2-22-16347/96 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 5. märts 2026

Tsiviilasja number

2-22-16347

Tsiviilasi

E.A hagi W.K vastu ühisvara jagamiseks

W.K vastuhagi E.A vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. augusti 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

W.K apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja E.A (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kristi Haas

Kostja W.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Raul Ainla

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 18. augusti 2025. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-16347

osas, milles kohus jättis poolte ühisvarana jagamata nutitelefoni SAMSUNG

GALAXY A52s 5G ning mõistis W.K-lt E.A kasuks enamsaadud ühisvara arvel

välja suurema hüvitise kui 76 042 eurot 17 senti. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega jagada poolte ühisvarasse kuuluv nutitelefon SAMSUNG GALAXY A52s

5G, jättes selle E.A ainuomandisse ning kohustades E.A-d tasuma W.K-le

nimetatud eseme eest hüvitist 199 eurot 50 senti, mille tulemusena väheneb W.K

enamsaadud vara 76 042 euro 17 sendini. Muus osas jätta maakohtu otsus

muutmata.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Lugeda Tartu Maakohtu 18. augusti 2025. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-

22-16347 tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

"1. Rahuldada E.A hagi W.K vastu ühisvara jagamise nõudes ja W.K vastuhagi

E.A vastu ühisvara jagamise nõudes osaliselt.

2. Jagada E.A ja W.K ühisvara alljärgnevalt:

2.1. Jätta sõiduauto Honda CR-V, registritunnusega XXXXXX, W.K

ainuomandisse, kohustades W.K-d maksma E.A-le tema osa eest hüvitist 7500

eurot.

2.2. Jätta sõiduauto Honda FR-V, registritunnusega XXXXXX, E.A

ainuomandisse, kohustades E.A maksma W.K-le tema osa eest hüvitist 1400

eurot.

2.3. Lõpetada E.A ja W.K ühisomand sõiduautole Škoda Fabia,

registritunnusega XXXXXXX, sõiduki müümisega avalikul enampakkumisel,

jagades müügist saadava raha E.A ja W.K vahel võrdsetes osades.

2.4. Jätta E.A AS-i SEB Pank pangakontodel nr EE241010010691669018 ja

nr EE381010102021054004 15. märtsi 2022. a seisuga rahalised vahendid

summas 649 eurot 15 senti E.A ainuomandisse, kohustades E.A maksma

W.K-le tema osa eest hüvitist 324 eurot 58 senti.

2.5. Jätta W.K AS SEB Pank pangakontol nr EE671010102020196002 15.

märtsi 2022. a seisuga rahalised vahendid summas 7362 eurot 96 senti ja

Nordea Bank OYJ pangakontol nr FI2114743500166102 15. märtsi 2022. a

seisuga rahalised vahendid summas 3895 eurot 42 senti W.K ainuomandisse,

kohustades W.K-d maksma E.A-le tema osa eest hüvitist 5629 eurot 19 senti.

2.6. Jätta terrassimööbel E.A ainuomandisse, kohustades E.A maksma W.K-

le tema osa eest hüvitist 100 eurot.

2.7. Jätta kinnistu, registriosa numbriga XXXXXXX, asukohaga X linnas

XXX, W.K ainuomandisse, kohustades W.K-d maksma E.A-le tema osa eest

hüvitist 73 750 eurot.

2.8. Jätta AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXX

tulenevate E.A ja W.K ühiste kohustuste jääk 15. märtsi 2022. a seisuga

summas 17 625 eurot 89 senti nende omavahelises suhtes W.K kanda,

vähendades E.A hüvitise nõuet W.K vastu ühisvara arvel 8812 euro 94 senti

ulatuses.

2.9. Jätta nutitelefon SAMSUNG GALAXY A52s 5G E.A ainuomandisse,

kohustades E.A maksma W.K-le nimetatud eseme eest hüvitist 199 eurot 50

senti.

3. Tasaarvestada resolutsiooni punktist 2 tulenevad E.A ja W.K vastastikused

hüvitise nõuded. Lugeda, et tasaarvestuse tulemusena W.K hüvitise nõue E.A

vastu lõpeb ja E.A-l on W.K vastu hüvitise nõue 76 042 eurot 17 senti.

4. Mõista välja W.K-lt E.A kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara arvel 76 042

eurot 17 senti.

5. Määrata kindlaks, et W.K-l tuleb temalt resolutsiooni punktis 4 E.A kasuks

välja mõistetud hüvitis 76 042 eurot 17 senti tasuda hiljemalt kahe kuu

jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Hüvitis tuleb maksta E.A

pangakontole nr EE241010010691669018.

6. Kohustada E.A andma tahteavaldused kinnistusraamatus kinnistu

registriosas numbriga XXXXXXX omanikukannete muutmiseks selliselt, et

W.K kohta tehtud omanikukanne kustutatakse ja W.K kantakse

kinnistusraamatusse kinnistu ainuomanikuna.

7. Määrata kindlaks, et E.A on kohustatud andma resolutsiooni punktis 6

sätestatud kinnistusraamatus kinnistu omanikukannete muutmiseks

vajalikud tahteavaldused tingimuslikult, üksnes juhul, kui W.K on tasunud

ära temalt resolutsiooni punktis 4 E.A kasuks välja mõistetud hüvitise 76 042

eurot 17 senti.

8. Jätta rahuldamata E.A hagi ja W.K vastuhagi nõuded ühisvara jagamiseks

teistsugusel viisil ja korras.

9. Jätta dokumentide tõlkimise kulud summas 41 eurot 48 senti W.K kanda ja

kõik muud poolte menetluskulud poolte endi kanda.

10.Mõista W.K-lt E.A kasuks välja menetluskulud summas 41 eurot 48 senti.

Summa tuleb maksta E.A pangakontole nr EE241010010691669018.

11.W.K-l tuleb temalt E.A kasuks resolutsiooni punktis 10 välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

12.Tagastada E.A-le tõlkekulude ettemaks summas 58 eurot 52 senti. Tagastatav

summa kanda E.A pangakontole nr EE241010010691669018."

4. Jätta poolte apellatsioonimenetluse menetluskulud poolte endi kanda.

5. Rahuldada W.K 1. veebruari 2026. a riigilõivu tagastamise taotlus osaliselt.

Tagastada W.K-le 29. aprillil 2025 vastuhagi esitamise eest enamtasutud riigilõiv

210 eurot ja 14. septembril 2025 apellatsioonkaebuse esitamise eest enamtasutud

riigilõiv 210 eurot. Riigilõiv tagastada W.K pangakontole nr

EE671010102020196002 (AS SEB Pank).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. E.A (hageja) esitas 31. oktoobril 2022 Tartu Maakohtule W.K (kostja) vastu hagi

ühisvara jagamiseks. Hageja palus jagada poolte ühisvara alljärgnevalt:

1) müüa kinnisasi asukohaga XXX, X, registriosa number XXXXXXX, (kinnisasi)

avalikul enampakkumisel;

2) müüa sõiduk Škoda Fabia avalikul enampakkumisel ja jagada sõiduki müügist saadav

tulu poolte vahel võrdselt;

3) jätta sõiduk Honda CR-V kostja ainuomandisse, mõista kostjalt hageja kasuks välja

hüvitis 7500 eurot;

4) jätta sõiduk Honda FR-V hageja ainuomandisse, mõista hagejalt kostja kasuks välja

hüvitis 1400 eurot;

5) jätta terrassimööbel (nurgadiivan ja laud) hageja ainuomandisse, mõista hagejalt kostja

kasuks välja hüvitis 100 eurot;

6) jätta 15. märtsi 2022. a seisuga hageja pangakontodel nr EE241010010691669018 ja

EE381010102021054004 olnud 649 eurot 15 senti hageja ainuomandisse, mõista

hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 324 eurot 58 senti;

7) jätta 15. märtsi 2022. a seisuga kostja pangakontol nr EE671010102020196002 olnud

7362 eurot 96 senti ja pangakontol nr FI2114743500166102 olnud 3895 eurot 42 senti

kostja ainuomandisse, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 5629 eurot 19 senti;

8) tasaarvestada poolte vastastikused rahalised nõuded ning kohustada kostjat tasuma

hagejale enamsaadud vara arvelt hüvitist 11 304 eurot 61 senti hageja pangakontole.

Hageja palus määrata, et kinnisasi müüakse järgmiselt. Pooled müüvad kinnisasja esialgu

kokkuleppel hinnaga mitte vähem kui 154 000 eurot. Kinnisasja müügist saadud rahast

täidetakse esmalt laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev kohustus ja seejärel

tasutakse kinnisasja müügiga seotud kulud ning ülejäänud summa jagatakse poolte vahel

võrdselt. Kui kuue kuu jooksul kohtulahendi jõustumisest ei õnnestu kinnisasja poolte

kokkuleppel müüa, müüakse kinnisasi avalikul enampakkumisel alghinnaga mitte vähem

kui 154 000 eurot. Avaliku enampakkumise korraldaja on hageja valitud Tartu piirkonna

kohtutäitur. Kinnisasja enampakkumisel müügist saadud rahast täidetakse esmalt

enampakkumise korraldamise kulud, seejärel laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev

kohustus, seejärel kinnisasja müügiga seotud kulud ning ülejäänud summa jagatakse poolte

vahel võrdselt. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Pooled abiellusid 20. novembril 1999. Abielu lahutati Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2022. a

otsusega, mis jõustus 15. märtsil 2022. Abielu ajal kehtis poolte varalistele suhetele

ühisvara režiim. Poolte ühisvara võrdse jagamise põhimõttest ei ole alust kostja kasuks

kõrvale kalduda. Kostja kandis abielu ajal kinnisasjaga seotud kulusid oma töötasu, s.o

ühisvara arvel. Hageja palus juhul, kui kohus jagab kinnisasja kostja taotletud viisil,

määrata, et hagejal on kohustus anda kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks

nõusolek, kui kostja on 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest hüvitanud hageja osa

väärtuse rahas.

2. Kostja oli hageja taotletud ühisvara jagamise viisiga osaliselt nõus ja esitas vastuhagi

enda soovitud viisil jagamiseks. Kostja palus jagada ühisvara järgnevalt:

1) jätta kinnisasi kostja ainuomandisse;

2) jätta laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev laenu ja laenuintresside tagastamise

kohustus negatiivse väärtusega 17 625 eurot 89 senti kostja ainuomandisse;

3) jätta sõiduk Honda CR-V kostja ainuomandisse;

4) jätta sõiduk Honda FR-V hageja ainuomandisse;

5) jätta sõiduk Škoda Fabia hageja ainuomandisse;

6) jätta terrassimööbel kostja ainuomandisse;

7) jätta nutitelefon SAMSUNG GALAXY A52s 5G (nutitelefon) hageja ainuomandisse;

8) jätta jalgratas Merida (jalgratas) hageja ainuomandisse;

9) jätta 15. märtsi 2022. a seisuga hageja pangakontodel nr EE241010010691669018 ja

EE381010102021054004 olnud 649 eurot 15 senti hageja ainuomandisse;

10) jätta 15. märtsi 2022. a kostja pangakontol nr EE671010102020196002 olnud 7362

eurot 96 senti kostja ainuomandisse;

11) mõista kostjalt enamsaadud ühisvara eest hageja kasuks välja 36 594 eurot 85 senti.

Kostja palus, et kohus kohustaks hagejat tegema tahteavaldused kinnistusraamatus

kinnisasja registriosas nr XXXXXXX kehtiva omanikukande kustutamiseks ja uue

omanikukande tegemiseks, mille kohaselt on kostja kinnisasja omanik. Kostja palus

määrata, et ta peab maksma hagejale hüvitise kuue kuu jooksul otsuse jõustumisest.

Kostja oli nõus hageja nimetatud ühisvara koosseisuga, ent märkis, et kinnisasja väärtus on

141 000 eurot. Poolte ühisvarasse kuuluvad veel nutitelefon, väärtus 399 eurot, ja jalgratas,

väärtus 500 eurot. Kostja soovib, et kinnisasi jääks tema ainuomandisse. Kostja on seetõttu

nõus võtma laenujäägi enda kanda. Laenujäägist, mis on 17 625 eurot 89 senti, tuleb pool

hagejale maksmisele kuuluvast hüvitisest maha lahutada. Kostja tasus oma sissetulekutest

kinnisasja ostmise ning kinnisasjaga seotud laenu- ja kindlustusmaksete eest kokku 66 599

eurot 18 senti. Hageja ei panustanud. Kostjal tuleks tasuda hagejale tema omandiosa eest

hüvitist seega kokku 36 594 eurot 86 senti [(141 000 ÷ 2) – 8812,95 -1400 - 900 + 100 –

199,50 – 250 – 324,58 + 3681,48 – 33 299,59].

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 18. augusti 2025. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt ning jagas

poolte ühisvara järgnevalt:

1) kinnisasi jääb kostja ainuomandisse ja kostja kohustub hüvitama hagejale 73 750 eurot;

2) laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenevad kohustuste jääk, mis oli 15. märtsi

2022. a seisuga 17 625 eurot 89 senti, jääb poolte omavahelistes suhetes kostja kanda,

hageja kohustub hüvitama kostjale 8812 eurot 94 senti;

3) sõiduk Honda CR-V jääb kostja ainuomandisse, kostja kohustub hüvitama hagejale

7500 eurot;

4) sõiduk Honda FR-V jääb hageja ainuomandisse, hageja kohustub hüvitama kostjale

1400 eurot;

5) sõiduk Škoda Fabia müüakse avalikul enampakkumisel, müügist saadav raha jagatakse

poolte vahel võrdselt;

6) 15. märtsi 2022. a seisuga hageja pangakontodel nr EE241010010691669018 ja nr

EE381010102021054004 olnud 649 eurot 15 senti jääb hageja ainuomandisse, hageja

kohustub hüvitama kostjale 324 eurot 58 senti;

7) 15. märtsi 2022. a seisuga kostja pangakontol nr EE671010102020196002 olnud 7362

eurot 96 senti ja pangakontol nr FI2114743500166102 olnud 3895 eurot 42 senti jäävad

kostja ainuomandisse, kostja kohustub hüvitama hagejale 5629 eurot 19 senti;

8) terrassimööbel jääb hageja ainuomandisse, hageja kohustub hüvitama kostjale 100

eurot.

Maakohus tasaarvestas poolte vastastikud hüvitiste nõuded, luges kostja nõuded

lõppenuks, mõistis kostjalt enamsaadud ühisvara eest hageja kasuks välja hüvitise 76 241

eurot 67 senti, ning määras, et kostja kohustub tasuma hagejale hüvitise hiljemalt kahe kuu

jooksul otsuse jõustumisest hageja pangakontole nr EE241010010691669018. Maakohus

kohustas hagejat andma tahteavaldused kinnistusraamatus kinnistu registriosas numbriga

XXXXXXX omanikukannete muutmiseks nii, et kostja kohta tehtud omanikukanne

kustutatakse ja kostja kantakse kinnistusraamatusse kinnistu ainuomanikuna. Maakohus

määras, et hageja on kohustatud andma kinnistusraamatus kinnistu omanikukannete

muutmiseks vajalikud tahteavaldused tingimusel, et kostja on tasunud temalt hageja kasuks

välja mõistetud hüvitise 76 241 eurot 67 senti. Maakohus jättis dokumentide tõlkekulud 41

eurot 48 senti kostja kanda, mõistis selle kostjalt hageja kasuks viivisega välja ja jättis

ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Tõlkekulude ettemakse 58 eurot 52 senti

tagastati hagejale.

Poolte ühisvara tuleb jagada kehtiva perekonnaseaduse kohaselt. Ühisvara koosseisu

kindlaksmääramisel tuleb lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest

(perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1, 2 ja § 211 lg 1).

Poolte abielu sõlmiti 20. novembril 1999. Pooled ei sõlminud abieluvaralepingut. Pooltel

oli abielu sõlmimisest kuni abielu lõppemiseni varaühisuse varasuhe. Abielu lahutati

kohtuotsusega, mis jõustus 15. märtsil 2022. Poolte varaühisuse varasuhe lõppes seega 15.

märtsil 2022. Ühisvara koosseis tuleb määrata 15. märtsi 2022. a seisuga.

Vaidlust ei ole, et poolte ühisvara hulka kuulub järgnev vara: 10. augustil 2001 omandatud

kinnisasi (väärtuse üle on vaidlus); sõiduk Honda FRV (väärtus 2800 eurot); sõiduk Honda

CRV (väärtus 15 000 eurot); sõiduk Škoda Fabia (väärtus 900 eurot); terrassimööbel

(väärtus 200 eurot); hageja pangakontodel 15. märtsi 2022. a seisuga olnud 649 eurot 15

senti; kostja pangakontodel 15. märtsi 2022. a seisuga olnud 11 258 eurot 38 senti.

Eelnimetatud vara tuleb seega lugeda poolte ühisvara hulka kuuluvaks. Poolte ühisvara

hulka ei saa aga arvata nutitelefoni ega jalgratast. Lepingust (dtl 231) nähtub, et kostja ostis

14. oktoobril 2021 sõlmitud järelmaksuga müügilepinguga nutitelefoni (seadme Samsung

Galaxy A52s 5G) hinnaga 399 eurot. Telefon osteti seega pärast poolte abielu lõppemist.

Telefon ei kuulu seetõttu ühisvarasse. Vaidlust ei ole, et poolte lapsed kinkisid abielu ajal,

2016. aastal hagejale jalgratta. Kuna hageja omandas jalgratta kinke, s.o tasuta käsutuse

teel, kuulub jalgratas hageja lahusvarasse (jalgratta omandamise ajal kehtinud PKS § 27 lg

2).

Pooled vaidlevad kinnisasja jagamise viisi üle. Hageja soovib, et kinnisasi jagatakse

avalikul enampakkumisel ja müügist saadav raha jagatakse võrdselt. Kostja soovib

kinnisasja endale.

Kostja ei tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust kalduda kinnisasja jagamisel abikaasade

osade võrdsusest kõrvale. Kostja ei tõendanud, et ta tasus abielu ajal kinnisasjaga seotud

kohustusi enda lahusvara arvel. Enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS1995) §

14 lg 1 kui ka PKS § 25 kohaselt kuulub abielu ajal abikaasade omandatud vara, sh kostja

palk, poolte ühisomandisse. Poolte ühisomandis oleva kinnisasja kulutuste kandmise, sh

ühiselt võetud laenumaksete tasumise kohustus on poolte ühine kohustus. Pooled on selles

võlasuhtes VÕS § 65 lg 1 mõttes solidaarvõlgnikud. Kostjal on VÕS § 69 lg-st 1 tulenevalt

õigus esitada hageja vastu täidetud solidaarkohustuse tagasinõue hagejale langevas osas.

Kostja oleks ühisvara jagamise menetluses saanud oma nõude maksma panna näiteks

protsessuaalse tasaarvestusvaldusega, kuid kostja ei teinud seda. Eelnevat arvestades tuleb

kinnisasja jagamisel lähtuda abikaasade osade võrdsusest.

Pooled vaidlevad kinnisasja väärtuse üle. Kinnisasja väärtuseks on põhjendatud lugeda

poolte tellitud eksperthinnangutes märgitud väärtuste keskmine, s.o 147 500 eurot.

Kinnisasja väärtusest tulenevalt tuleks kostjal kinnisasja tema ainuomandisse jätmisel

hagejale hüvitada hageja osa 73 750 eurot. Arvestades ühisvara jagamise käigus tekkivaid

poolte vastastikkuseid muid hüvitiste nõudeid, kostja laenuvõimekust ning kostja vanemate

lubadust kostjat vajadusel rahaliselt aidata, on kostja võimeline hüvitama hagejale tema osa

kinnisasjast. Kinnisasi on kostja elukoht. Kinnisasjal käivad poolte ühised lapsed.

Eelnevast tulenevalt on õiglane jätta kinnisasi kostjale ja kohustada teda hüvitama hageja

osa rahas.

Hageja ei soovi sõidukit Škoda Fabia endale. Selle jagamine kostja taotletud viisil, s.o

sõiduki hagejale hüvitise maksmise kohustuse vastu jätmine ei ole seega põhjendatud.

Sõiduk Škoda Fabia tuleb jagada hageja soovitud viisil, s.o müüa avalikul enampakkumisel

ja jagada müügist saadav raha poolte vahel võrdselt. Vaidlust ei ole sõidukite Honda CR-V

ja Honda FR-V, terrassimööbli ega poolte pangakontodel olnud raha jagamise viisi üle.

Laenulepingu nr XXXXXXXXXXX jääk abielu lõppemise seisuga on ühisvara kohustus.

See tuleb PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või jagada abikaasade vahel

sarnaselt muu varaga. Vaidlust ei ole, et laenulepingu nr XXXXXXXXXXX jääk oli abielu

lõppemise seisuga 17 625 eurot 89 senti. Laenuandja ei andnud nõusolekut, et kostja võtab

laenulepingust tulenevad kohustused üle. Kohus ei saa seega muuta poolte laenulepingust

tulenevaid kohustusi laenuandja ees. Samas on võimalik jagada laenulepingust tulenevad

kohustused poolte sisesuhtes. Kuna kinnisasi jääb kostja ainuomandisse, jäävad

laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenevad poolte ühised kohustused alates abielu

lõppemisest poolte sisesuhtes kostja kanda. Hageja osa, s.o 8812 eurot 94 senti tuleb kostja

poolt enamsaadud ühisvara eest hagejale makstavast hüvitisest maha arvata.

Kostja nõue kohustada hagejat andma tahteavaldused kinnistusraamatus kinnistu

registriosas omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse

kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja, on põhjendatud (asjaõigusseadus §

641, kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel on põhjendatud määrata

kostjale hüvitise maksmise tähtaeg ja kohustada hagejat andma kinnistusraamatus kinnistu

omanikukannete muutmiseks vajalikud tahteavaldused juhul, kui on hüvitatud hageja

ühisomandi osa väärtus. Kostjale tuleb määrata hüvitise maksmise tähtajaks kaks kuud

otsuse jõustumisest.

Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 hagi ja vastuhagi osalise rahuldamise tõttu poolte

endi kanda, v.a dokumentide tõlkekulu, mis jääb kostja kanda. Kuna kostja käitumine

põhjustas dokumentide tõlkimise vajaduse, on põhjendatud, et kostja kannab selle kulu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus

jättis rahuldamata kostja taotluse jagada ühisvarasse kuuluv nutitelefon nii, et jätta see

hageja ainuomandisse ja kohustada hagejat hüvitama kostjale 199 eurot 50 senti; kohustas

kostjat maksma hagejale kinnisasja omandiõiguse kaotuse eest hüvitist 73 750 eurot; luges,

et poolte hüvitisnõuete tasaarvestuse tulemusena on hagejal kostja vastu hüvitise nõue 76

241 eurot 67 senti; mõistis kostjalt ühisvara arvel enamsaadu eest hageja kasuks välja

hüvitise 76 241 eurot 67 senti ning määras, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja

mõistetud hüvitis tasuda hiljemalt kahe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest hageja

pangakontole nr EE241010010691669018. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse,

millega mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 36 594 eurot ja 85 senti ning kõik

menetluskulud jäetakse hageja kanda. Kostja taotleb enamtasutud riigilõivu 470 euro

tagastamist.

Nutitelefon kuulub poolte ühisvara hulka, kuna see osteti poolte abielu ajal. Nutitelefon jäi

hageja kasutusse. Hageja peab seega hüvitama kostjale pool selle väärtusest, s.o 199 eurot

50 senti. Kostjalt väljamõistetava hüvitise määramisel tuleb sellega arvestada.

Maakohus lähtus kinnisasja jagamisel ekslikult valest seaduseredaktsioonist. Maakohus

kohaldas PKS § 34 lõiget 2, kuigi oleks pidanud kohaldama kinnisasja omandamise ajal

(10. juulil 2001) kehtinud PKS1995 § 19 lg 2 punkti 2. PKS § 210 lg 2 järgi saab ühisvara

PKS-i järgi jagamisel arvestada PKS-is1995 sätestatud abikaasade osade võrdsusest

kõrvalekaldumise aluseid, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 1. juulit

2010 (RKTKo 25.10.2017, 2-14-18828/113, p 28.1). Maakohtu tuvastatud asjaoludel on

ajaline tingimus täidetud. Antud juhul on alus kalduda ühisvara hulka kuuluva kinnisasja

jagamisel abikaasade võrdsuse põhimõttest kõrvale, kuna kostja tasus enda palga arvelt

oma pangakontolt kinnisasjaga seotud järgmised kohustused: kinnisasja ostmisel

omafinantseeringu osa 958 eurot 67 senti; kinnisasja ostmiseks ja renoveerimiseks võetud

laenumaksed 62 226 eurot 64 senti (hagiavalduse esitamise seisuga); kinnisasjaga seotud

kindlustusmaksed 3413 eurot 87 senti (hagiavalduse esitamise seisuga). Hageja ei vaidlusta

kostja panust. Kostja panus on seega kokku 66 599 eurot 18 senti. Hageja ei tasunud

kinnisasja soetamiseks midagi ega ka kindlustus- ja laenumakseid. Arvestades kostja

panust vara omandamisel, oleks kohus pidanud lähtuvalt PKS¹

⁵ § 19 lg 2 p-ist 2

⁹⁹

tulenevalt kalduma poolte võrdsusest kõrvale ja määrama kostja poolt hagejale kinnisasja

eest tasumisele kuuluvaks hüvitiseks 37 155 eurot 15 senti [73 750 – 36 594,85]. Eeltoodu

valguses ei ole asjakohane maakohtu järeldus, et kostja ei tõendanud, et ta tasus abielu ajal

kinnisasjaga seotud kohustusi enda lahusvara arvel ning et seetõttu ei ole kinnisasja

jagamisel alust kalduda abikaasade võrdsusest kõrvale. Kostja poolt hagejale maksmisele

kuuluv hüvitis on järelikult kokku üksnes 39 447 eurot 34 senti [(37 155,15 + 7500 +

5629,19) – (1400 + 324,58 + 100 + 8812,94 + 199,50)].

Kostja esitas vastuhagis hageja vastu taotluse enda nõude tasaarvestamiseks hageja

hüvitise nõudega. Kostja sellekohane tahe on piisavalt arusaadav. Maakohus oleks seega

pidanud poolte vastastikused nõuded tasaarvestama. Isegi, kui kostja ei oleks esitanud

tasaarvestusavaldust, oleks kohus pidanud poolte vastastikused nõuded ise tasaarvestama.

5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Maakohtu otsus on seaduslik. Ühisvara jagamisel kohaldub kehtiv perekonnaseadus.

Kostja ei panustanud kinnisasja omandamisse ega parendamisse oma lahusvara, mistõttu

PKS § 34 lg 2 ei kohaldu. Poolte abielu ajal teenitud kostja töötasu kuulub PKS § 27 alusel

ühisvarasse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles jättis poolte

ühisvarana jagamata nutitelefoni (SAMSUNG GALAXY A52s 5G) ning mõistis kostjalt

hageja kasuks enamsaadud ühisvara arvel välja suurema hüvitise kui 76 042 eurot 17 senti.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jagab poolte ühisvarasse kuuluva

nutitelefoni, jättes selle hageja ainuomandisse ning kohustades hagejat tasuma kostjale

hüvitist 199 eurot 50 senti, mille tulemusena väheneb kostja enamsaadud vara väärtus 76

042 euro 17 sendini. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2²).

7. Kostja on vastuhagis palunud jagada poolte ühisvarana hageja valduses oleva

nutitelefoni väärtusega 399 eurot.

PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel

omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Varaühisuse varasuhe lõppeb

PKS § 35 p 3 kohaselt mh abielu lahutamisega. Ühisvara jagatakse vastavalt PKS §-s 37

sätestatule.

8. Maakohtu järelduste kohaselt ei kuulu eelnimetatud telefon ühisvara hulka, kuna seega

on ostetud pärast poolte abielu lõppemist (maakohtu otsuse p 3.4.2). Maakohtu see järeldus

ei ole kooskõlas asja materjalidega. Maakohtu tuvastatu kohaselt sõlmiti poolte abielu 20.

novembril 1999. a ja lahutati Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2022. a otsusega tsiviilasjas nr

2-22-1029, mis jõustus 15. märtsil 2022. a. Nende asjaolude üle ei ole pooled menetluses

ka vaielnud. Kõnealuse nutitelefoni ostis kostja 14. oktoobril 2021, mida kinnitab väljavõte

müügilepingust (dtl 231). Asja materjalidest ei nähtu, et poolte varaühisuse varasuhe oleks

lõppenud või lõpetatud enne abielu lahutamist, s.o enne 15. märtsi 2022. Seega on telefon

omandatud poolte abielu ja varaühisuse kestel.

9. Eelmärgitut arvestades on ekslik maakohtu järeldus, et nutitelefon ei kuulu ühisvara

hulka põhjusel, et kostja ostis selle pärast poolte abielu lõppemist. Maakohus ei ole

tuvastanud muid asjaolusid, mis välistaks telefoni kuulumise ühisvarasse. Pooled ei ole

selliseid asjaolusid menetluses ka välja toonud.

10. Järelikult kuulus nutitelefon poolte ühisvarasse ning seda on võimalik ühisvarana

jagada. Kostja on palunud jätta telefoni hageja ainuomandisse ja kohustada hagejat

hüvitama pool telefoni väärtusest. Hageja ei ole taotlenud selle varaeseme osas teistsugust

jagamise viisi. Seega tuleb telefon jätta ühisvara jagamisel hageja ainuomandisse ning

kohustada teda hüvitama kostjale 50% telefoni väärtusest. Kostja on telefoni väärtusena

nimetanud selle ostuhinda 399 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest saaks

järeldada telefoni teistsugust väärtust ühisvara jagamise hetkel.

11. Ringkonnakohus loeb eelmärgitut arvestades nutitelefoni väärtuseks 399 eurot ning

hageja peab vastavalt kostja taotlusele hüvitama kostjale sellest 199 eurot 50 senti. Kostjalt

maakohtu otsusega enamsaadud ühisvara eest välja mõistetud hüvitist tuleb seetõttu 199

euro 50 sendi võrra vähendada.

12. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited ringkonnakohtu hinnangul alust

maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 654

lg-st 6 juhindudes maakaohtu otsuse põhjendusi.

Vastusena apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt

järgmist.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et arvestades kostja panust poolte ühisvarasse

kuuluvasse kinnisasja, oleks maakohus pidanud PKS¹

⁵ § 19 lg 2 p-st 2 tulenevalt

⁹⁹

kalduma poolte võrdsusest kõrvale ja määrama kostja poolt hagejale kinnisasja eest

tasumisele kuuluvaks hüvitiseks 37 155 eurot 15 senti.

2. Maakohus on PKS §-des 210 ja 211 sätestatule tuginedes õigesti leidnud, et ühisvara

koosseisu kindlaksmääramisel tuleb lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, kuid

ühisvara jagamisele kohaldub alates 1. juulist 2010 kehtiv perekonnaseadus (kui hagi on

esitatud pärast selle seaduse jõustumist). PKS § 210 lg 2 järgi saab ühisvara jagades siiski

arvestada PKS¹

⁵ järgi abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid, kui ese

⁹⁹

omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 1. juulit 2010 (nt RKTKo 19.06.2024, 2-17-

15677/175, p 17 koos selles viidatud kohtupraktikaga).

3. Maakohus tuvastas, et poolte abielu sõlmiti 20. novembril 1999, pooled ei ole sõlminud

abieluvaralepingut ning abielu sõlmimisest kuni abielu lõppemiseni oli pooltel varaühisuse

varasuhe. Poolte abielu lahutati kohtuotsusega, mis jõustus 15. märtsil 2022 (ning sellel

kuupäeval lõppes ka poolte varaühisuse varasuhe). Ühisvarasse kuuluva kinnistu

omandasid pooled 10. augustil 2001 ja parendasid seda samuti abielu ajal. Neid kohtu

tuvastatud asjaolusid ei ole kostja apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Otsuse leheküljel 14

on maakohus vastuolus varasemalt tuvastatuga ilmselgelt ekslikult märkinud, et abielu ajal

oli poolte vahel varalahususe varasuhe.

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole toonud menetluses välja selliseid

asjaolusid, mis annaksid aluse kalduda ühisvara jagamisel kõrvale abikaasade võrdsusest

kinnistu omandamise ajal kehtinud PKS1995 § 19 lg 2 järgi või kostja panuste hüvitamiseks

ühisvara arvel alates 1. juulist 2010 kehtiva PKS § 34 lg 2 järgi.

5. Panusena on kostja välja toonud selle, et ta tasus enda palga arvelt oma pangakontolt

omafinantseeringu osa kinnisasja ostmisel, samuti kinnisasja ostmiseks ja renoveerimiseks

võetud laenumakseid ja kinnisasjaga seotud kindlustusmakseid. Kostja abielu ajal teenitud

palk oli PKS1995 § 14 lg 1 järgi ja on ka kehtiva PKS § 25 kohaselt poolte ühisvara, mitte

kostja lahusvara. Kostja ei ole välja toonud ka muid asjaolusid, millest nähtuks, et kostja

pangakontol olnud raha oli tema lahusvara.

6. Maakohus on otsuse põhjenduste p-s 3.5.2.1 esitanud arutluskäigu, millest võib jääda

ekslik mulje, nagu oleks kostjal seoses ülalmärgitud panustega hageja vastu siiski mingeid

nõudeid, kuid kostja ei ole selliseid nõudeid ega tasaarvestusavaldust menetluses esitanud.

Arvestades maakohtu järeldust, et kostja pole tõendanud PKS § 34 lg 2 järgi hüvitatavate

panuste tegemist, ei olnud sellele järgnevalt hüpoteetiliste seisukohtade esitamine taoliste

nõuete kohta kohtuotsuses vajalik ja pigem raskendab lahendi mõistmist. Kokkuvõttes see

siiski maakohtu otsuse järeldusi ei mõjuta.

13. Apellatsioonimenetluse menetluskulud peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta TsMS

§ 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Eeltoodut arvestades ei ole vaja apellatsiooniastme

menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

14. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse riigilõivu tagastamiseks (dtl 753–754)

osaliselt. Kostja tasus maakohtus vastuhagilt riigilõivu kokku 630 eurot (dtl 191, 632) ja

ringkonnakohtus apellatsioonkaebuselt samuti 630 eurot (dtl 710). Hageja esitas hagi

ühisvara jagamiseks. Kostja esitas vastuhagi, milles taotles ühisvara jagamist enda

soovitud viisil.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 4 ja TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 5 järgi tuleb ühisvara

jagamise nõudelt tasuda riigilõivu kindla summana 420 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul

on RLS § 59 lg 4 ning TsMS § 132 lg 11 ja lg-d 4 p 5 sätestatud ühisvara jagamise nõude

eest ettenähtud riigilõivuga hõlmatud kõik nõuded ja taotlused, mis on vajalikud, et

ühisvarast saaks lahusvara. See tähendab, et juhul, kui ühisvara jagamist taotletakse nii, et

ühisvara hulka kuuluv asi jääb ühe poole ainuomandisse ja teine pool peab maksma talle

selle eest hüvitise, on ühisvara jagamise eest ettenähtud riigilõivu 420 euroga kaetud ka

tahteavalduste andmiseks kohustamise nõuded, mis on vajalikud ühisvarasse kuuluva asja

ühisvarast ühe poole ainuomandisse üleminekuks.

Kostja pidi eelnevat arvestades tasuma vastuhagilt riigilõivu 420 eurot. Arvestades, et hagi

ja vastuhagi on teineteist välistavad, pidi kostja tasuma apellatsioonkaebuselt TsMS § 137

lg 2 ja RLS § 59 lg 15 kohaselt riigilõivu samuti 420 eurot. Ringkonnakohus tagastab

TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel kostjale vastuhagilt enamtasutud riigilõivu 210 eurot ja

apellatsioonkaebuselt enamtasutud riigilõivu 210 eurot. Kostja riigilõivu tagastamise

taotlus jääb ülejäänud osas (50 euro ulatuses) rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)