2-25-124422/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. märts 2026. a, Tartu kohtumaja; kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-25-124422

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi F.B vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4740,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht XXX

10617), esindaja: Marie Tsine

Kostja: F.B (isikukood XXX, elukoht XXX,; XXX )

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista F.B-lt B2 Impact OÜ kasuks F.B ja Multitude Bank p.l.c vahel

20.12.2024. a sõlmitud laenulimiidi lepingu alusel põhivõlgnevus 4000 eurot, intress

30,38 eurot, viivis 308,11 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata seadusjärgsest intressimäärast kõrgemas määras intressi

väljamõistmise osas.

4. Määrata B2 Impact OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 580 eurot (riigilõiv 560

eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).

5. Jätta hageja menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda ja 8% ulatuses hageja enda

kanda.

6. Välja mõista F.B-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuluna 464 eurot.

7. F.B peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

9. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. B2 Impact OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi F.B vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 20.12.2024. a krediidilepingu krediidiandjaga

Multitude Bank p.l.c, mille kohaselt võimaldas krediidiandja kostjale krediiti 4000 eurot.

Kostja kohustus kasutatud krediidi tagastama ja tasuma intressi. Kostja ei täitnud

krediidilepingut nõuetekohaselt, mistõttu arvestati ka viivist ja tekkisid sissenõudmiskulud.

Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka meeldetuletuskirjale ja täiendavale tähtajale

vaatamata, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 20.04.2025. a ning loovutas

nõude hagejale.

Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena tagastamata krediidisumma 4000

eurot, intress 397,33 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivis.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 26.01.2026. a määrusega, andes kostjale hagile

vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja sai hagimaterjalid

ja kirjaliku vastuse nõude kättetoimetamisportaali kaudu kätte 27.01.2026. a. Seega oli

hagile vastuse esitamise viimaseks päevaks 16.02.2026. a. Kostja hagile vastust ei

esitanud.

3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, märkides üksnes

järgmist. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus

piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on kontrollinud nõude rahuldamise eeldusi ja

veendunud, et laenuandja ei omandanud enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist piisavat

teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, mistõttu rikkus kostjaga krediidilepingu

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas (RKTKo nr 2-21-13098, p 18-22) on leitud, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks

peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt

teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2

kolmas lause).

Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel on lähtutud

kostja avaldatud andmetest sissetulekute ja väljaminekute osas. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist teostanud ka kostja krediidivõimelisuse analüüsi kostja pangakonto

väljavõtte alusel. Esitatud väljavõttest nähtuvad aga suuremad igakuised

finantskohustused, kui taotluses on märgitud. Hagist ei nähtu, et krediidiandja oleks kotjalt

selles osas täiendavaid selgitusi küsinud. Lisaks ei ole arvestatud vajalike elamiskuludega.

Hageja sõnul on kostja isikusamasust kontrollitud Rahvastikuregistrist. Samas ei ole

krediidiandja kontrollinud registrist kostja ülalpeetavate olemasolu.

Kohus märgib, et kostjal oli küll kohustus esitada laenutaotluses õiged andmed, kuid

laenuandjal oli ka kohustus esitatud andmeid kontrollida. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Järeldused, mis põhinevad üksnes laenutaotlusel ja

kättesaadavatel registritel, ei saa kohtu hinnangul olla piisavad, et jaatada krediidiandja

hoolikust laenu väljastamisel. Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija

krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud

andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet (RKTKo nr 2-14-21710/105, p 21).

5. Kuna kostja ei ole lepingu alusel ühtegi tagasimakset teinud, puudub vajadus VÕS § 4034

lg 7 kohase ümberarvestuse tegemiseks. Puuduvad tasutud summad, mille osas tuleks

hinnata nende arvestamist põhisumma, intressi või muude kulude katteks. Nõude suuruse

kontroll seisneb üksnes väljamakstud põhisumma ja võimaliku seadusjärgse intressi

hindamises.

6. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kostjaga sõlmitud lepingu kohaselt oli

intressimääraks 41,2% aastas, mis on suurem, kui lepingu sõlmimise ajal kehtinud

seaduses sätestatud intressimäär. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja intressinõude

perioodil 23.01.2025. a – 20.04.2025. a üksnes seaduses sätestatud intressimäära

arvestades ja jätab rahuldamata hageja nõude lepingujärgse intressi väljamõistmise osas.

7. Kuivõrd hageja on taotlenud seaduses sätestatud määras viivise väljamõistmist, puudub

alus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu viivisenõude

vähendamiseks.

8. Kostja ei tasunud lepingu alusel ühtegi makset ning kostjale on saadetud

meeldetuletuskirju, mistõttu on põhjendatud ka hageja nõue sissenõudmiskulude

hüvitamiseks.

9. Eelnevat arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista põhivõlgnevus 4000 eurot, intress 30,38 eurot, viivis 308,11 eurot ja

sissenõudmiskulud 35 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

11. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks riigilõiv 560 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud lähtuvalt

hagihinnast. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

riigilõivu näol tegemist põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 järgi on põhjendatud

ka hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot.

Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskulude katteks välja mõista riigilõiv 464 eurot, s.o 92% hageja põhjendatud ja

vajalikest menetluskuludest.

12. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin