4-26-444/8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2026. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-26-444 Kohtunik Markus Kärner Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16. veebruari 2026. a määrus, millega kohus jättis Iryna Skocheliaki taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tema kaebuse kohtuvälise menetleja väärteootsusele läbi vaatamata Määruskaebuse esitaja Iryna Skocheliak (ik 48903090070) RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB: Jätta Harju Maakohtu 16. veebruari 2026. a määrus muutmata ja Iryna Skocheliaki määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 192 lg-st 1¹ ja VTMS § 193 lg-st 1 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. Vajadusel saab menetlusalune isik taotleda Riigikohtult advokaadi määramist riigi õigusabi korras. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) koostas 14. novembril 2025 väärteoprotokolli Irina Skocheliaki suhtes. Väärteoprotokolli kohaselt ületas I. Skocheliak samal päeval mootorsõidukiga kiirust, sooritades selliselt liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoprotokolli märgitu kohaselt pidi kohtuväline menetleja tegema I. Skocheliaki liiklusrikkumise kohta kirjalikus menetluses lahendi, mis on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 15. detsembrist 2025. I. Skocheliak allkirjastas väärteoprotokolli ja märkis vastavasse lahtrisse, et soovib kohtuvälise menetleja lahendit enda e-posti aadressile. 2. PPA tegi väärteootsuse 4. detsembril 2025, millega võttis I. Skocheliakilt LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõigus 4 kuuks.

4-26-444 3. I. Skocheliak esitas maakohtule 10. veebruaril 2026 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, kohtuvälise menetleja väärteootsuse tühistamiseks ning palus määrata kohtul rahatrahv või alternatiivselt võtta juhtimisõigus üheks kuuks. Maakohtu määrus 4. Harju Maakohus jättis 16. veebruari 2026. a määrusega I. Skocheliaki taotluse kaebetähtaja ennistamiseks väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 38 lg 1, kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldamata ning kaebuse VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Maakohus leidis, et I. Skocheliak esitas kaebuse pärast VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Maakohtu määruse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 5. Väärteoprotokolli märgitu kohaselt oli väärteootsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 15. detsembrist 2025. Väärteoprotokolli koopia on I. Skocheliak saanud allkirja vastu kätte 14. novembril 2025. Samuti on tutvustatud I. Skocheliakile tema õigusi ja kohustusi väärteomenetluses, mille ta on allkirjastanud. Nii oli I. Skocheliak teadlik väärteomenetlusest, kui ka ajast, mil kohtuvälise menetleja lahend on talle kättesaadav. Asjaolu, et kohtuvälise menetleja otsus koostati väärteoprotokollis märgitud kuupäevast varem (15. detsembri asemel 4. detsembril 2025), ei riivanud menetlusaluse isiku õigusi. 15-päevane kaebetähtaeg algas kuupäevast, mil otsus pidi olema kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. I. Skocheliak on väärteoprotokollis allkirjaga kinnitanud, et soovib kohtuvälise menetleja otsust oma e-posti aadressile. Kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt edastati kohtuvälise menetleja otsus kaebaja e-posti aadressile 4. detsembril 2025. Selle e-posti aadressi on kaebuse esitaja märkinud enda e-posti aadressiks ka kohtule edastatud kaebuses. I. Skocheliak esitas kaebuse 10. veebruaril 2026, s.o 1 kuu ja 10 päeva pärast kaebetähtaega. Kaebaja palub kaebetähtaeg ennistada, kuna ta viibis Ukrainas 23. novembrist kuni 12. detsembrini 2025. Maakohus leidis, et kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse kaebetähtaeg mõjuval põhjusel. Möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKKK 29.11.2010 3-1-1-90-10, p 9.2). Kaebuse esitajale edastati kohtuvälise menetleja otsus 4. detsembril 2025.a tema poolt avaldatud e-posti aadressile ning saaja vastuvõttev meiliserver on vastanud, et e-mail on vastu võetud. Isegi, kui kaebuse esitajal polnud välisriigis ligipääsu e-postile, jääb mõistmatuks, miks kaebaja sai otsuse kätte alles 28. jaanuaril 2026, kuigi väärteoprotokolli kohaselt oli ta teadlik, et otsus on kättesaadav 15. detsembrist 2025. Määruskaebus 6. 19. veebruaril 2026 esitas I. Skocheliak maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb kohtumääruse tühistamist, kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamist ning väärteootsusele esitatud kaebuse läbivaatamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 7. Väärteootsusest sai I. Skocheliak teadlikuks 9. jaanuaril 2026 kohtuvälise menetleja käest. Uurija vaatas andmeid arvutist ja ütles, et väärteootsust ei olnud I. Skocheliakile saadetud. See tähendab, et otsus polnud I. Skocheliakile kätte toimetatud. I. Skocheliak kinnitab, et väärteootsust ei saadetud talle e-postile. I. Skocheliakile ei selgitatud, et ta peab tulema 15. detsembril 2025 kohtuvälise menetleja juurde otsuse kättesaamiseks või tutvuma sellega e-toimikus. Kaebuse juurde on I. Skocheliak lisanud e-posti väljatrüki, tõendamaks, et talle ei saadetud väärteootsust. Lisaks selgitab I. Skocheliak, et talle oli väärteoasjas nr 2301,26,000016 heidetud algselt ette 9. 2(4)

4-26-444 jaanuaril 2026 juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist. Kuna talle aga ei teatatud juhtimisõiguse äravõtmisest, siis kohtuväline menetleja loobus sellest väärteoasjast. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et I. Skocheliak esitas kaebuse hilinenult ja tema poolt esitatud asjaolud ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Maakohtu otsustused kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta on seaduslikud ning põhjendatud. Nii jääb maakohtu määrus VTMS § 194 lg 3 ja § 147 lg 1 p 1 alusel muutmata ning I. Skocheliaki määruskaebus rahuldamata. 9. Määruskaebuse põhiväide on, et I. Skocheliak sai kohtuvälise menetleja väärteootsusest teadlikuks 9. jaanuaril 2026, kui kohtuväline menetleja kinnitas talle eksimust väärteootsuse e-postiga saatmisel. I. Skocheliak märgib kaebuses, et enne seda kuupäeva ei olnud väärteootsus talle kätte toimetatud. Maakohtule esitatud kaebuses väitis I. Skocheliak aga, et ta sai väärteootsuse kätte 28. jaanuaril 2026. Ringkonakohus märgib, et nähtuvalt väärteootsusest tegi kohtuväline menetleja I. Skocheliaki suhtes otsuse üldmenetluses. Sel juhul sätestab kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise korra VTMS § 114 lg 4. Viidatud menetlusnormi kohaselt algab 15-päevane kaebuse esitamise tähtaeg mitte kohtuvälise menetleja väärteootsuse kättetoimetamisest, vaid alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. VTMS § 70 lg 5 aga ütleb sõnaselgelt, et ehkki menetlusalise isiku nõusolekul võib otsuse koopia talle elektroonselt edastada, ei muuda menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule VTMS §-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. Ka kohtupraktika kohaselt on VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (vt RKKK 29.11.2010 3-1-1-90-10, p 9.1; RKKK 25.10.2013 3-1-1-84-13, p 8.1). 10. Maakohus tuvastas asjakohaselt, et I. Skocheliak oli allkirjastanud 14. novembri 2025 väärteoprotokolli ja nõnda oli ta selles märgitu põhjal teadlik ajast, millal kohtuvälise menetleja otsus oli talle kättesaadav. Väärteoprotokolli on märgitud, et kohtuvälise menetleja otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 15. detsembrist 2025. Nagu eespool selgitatud, ei muuda asjaolu, et I. Skocheliak märkis väärteoprotokolli, et soovib väärteootsust oma e-postile, VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud edasikaebetähtaega. Veelgi enam, ka väärteoprotokollis rõhutati paksus kirjas, et kohtuvälise menetleja lahendit isikule kätte ei toimetata, samuti selgitati väärteoprotokollis, et lahendi saatmine e-posti aadressile ei mõjuta edasikaebetähtaegu. Seega järeldas maakohus õigesti, et väärteootsus oli I. Skocheliakile 15. detsembrist 2025 kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ja ta oli sellest teadlik. Lahendi saatmine (või mittesaatmine) elektroonselt kaebetähtaega ei mõjuta. Puudub vaidlus, et I. Skocheliak esitas kaebuse kohtuvälise menetleja väärteootsusele alles 10. veebruaril 2026. Nii esitas I. Skocheliak kaebuse selgelt hilinenult. 11. Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja KrMS §-st 172 võib kohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist ja kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus. Kaebetähtaja ennistamise taotluses tugines I. Skocheliak argumendile, et ta oli perioodil 23. november 2025 kuni 12. detsember 2025 Ukrainas, kus tal puudus ligipääs e-postile. Ringkonnakohus märgib, et kokkuvõtlikult ei oma asjas tähtsust väited, et I. Skocheliak ei saanud kasutada e-posti või kohtuväline menetleja eksis talle otsuse e-postiga saatmisel või I. Skocheliak oli kuni 12. detsembrini 2025 Ukrainas. Nagu märgitud, algas kaebetähtaeg 15. detsembrist 2025 ning seda ei mõjuta see, kas ja millal sai I. Skocheliak lahendist e-posti teel teada. I. Skocheliak 3(4)

4-26-444 pole esitanud asjaolusid, mille kohaselt tal esines objektiivne takistus minna alates 15. detsembrist 2025 kaebetähtaja jooksul (s.o 15 päeva jooksul) kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Kuna tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus, jättis maakohus õigustatult I. Skocheliaki hilinenult esitatud kaebuse VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. 12. Määruskaebuses viitab I. Skocheliak ka tema suhtes algatatud uuele väärteomenetlusele, milles teda karistati juhtimisõiguseta juhtimise eest. I. Skocheliak väidab, et ta ei olnud juhtimisõiguse äravõtmisest teadlik. Ringkonnakohus selgitab, et kõik vastuväited (mh selles, et I. Skocheliak ei olnud juhtimisõiguse äravõtmisest teadlik) saab esitada kõnesoleva uue väärteomenetluse raames. Praeguses menetluses lahendatakse üksnes kaebetähtaja ennistamise küsimust seoses teise väärteoasjaga. (allkirjastatud digitaalselt) 4(4)