Legislator Case Law & Legislation
2-25-8301/13 AI generated

2-25-8301/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Case Number 2-25-8301/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta menetlusse N.V ja S.F hagiavaldus OÜ Arca Varahaldus ja X korteriühistu N.V, S.F ja OÜ Arca Varahaldus koostöös on X kinnistul paikneva õhk-vesi

Legislator headnote

AI generated

2-25-8301/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: Võtta menetlusse N.V ja S.F hagiavaldus OÜ Arca Varahaldus ja X korteriühistu N.V, S.F ja OÜ Arca Varahaldus koostöös on X kinnistul paikneva õhk-vesi

Keywords

AI generated
language barriers waiver of oral hearing power to negotiate forfeiture agreement oral pronouncement negotiation and conclusion
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Määruse tegemise aeg ja koht

04. märts 2026, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-25-8301

Tsiviilasi

N.V ja S.F hagiavaldus OÜ Arca Varahaldus ja X

korteriühistu vastu naaberkinnisasjalt tuleneva

mõjutuse (müra) levimise keelamiseks hagejate

kinnisasjale

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmine, kompromissi kinnitamine,

menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad:

1) N.V (isikukood XXX)

2) S.F (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja Allen-Illimar Putnik

Kostja 1: OÜ Arca Varahaldus (X

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl

Haavasalu

Kostja 2 X korteriühistu (X

Seaduslik esindaja V.C

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse N.V ja S.F hagiavaldus OÜ Arca Varahaldus ja X korteriühistu

vastu naaberkinnisasjalt tuleneva mõjutuse (müra) levimise keelamiseks hagejate

kinnisasjale.

2. Kinnitada poolte vahel 19.01.2026 sõlmitud alljärgnev kompromiss:

2.1. N.V, S.F ja OÜ Arca Varahaldus koostöös on X kinnistul paikneva õhk-vesi

soojuspumba agregaadi müratõkkekonstruktsioon ümber ehitatud;

2.2. N.V Palju ja S.F kinnitavad, et neil puuduvad mistahes vastuväited seonduvalt X

kinnisvaraarendusega ja muuhulgas ei ole neil enam pretensioone seonduvalt X

kinnistul paikneva õhk-vesi soojuspumba agregaadiga.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Lõpetada tsiviilasja menetlus seoses kompromissi kinnitamisega.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. N.V ja S.F esitasid Pärnu Maakohtule 28.05.2025 hagiavalduse OÜ Arca Varahaldus vastu.

Koos hagiga esitasid hagejad esialgse õiguskaitse taotluse. Hagiavaldus on kostjale

kättetoimetatud 28.05.2025. Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata 17.06.2025

Tsiviilasi nr 2-25-8301

kohtumäärusega. Hageja täiendas hagi 20.06.2025. Hagejad esitasid 12.08.2025 kohtule taotluse

kostja asendamiseks. Hagejad palusid senine kostja OÜ Arca Varahaldus, asendada uue kostjaga,

X korteriühistuga.

09.01.2026 esitas hageja teate, et soovib menetluse lõpetada seoses kohtuvälisele kokkuleppele

jõudmisega.

19.01.2026 esitasid hagejad ja kostja ning X korteriühistu kohtule kompromissi.

2. Riigikohtu lahendist 3-2-1-89-07 tuleneb, et kohus saab kompromissi kinnitada lõpplahendina

tsiviilasjas, milles hagi on menetlusse võetud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole hagi menetlusse

võetud. Kuna pooled on õigusvaidluses kokkuleppele jõudnud, siis tuleb kompromissi kinnitamise

eeldusena hagi menetlusse võtta. Kohus võtab menetlusse N.V ja S.F hagi OÜ Arca Varahaldus ja

X korteriühistu vastu naaberkinnisasjalt tuleneva mõjutuse (müra) levimise keelamiseks hagejate

kinnisasjale.

Kohus ei määra kostjatele hagile kirjaliku vastuse esitamise tähtaega, kuna tsiviilasja materjalidest

on arusaadav, et kostjad on hagiga tutvunud ja pooled on sõlminud kompromissi.

3.1

Kohus olles tutvunud esitatud kompromissiga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib

kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

3.2

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled

võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu

allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Pooled on

kohtule esitanud kirjalikult allkirjastatud kompromissi.

3.3

Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud.

3.4

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine.

Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi poolte kokku lepitu osas ja menetlus asjas tuleb

lõpetada.

3.5

Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele

saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab

taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või

selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või

osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

3.6

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

4. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise,

kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud, seega jäävad

menetluskulud poolte endi kanda.

Tsiviilasi nr 2-25-8301

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik