2-25-14571/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. märts 2026, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-14571

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Aktiva Finance Group OÜ hagi G.E vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

4787,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479

Kostja: G.E, isikukood XXX

Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi G.E vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Maakohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Juhul, kui pool

sellest hoolimata esitab maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, võtab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg

2¹). Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS

1. Hageja esitas kohtule hagiavalduse G.E vastu ESTO AS ja kostja vahel 29.06.2022

sõlmitud lepingust nr. #8203273102 tuleneva põhivõlgnevuse 3437,73 euro, intressi

432,07 euro, sissenõudmiskulude 35 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 533,63 euro

2-25-14571

ning edasiulatuva viivise nõudes. Lepingu alusel sai kostja krediiti 4000 eurot, krediidi

kulukuse määraga 50,63%, intressiga 39,9% aastas. Lepingu alusel sai kostja 13 100 eurot

ning tegi tagasimakseid kokku 13 369,27 eurot, millest krediidiandja arvestas põhiosa

katteks 9662,27 eurot, intresside katteks 3673,65 eurot, lepingu kaarditehingu tasu katteks

3,35 eurot, lepingu muudatuse tasu katteks 15 eurot ja meeldetuletustasude katteks 15

eurot. Kuna kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, olles viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva arve tasumisega, ütles krediidiandja lepingu üles 16.04.2025

ning loovutas nõuded hagejale 02.05.2025.

2. Kohus võttis 17.09.2025 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama

hagivastuse 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest

alates.

Kostja on hagimaterjalid, hagi täpsustuse ja 17.09.2025 menetlusse võtmise määruse kätte

saanud e-posti teel 06.02.2026. Kostja tähtajaks, s.o 20.02.2026 vastust hagile esitanud ei

ole.

3. Kohus palus hagejal 26-02.2026 kohtunõudega täpsustada vastutustundliku laenamise

põhimõtet ja esitama ümberarvestus.

4. Hageja esitas 27.02.2026 selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas.

Hageja selgitas, et on veendunud, et krediidiandja on järginud kostja krediidvõime

hindamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja pangakonto (perioodist

01.02.2022 - 28.06.2022) analüüsist lähtuvalt oli kostja sissetulek töötasu näol 1758,47

eurot (täiendavalt laekumised 271, 21 eurot - muude sissetulekute alt), kohustused ehk

laenumaksed keskmiselt 879,52 eurot ja majapidamiskulud pangakontolt ei kajastu, kuid

krediidiandja kohaldas kostja poolt avaldatud teavet summas 300 eurot. Kostja ise

arvestas oma finantskohustusteks 400 eurot. Kostjale jäi vaba raha pärast sissetulekult nt

üksnes töötasult s.o 1758,47 eurolt lahutada kohutused ja majapidamiskulud (879,52+300)

= 578, 95 eurot, mis oli piisav võetava kohustuse teenindamiseks. Hageja nõuete

ümberarvestust kohtule esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja

lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui

kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse

tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid

osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka

osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr

2-22-145432, p 23).

7. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida

pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust

avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt

RKTKm 03.04.2018, nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).

8. Kohus, tutvunud asjas esitatud väidete ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

2-25-14571

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et

tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5

sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei

seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. ESTO AS ja kostja sõlmisid

29.06.2022 lepingu nr #8203273102, mille alusel anti kostjale krediiti 4000 eurot (dtl 18).

Kohtu hinnangul vastab käesolevas asjas hagi aluseks olev leping tarbijakrediidilepingu

tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos

olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning

krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja

§ 403¹ lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 403⁴ lg 1)

ning VÕS §-des 406² ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

10. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Kuna Telia Eesti AS sõlmis krediidilepingud oma majandustegevusega

seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja

iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled

sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes.

11. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui tarbija tahteavaldus ei

sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks,

kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti

hageja tõendama). Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu (dtl 18-19).

Leping on kosta poolt allkirjastatud 29.06.2022 (dtl 10). Hageja selgitab, et krediidiandja

taotluse süsteem ei salvesta laenutaotlused eraldi failideks, vaid iga krediidisaaja osas on

eraldi konto, millest on krediidiandjal võimalik teha kuvatõmmiseid (dtl 137). Hageja on

esitanud maksekorraldused, millest nähtuvad krediidiandja maksed kostjale (dtl 25-73).

Kostja ei ole krediidi saamisele vastuväiteid esitanud. Tulenevalt eelnevast loeb kohus

tõendatuks, et lepingud on kostja poolt sõlmitud 29.06.2022.

12. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet

ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa

selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hageja märkis, et

krediidiandja loovutas 02.05.2025 kostja vastase nõude hagejale (dtl 4). Hageja lisab

hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, milles on märgitud, et ESTO AS loovutas

kostja vastu esitatavad nõuded hagejale (dtl 82). Nõudekirjas on viidatud lepingule nr

8203273102 (dtl 83). Kohtu hinnangul on nõuded kehtivalt loovutatud 02.05.2025 ja

kostjat on sellest nõuetekohaselt teavitatud. Järelikult oli kostja teadlik uuest

võlausaldajast.

13. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS §

4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu

kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks

tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu

järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1

sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna

2-25-14571

tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib

kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille

maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata

jätmise.

Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete

maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi

kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei

ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib. VÕS § 406 lg 6 alusel 13.

oktoobril 2010 kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse

määra arvutamise kord“ lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse

määra arvutada. Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud,

mida tarbija peab krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab

krediidiandja olema teinud krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse

täitmata jätmisel loetakse VÕS § 408 lg 4 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.“

ESTO AS ja kostja vahel 29.06.2022 sõlmitud lepingu puhul on krediidi kulukuse

määraks 50,63% (dtl 18). Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et intressimäär on

39.9% aastas (esialgne (maksimaalne) intressimäär) ja püsib muutumatuna kogu

laenutähtaja jooksul, väljavõtu tasu on 36 eurot ning kogu krediidilimiit võetakse

kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste

lepingu tingimustega (dtl 19). Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine

tarbimislaenude kulukuse määr oli 16,95% aastas ning selle kolmekordne suurus oli seega

50,85%. Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr.

Kohus leiab, et leping on nimetatud osas kehtiv. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle

kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingutes märgitud ebaõigesti.

14. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020

otsus asjas C-679/18, p-d 20-23). VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamise koormis

lasub hagejal (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Eelnimetatud sätetest tuleneb, et

krediidiandja peab andmete hindamise tulemusena jõudma veendumusele krediidi saaja

võimelisuses lepingust tulenevate kohustuste täitmisel. See tähendab, et hageja

veendumuse kujunemine peab tuginema konkreetsetele faktilistele asjaolude ja olema

jälgitav. Hageja peab oma väiteid tõendama.

Hageja väljatoodud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et laenu andmise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

Hageja on hagis märkinud, et kostja laenutaotluse kohaselt on kostja igakuine sissetulek

1300 eurot ja kohustused 400 eurot. Hageja selgituste kohaselt lähtus krediidiandja otsuse

tegemisel kostja pangakontost, mille kohaselt kostja sissetulek oli 2002,06 eurot ja

kohustusteks 700 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse

ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring (dtl 3). Hageja täpsustas 27.02.2026

menetlusdokumendis, et kostja pangakonto (perioodist 01.02.2022 - 28.06.2022)

analüüsist lähtuvalt oli kostja sissetulek töötasu näol 1758,47 eurot (täiendavalt

laekumised 271, 21 eurot - muude sissetulekute alt), kohustused ehk laenumaksed

keskmiselt 879,52 eurot ja majapidamiskulud pangakontolt ei kajastu, kuid krediidiandja

2-25-14571

kohaldas kostja poolt avaldatud teavet 300 eurot. Kostja ise arvestas oma

finantskohustusteks 400 eurot. Kostjale jäi vaba raha pärast sissetulekult nt üksnes

töötasult s.o 1758,47 eurolt lahutada kohutused ja majapidamiskulud (879,52+300) = 578,

95 eurot, mis oli piisav võetava kohustuse teenindamiseks (dtl 137).

Kohtule esitatud kostja pangakonto analüüsist (dtl 112-120) nähtub, et perioodil

01.02.2022-28.06.2022 oli kostja keskmine sissetulek 1758,47 eurot. Kostja igakuiste

sissetulekute ja kulutuste vahe on minimaalne. Samuti nähtub, et kostjal ei jäänud

kuulõpus vahendeid, et teenindada uusi laene. Kostjal oli kohustusi juunikuus 2022 viie

erineva võlausaldaja ees kokku 1251,84 eurot. Väljavõttelt nähtub, et kostjale on antud

12.06.2022 Placet Group OÜ poolt laenu 950 eurot (makse selgituste kohaselt tegelik

laenusumma 1000 eurot (dtl 119)). Seega oli 29.06.2022 laenulepingu sõlmimisel kostja

kohustuste suuruseks suurem summa, kui krediidiandja laenu andmisel arvestas. Hageja

selgitustest ei nähtu, et kostja kohustuste suurenemisega oleks laenu andmisel arvestatud.

Hageja selgitab, et krediidiandja on teinud kostja osas päringud creditinfo.ee ja taust.ee

andmebaasidesse (dtl 3). Hageja 27.02.2026 menetlusdokumendi lisast (dtl 141) ei ole

võimalik järeldada, et nimetatud päringuid oleks tehtud enne lepingu sõlmimist ja et

tegemist on kostja kohta tehtud päringuga. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja tõendanud

nimetatud päringute tegemist. Samuti ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, kas

krediidiandja on kontrollinud rahvastikuregistrist kostja ülalpeetavate olemasolu, mis

mõjutab igakuiste majandamiskulude suurust.

Krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Lisaks finantskohustuste

täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda

ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija

regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS)

§ 49 lg 1 p-st 4. Kohus leiab, et isegi kui üks KAVS § 49 lg-s 1 märgitud näitaja on jäänud

piisavalt arvestamata, ei saa kohus järeldada vastutustundliku laenamise põhimõtte

täitmist. Riigikohus on eelviidatud määruses p-des 20-22 märkinud, et krediidivõimelisuse

hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega,

sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise

kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403⁴ lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab

krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema

selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403⁴ lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg

3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi

asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus

tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Kohus selgitab, et üldsõnaliselt registritele ja kostja kinnitustele viitamisel, ei ole võimalik

tõsikindlalt hinnata tarbija tegelikku majanduslikku seisundit. Teabe saamiseks peab

krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister,

maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata,

peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403⁴ lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto

väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda

tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud

andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kostja on hageja selgituste kohaselt märkinud enda

sissetulekute ja kohustuste suuruseks oluliselt väiksema summa, kui krediidiandja kostja

2-25-14571

krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võttis. Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja

oleks kostjalt nõudnud muid dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt

teinud ettepaneku neid esitada. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata

krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle

puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara

ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal

viidatud kohtupraktika).

Kohtu hinnangul ei saanud krediidiandja kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli

põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused

lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, mistõttu ei oleks krediidiandja VÕS § 403⁴ lg 6

järgi tohtinud kostjaga lepingut sõlmida. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et

võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas

lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes

juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud

teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale

valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus

seisukohal, et krediidiandja on kostjale krediidi andmisel rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

15. Arvestades, et kohus on tuvastanud laenuandja poolt vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise, pidi krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama vastavalt VÕS §

4034 lg-le 7, millele kohus on tähelepanu juhtinud ka 05.09.2025 määruses ja 26.02.2026

kohtunõudes. Hageja ümberarvestust kohtule esitanud ei ole. Tallinna Ringkonnakohus on

12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks

VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud,

ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt

rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul

võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja

tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed

maksed on muutunud sissenõutavaks.

16. Kohus leiab, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Hageja ei

ole esitanud VÕS § 403⁴ lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist. VÕS §

§ 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud

krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma

tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2- 21-13098/50, p-d 25 ja

26). VÕS § 94 alusel kehtinud intressimäär oli tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal

29.06.2022 ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis jäi

kokkulepitud intressimäärast madalamaks. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt

intressi nõuda. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403⁴ lg 7 teisest lausest hagejale

muid tasusid.

17. Hageja on selgitanud, et kostjale anti krediiti kokku 13 100 eurot ning kostja tegi

tagasimakseid kokku 13 369,27 eurot (dtl 106). Kohus on seisukohal, et kostja on tasunud

krediidiandjale 269,27 eurot rohkem, kui krediidiandja oleks õigustatud saama. Kostjal

oleks õigus enamtasutud summad VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel tagasi nõuda.

2-25-14571

VÕS § 403⁴ lg 7 kohase ümberarvestuse kohaselt on hageja nõue lõppenud, st kostjal ei

ole lepingu alusel tagastamata laenu.

18. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei saa ilmselt lugeda lepingut

ülesöelduks.

19. Arvestades, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kostja on

tasunud rohkem, kui krediiti on väljastatud, ei ole hageja nõue põhjendatud ja tuleb jätta

täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

20. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

21. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg-

st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuna kostja ei ole

tsiviilasjas ühtegi seisukohta esitanud, saab kohus eeldada, et kostjal ei ole asjaga

seonduvaid menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik