt sanktsioneeritud kaubaga, mille

Venemaale tarnimine ja eksportimine on keelatud.

3-26-322

2. MTA kohtuvälise menetleja 29.12.2025 väärteoasjas tehtud otsusega nr 930025000585/8

karistati kaebajat rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 361 lg 1 ja karistusseadustiku

(KarS) § 25 lg 2 alusel rahatrahviga 640 eurot ning konfiskeeriti KarS § 83 lg 6 ja RSanS §

361 lg 3 alusel Thermaltake Core P8TG arvuti ja Asus TUF GAMING X570-plus emaplaat.

3. K.M esitas 27.01.2026 Harju Maakohtule kaebuse MTA 29.12.2025 otsusele nr

930025000585/8.

4. K.M esitas 27.01.2026 MTA-le selgitustaotluse, milles palus selgitusi konfiskeeritud

kauba õigusliku staatuse, menetlustoimingute ja tollikvalifikatsiooni osas. Kaebaja selgitas, et

esitas piiripunktis kontrollimiseks ühe eseme, arvutikorpuse Thermaltake Core P8TG, mille

sees on erinevad komponendid. Samas on 22.10.2024 läbivaatuse aktis ja sellele järgnenud

menetlusdokumentides esitatud kaks eraldiseisvat eset: Thermaltake Core P8TG arvuti ja

Asus TUF GAMING X570-plus emaplaat. Seega on ese jaotatud kunstlikult mitmeks

tollikontrolli objektiks. Kaebaja leidis, et tollikontrolli käigus on kohaldatud vale kaubakoodi

KN 8471, mis mõjutas MTA järeldusi.

5. MTA esitas 29.01.2026 vastuse selgitustaotlusele, milles selgitas, et Thermaltake Core

P8TG arvutit ja Asus TUF GAMING X570-plus emaplaati on eraldi nimetatud seetõttu, et

klassifitseerimise reeglite kohaselt tuleb need kaubad eraldi klassifitseerida. Thermaltake

Core P8TG arvuti korpus koos ventilaatorite ja juhtmetega kuulub täpsemalt kaubakoodi 8471

30 80 alla, kuna korpus ise ei sisalda elektroonikat, vaid on mehaaniline tarvik. Asus TUF

GAMING X570-plus emaplaat kuulub kaubakoodi 8471 30 30 alla, kuna tegemist on

elektronlülitusega, mis on arvuti keskne komponent. Määruse nr 833/2014 XXXVII lisa

kohaselt kuuluvad mõlemad kaubad kaubakoodi 8471 30 alla. MTA 22.10.2024 läbivaatuse

aktis määrati algselt üldine kaubakood 8471. Väärteomenetluse alustamisel menetleja

kontrollib, mis kaubakoodile kinnipeetud kaup vastab ning otsustab menetluse edasise käigu.

Kuna tegemist on sanktsioonialuse kaubaga, viidi läbi väärteomenetlus. MTA 29.12.2025

väärteomenetluse otsusega konfiskeeriti kaup KarS § 83 lg 6 ja RSanS § 361 lg 3 alusel. MTA

selgitas, et otsusele võimalik esitada kaebuse maakohtule.

6. K.M esitas 29.01.2026 MTA-le täiendava selgitustaotluse, milles kordas 27.01.2024

selgitustaotluse küsimusi. Kaebaja täiendas vastuväiteid kaubakoodi osas, leides et

Thermaltake Core P8TG on arvutikorpus, mitte arvuti või automaatne andmetöötlusmasin,

ning see kuulub kaubakoodi KN 8473 alla. Ka emaplaat ei kuulu kaubakoodi 8471 alla, sest ei

ole iseseisev andmetöötlusmasin, vaid kuulub arvuti osade hulka.

7. MTA selgitas 30.01.2026 e-kirjas K.M-ile, et tema selgitustaotlusele on vastatud eelmises

kirjas.

8. Harju Maakohus jättis 05.02.2026 määrusega nr 4-26-252 K.M-i taotluse kaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebuse läbi vaatamata. K.M vaidlustas

määruse 06.02.2026 Tallinna Ringkonnakohtus.

9. Kaebaja esitas 06.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA tegevusetuse ja

viivituse peale, mis seisneb selles, et vastustaja ei ole andnud kaebajale sisulisi ja täielikke

vastuseid tema kirjalikele selgitustaotlustele, ei ole määranud tollikontrolli käigus 22.10.2024

ära võetud vara täielikku koosseisu ega ole selgitanud tollikontrolli aktis nr 24LA1524671-1

kajastamata komponentide õiguslikku staatust, asukohta ega valduse õiguslikku alust.

10. Tallinna Halduskohus tagastas 13.02.2026 määrusega kaebuse. Kohus luges kaebaja

nõudeks kohustamiskaebuse kohustada MTA-d kaebaja 27.01.2026 ja 29.01.2026

selgitustaotlustele vastamiseks, mis hõlmab vara loetelu, asukohta, õiguslikku staatust ja

2(6)

3-26-322

valduse õiguslikku alust, ning kohustamiskaebuse vara õigusliku staatuse suhtes otsuse

tegemiseks.

Kohus tagastas kohustamiskaebuse vastustaja kohustamiseks vastata kaebaja 27.01.2026 ja

29.01.2026 selgitustaotlustele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse

riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Kaebaja on 27.01.2026 ja 29.01.2026 esitanud MTA-le selgitustaotluse (märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ja kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 p

1). Kohtule ei ole äratuntav ja kaebaja ei ole ka ise sellele tuginenud, et kaebaja oleks

soovinud vaidlustada vaidega mõnda tollikontrolli toimingut, sh kauba kinnipidamist KorS §

52 lg 1 p 1 alusel. Selgitustaotlusega soovis kaebaja teavet ja selgitusi vara õigusliku staatuse,

menetlustoimingute ja tolliklassifikatsiooni osas. MTA on kaebajale selgitanud, et kaubad ja

emaplaat on eraldi klassifitseeritud ning välja on toodud konkreetsed kabakoodid. MTA on

korrektselt viidanud kaubakoodidele ja õiguslikele alustele, mis kinnitab nimetatud kaupade

ekspordikeeldu Venemaale (määrus 833/214 art 3k lg 1a). Lisaks on selgitatud läbivaatuse

aktis märgitud kaubakoodiga seotud erisust (algselt üldine kaubakood 8471) ja põhjust, miks

on läbi viidud väärteomenetlus. Täiendavalt on MTA selgitanud väärteootsuse vaidlustamise

võimalust. Seega on MTA selgitanud kaebajale kauba õiguslikku staatust (konfiskeeritud

KarS 83 lg 6 ja RSanS § 361 lg 3 alusel), tolliklassifikatsiooni (kaubakoodid), samuti

menetlustoiminguid, mis on menetluses tehtud. Kuna MTA on kaebaja selgitustaotlusele

ammendavalt vastanud, puuduvad kaebusel eduväljavaated. Asjaolu, et kaebaja MTA

selgitustega (eelkõige kaubakoodi määramise osas) ei nõustu, ei tähenda, et MTA oleks

selgitustaotlusele vastamisel oma kohustusi rikkunud. Sisulised vastuväited kauba

konfiskeerimisele, st väide, et kaubale on väär kaubakood määratud, saab kaebaja esitada

maakohtus väärteomenetluses kauba konfiskeerimise vaidlustamisel. Seda on kaebaja teinud.

29.01.2026 selgitustaotlus kordab sisult 27.01.2024 küsimusi ning täiendatud on vastuväiteid

kaubakoodi osas. MTA on põhjendatult viidanud varasemale vastusele, mis 29.01.2026

küsimusi adresseerib (MSVS § 5 lg 9 p 8).

Praegusel juhul ei ole kaebaja kohustamisnõue selgitustaotlusele vastamisega seoses suunatud

konfiskeerimise, mis riivab omandiõigust, vaidlustamisele, mida on kaebaja ka ise kinnitanud.

Kaebaja on selgelt väljendatud eesmärki saada vastused enda küsimustele. Olukorras, kus

kaebajale on haldusmenetluses vastatud, saab varasemalt läbi viidud menetlusega seotud

selgitustaotlusele vastamise osas riivet pidada väheintensiivseks. Riive intensiivsust vähendab

seegi, et kaebajale on kauba kinnipidamise ja konfiskeerimise aluseid selgitatud lisaks

haldusmenetlusele ka väärteomenetluses ärakuulamise käigus, väärteo protokollis ja

väärteootsuses, samuti kriminaalmenetluse lõpetamise määruses.

Kohustamiskaebus vara õigusliku staatuse suhtes otsuse tegemiseks (HKMS § 37 lg 2 p 2)

kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest see ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Kaebaja on küll välja toonud, et ei soovi vaidlustada väärteomenetluses tehtud otsust, kuid

taotleb MTA-lt uue otsuse tegemist vara osas, mis on 29.12.2025 konfiskeeritud. MTA

29.12.2025 otsuse p-st 8 nähtub, et konfiskeeritud on arvuti tervikuna ja emaplaat. Seega saab

selle vara suhtes otsuseid teha väärteomenetluses. Väärteomenetluses tehtavate toimingute

osas puudub halduskohtul pädevus (HKMS § 4). Kaebaja on konfiskeerimise aluseks oleva

otsuse maakohtus vaidlustanud. Väärteomenetluses konfiskeeritud vara suhtes ei saa MTA

teha otsustusi haldusmenetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3(6)

3-26-322

11. Kaebaja palub 21.02.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.02.2026

määrus.

Vaidluse ese on vara koosseisu määratlemine ja õigusselguse saavutamine, mitte

konfiskeerimise tühistamine. Halduskohus kvalifitseeris vaidluse teisiti, kui kaebaja selle

sõnastas. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldus on täitmata. Kohus on lahendanud asja

sisuliselt juba enne menetlusse võtmist. Halduskohus ei ole määruses viidanud konkreetsetele

toimiku lehekülgedele ning määrusest ei nähtu, millistele tõenditele on kohus tuginenud.

Tõendite analüüsi puudumine muudab kohtu arutluskäigu kontrollimatuks. Õigusselguse

puudumine takistab kaebaja õiguste kaitset. Konfiskeeritav vara peab olema konkreetselt

määratletud. Välja on toodud emaplaat, kuid muid komponente (toiteplokk, jahutussüsteem,

ühenduskaablid jm) mitte. Kohus hindas riive intensiivsust teavituste arvu, mitte tegeliku

mõju alusel. Vara koosseis on määratlemata, mis kujutab endast omandiõiguse riivet. Kuna

kaebaja ei vaidlusta konfiskeerimist, puudub alus suunata vaidlust lahendama

väärteomenetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

13. Ringkonnakohus tagastab kaebajale määruskaebuse lisad digitaalse toimiku lehekülgedel

177-196, kuna need on juba praeguse asja materjalide juures olemas.

14. Halduskohtu 13.02.2026 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited

ei anna alust selle tühistamiseks.

15. Halduskohus ei ole enne asja menetlusse võtmist kaebust sisuliselt lahendanud, vaid on

tagastanud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 1 alusel läbivaatamatult, andes

samas hinnangu kaebuse eduväljavaadetele, nagu seadus seda nõuabki.

16. Asjas on täidetud tingimused kohustamiskaebuse (s.o kohustada MTA-d kaebaja

27.01.2026 ja 29.01.2026 selgitustaotlustele vastamiseks) tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p

21 alusel. Põhiseaduse §-st 46 ning MSVS § 5 lg-st 1 tuleneb isikule õigus saada oma

pöördumistele vastuseid. See hõlmab ka õigust, et saadud vastus on sisuline. MSVS ei

reguleeri üksikasjalikult, mida peab vastus sisaldama. MSVS § 5 lg 8 kolmanda lause

kohaselt antakse selgitustaotlusele vastamisel isikule taotluses soovitud teave või õigusalane

selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Kohtulik kontroll selgitustaotlusele

vastamise üle ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni, sest haldusorgan otsustab

kaalutlusõiguse alusel, millisel viisil selgitustaotlusele vastata. Kui avaldaja ei ole rahul

saadud vastuse sisuga, võib ta esitada uue selgitustaotluse. Seevastu juhul, kui

selgitustaotlusele on jäetud üldse vastamata või on sellele vastatud üksnes osaliselt, saab

kaebusega iseenesest nõuda adressaadi kohustamist pöördumisele vastata (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 20.05.2025 määrus nr 3-25-1061, p 7 ja seal viidatud kohtupraktika).

17. Ringkonnakohtu hinnangul vastab MTA 29.01.2026 vastus MSVS § 5 lg 8 kolmandas

lauses sätestatule. MTA on kaebaja 27.01.2026 selgitustaotluses esitatud küsimustele

29.01.2026 kirjaga ammendavalt vastanud. Ringkonnakohus nõustub siinkohal halduskohtu

13.02.2026 määruse p-s 19.3 esitatud põhjendustega neid kordamata (HKMS § 203 lg 2 ja §

4(6)

3-26-322

201 lg 4). Kaebajale on 29.01.2026 vastuses selgitatud nii kauba tolliklassifikatsiooni

(kaubakoodidega seonduvat), menetluses tehtud menetlustoiminguid kui ka kauba õiguslikku

staatust ehk seda, et kaup konfiskeeriti KarS § 83 lg 6 ja RSanS § 361 lg 3 alusel.

Kaubakoodiga 8471 30 kaupadele kehtib ekspordikeeld Venemaale (määrus 833/214 art 3k lg

1a). Kohus ei saa siinses asjas kontrollida, kas kaebajale edastatud vastus on sisuliselt õige.

Sisulised vastuväited selle osas, et kaubale on kaebaja hinnangul määratud vale kaubakood,

saab kaebaja esitada väärteomenetluses tehtud otsuse vaidlustamisel maakohtus. Asja

materjalidest nähtuvalt on kaebaja seda õigust kasutanud ning esitanud 26.01.2026 Harju

Maakohtule kaebuse MTA 29.12.2025 otsuse nr 930025000585/8 peale. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt jättis maakohus 05.02.2026 määrusega nr 4-26-252 kaebuse

kaebetähtaja ületamise tõttu läbi vaatamata ning Tallinna Ringkonnakohus 27.02.2026

määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu 05.02.2026 määruse muutmata

(määrus on jõustumata).

18. MSVS § 5 lg 9 p 8 kohaselt võib vastamisest loobuda, kui selgitustaotluse adressaat on

sama isiku samasisulisele pöördumisele uue pöördumise esitamisele eelneva aasta jooksul

vastanud ning vajadus saada teavet uuesti ei ole põhjendatud. Kaebaja 29.01.2026

selgitustaotlus kordab 27.01.2025 selgitustaotluse küsimusi ning toob täiendavalt välja, et

õige kaubakood peaks olema KN 8473. Kaebaja samasisulisele pöördumisele on 29.01.2026

vastatud ning vajadust saada sama teavet uuesti asjas ei nähtu. MTA on 30.01.2026 e-kirjas

seetõttu põhjendatult viidanud varasemale (29.01.2026) vastusele, milles on kaebaja

küsimustele juba vastatud.

19. Kuna kaebaja on oma küsimustele sisulise vastuse saanud, ei saa kaebaja subjektiivsete

õiguste riive olla intensiivne. Vaidlust ei ole selles, et kauba konfiskeerimine riivab kaebaja

omandiõigust. Samas on kaebaja nii kaebuses kui määruskaebuses kinnitanud, et

kohustamisnõue selgitustaotlusele vastamisega seoses ei ole suunatud konfiskeerimise

vaidlustamisele, vaid ta soovib saada vastuseid selgitustaotluses esitatud küsimustele.

Halduskohus on õigesti märkinud sedagi, et riive intensiivsust vähendab asjaolu, et kaebajale

on selgitatud kauba kinnipidamise ja konfiskeerimise aluseid lisaks haldusmenetlusele

väärteomenetluses (vt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll dtl 111˗112, väärteo

protokoll dtl 115˗118, väärteoasjas tehtud otsus dtl 10˗13) ning kriminaalmenetluse

lõpetamise määruses (dtl 56). Seejuures on kaebajale juba 18.10.2024 Luhamaa tollipunktis

toimunud kauba läbivaatusel (läbivaatuse akt dtl 60˗61) hoiatatud sanktsioonialuse kauba üle

piiri toimetamise keelu rikkumise eest ning tutvustatud allkirja vastu infolehte sanktsioonide

kehtestamisest kaupadele, mida toimetatakse Euroopa Liidust Venemaa Föderatsiooni või

Venemaa Föderatsioonist Euroopa Liitu. Seega oli kaebaja kauba konfiskeerimise aluseks

olevast regulatsioonist teadlik.

20. Kohustamiskaebuse vara õigusliku staatuse suhtes uue otsuse tegemiseks on halduskohus

tagastanud õigesti HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

Kaebaja on MTA 29.12.2025 otsuse nr 930025000585/8 vaidlustanud Harju Maakohtus, kuid

taotleb halduskohtult vastustaja kohustamist teha konfiskeeritud vara osas uus otsus.

Halduskohus on õigesti selgitanud, et MTA saab väärteomenetluses konfiskeeritud vara

suhtes teha otsustusi väärteo-, mitte haldusmenetluses ning väärteomenetluses tehtavate

toimingute osas halduskohtul pädevus puudub, sest selliste vaidluste lahendamiseks on ette

nähtud teistsugune menetluskord (HKMS § 4).

21. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.02.2026

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(6)

3-26-322

6(6)