2-26-1632/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJuhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Legislator headnote
AI generated2-26-1632/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
5. märts 2026, Tartu
Tsiviilasja number
2-26-1632
Tsiviilasi
G.D hagi O.U. vastu sundtäitmise lubamatuks
tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2025/2957
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud kohtulahendid
Viru Maakohtu 22. jaanuari 2026 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
G.D määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): G.D (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1. Jätta Viru Maakohtu 22. jaanuari 2026 määrus muutmata.
2. Jätta G.D määruskaebus rahuldamata.
3. Jätta kõik menetluskulud G.D kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse
kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5).
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi
esitada vandeadvokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,
kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. G.D (hageja) esitas 21. jaanuaril 2026 Viru Maakohtule hagiavalduse O.U. (kostja) vastu
sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
Kostja pöördus kohtutäituri poole Viru Maakohtu 12. veebruari 2024 otsuse (tsiviilasi nr 2-22-
3591) täitmiseks, millega jagati poolte kui endiste abikaasade ühisvara, sh määrati müüa avalikul
enampakkumisel kinnisasi (XXX), millel asub elamu. Kohtutäitur algatas täitemenetluse nr
066/2025/2957.
Hageja väitel on pärast kohtuotsuse jõustumist ilmnenud uus oluline asjaolu, nimelt elab alates
oktoobrist 2025 nimetatud elamus hageja alaealine poeg M. G.D. Vaatamata sellele edastas
kohtutäitur hagejale teate pooltele kuuluva kinnisasja sundmüügi kohta enampakkumisel.
Arvestades, et kinnisasi on lapse ainus elukoht, on kohtuotsuse täitmine muutunud
ebaproportsionaalselt koormavaks ning vastuolus lapse parimate huvidega, mis õigustab
kohtuotsuse ümbervaatamist. Hageja palub tunnistada täitemenetlus nr 066/2025/2957 lubamatuks
osas, mis puudutab kinnisasja aadressil XXX enampakkumisel müümist.
2. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palub peatada täitemenetluse
täiteasjas nr 066/2025/2957 osas, mis puudutab vaidlusaluse kinnisasja müümist kuni käesoleva
hagi lahendamiseni.
3. Maakohus keeldus 22. jaanuari 2026 määrusega hagi menetluse võtmisest tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel, kuivõrd hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik
saavutada.
Kohus märkis, et ühisvara jagamisel võib arvestada ka seda, kus elavad alaealised lapsed, kuid see
asjaolu ei saa olla määravaks ühisvara jagamise viisi valimisel ja kohus ei saa jätta sel põhjusel
ühisvara jagamata. Kohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-22-3591 endiste abikaasade ühisvara
jagamisel ei esitatud nõuet jätta K. kinnisasja G.D omandisse.
Käesoleval juhul ei ole tegemist täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-s 1 nimetatud olukorraga
ning ühisvara jagamise viisi nn ümbervaatamiseks ei anna alust asjaolu, et nüüd elab elamus
alaealine laps. Esitatud hagiavaldus on seega perspektiivitu. Eeltoodu alusel keeldus kohus
juhindudes TsMS § 371 lg 2 p-st 2 hagiavalduse menetlusse võtmisest selle perspektiivituse tõttu
ning luges hagiavalduse tagastatuks hagejale TsMS § 372 lg 4 alusel.
Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palub peatada täitemenetluse
täiteasjas nr 066/2025/2957 osas, mis puudutab vaidlusaluse kinnisasja müümist kuni käesoleva
hagi lahendamiseni. Kohus keeldus hagi menetlusse võtmast, seega mistõttu jättis maakohus
taotluse hagi tagamiseks rahuldamata.
4. Hageja esitas 2 veebruaril 2026 määruskaebuse maakohtu 22. jaanuari 2026 määruse peale,
milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule läbivaatamiseks.
Hageja ei nõustu maakohtu järeldustega ning peab neid põhjendamatuks. Käesolevas asjas on
puudutatud alaealise lapse õigusi ning perekonnaseadus näeb ette alaealiste õiguste prioriteetsuse,
sealhulgas nende õiguste osas, mis puudutavad elukohta, haridust ja tervist.
Hageja osutas asjaolule, et kinnisasja enampakkumise läbiviimine ei ole võimalik seni, kuni elamus
elab alaealine laps. Hageja ei ole taotlenud jõustunud kohtuotsuse tühistamist ühisvara jagamise
osas.
Hageja peab vajalikuks rõhutada, et vara jagamise menetluse käigus ta esitas vastuhagi vara
jagamise kohta, kuid hageja vastuhagi jäeti läbi vaatamata.
Hageja taotleb täitemenetluse lubamatuks tunnistamist ajaks, mil elamus elab tema alaealine poeg,
mis on alaealise lapse ainus elukoht. On ilmne, et lapse täisealiseks saamisel langevad ära eeldused
enampakkumise peatamiseks.
Hageja peab eeltoodud põhjustel põhjendamatuks Viru Maakohtu seisukohta, mille kohaselt tuleb
hagiavaldus jätta menetlusse võtmata.
5. Maakohus leidis, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust määruskaebust rahuldada
ja edastas määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu
Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 22. jaanuari 2026 määrus tuleb jätta muutmata (TsMS
§ 657 lg 1 p 1 ja § 659). Määruskaebuse väited ei anna alust kaebust rahuldada.
7. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest leidis, et hagiga ei ole
võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ja hagi on perspektiivitu. Ringkonnakohus nõustub
maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
8. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Asjaolu, et jõustunud kohtuotsuse
alusel algatatud täitemenetluses enampakkumisele minevat elamut (kinnisasja) kasutab alaealine
laps, ei muuda sundtäitmist lubamatuks.
TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel
sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või
tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
TMS § 221 lg 2 järgi on eelnimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus,
millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
Hageja ei ole tuginenud vastuväitele, et sundtäitmisele antud kohtulahendis nimetatud ühisvara on
jagatud, nõuded on ajatatud või on hageja kostja nõuded tasaarvestanud. Hageja tugineb
vastuväitele, et ühisvarasse kuulunud kinnisasja kasutab alaealine laps ja see asjaolu on tekkinud
pärast kohtulahendi jõustumist.
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja esitatud vastuväite alusel ei saa sundtäitmist
lubamatuks tunnistada, mistõttu hageja nõue on perspektiivitu.
9. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)