2-26-1768/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Külli Pilv Määruse tegemise aeg ja koht 03.märts 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-26-1768 Tsiviilasi B.F-i (L.K) ja M.E (L.K) hagi L.K (L.K) vastu elatise suurendamiseks Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad 1. M.E (isikukood XXX ) 2. B.F (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja: R.W (isikukood XXX; e-post: XXX) Kostja: L.K (isikukood XXX) RESOLUTSIOON 1. Jätta B.F-i (L.K) ja M.E (L.K) hagi L.K (L.K) vastu elatise suurendamiseks menetlusse võtmata ja tagastada esitajale. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus reaalselt ei tagasta. 2. Menetluskulud jäävad hagejate kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. 23. jaanuaril 2026 saabus Pärnu Maakohtule B.F-i ja M.E (seaduslik esindaja R.W) hagi L.K vastu elatise suurendamiseks. Hagejad taotlevad kostjalt laste kasuks väljamõistetud elatise suurendamist 177 eurolt 300 euroni kummalegi hagejale kuus. Hagiavalduses tuuakse esile, et laste vajadused on elatise väljamõistmise ajaga võrreldes oluliselt suurenenud, 177 eurot kuus ei kata laste tegelikke vajadusi ega vasta kehtivale elatise miinimumtasemele. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 alusel kohus 29. jaanuaril 2026 määrusega jättis hagiavalduse käiguta ja andis hagejate seaduslikule esindajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuna hagiavalduses toodud nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud ei ole selged. Kohus kohustas hagejate seaduslikku esindajat 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama määruses osundatud puudused ning vormistama määruse põhjendustes

Tsiviilasi nr 2-26-1768 nõutud faktiliste asjaoludega täiendatud ja täpsustatud hagiavalduse terviktekstina. Hagejatel tuli hagiavalduses hagejate konkreetsed vajadused (ühe kuu keskmisena) välja tuua, samuti märkida hagiavalduses hagejate ja nende seadusliku esindaja elukoha aadress. Kohus selgitas, et minimaalmääras või väiksemas summas elatise nõudmisel ei pea esitama tõendeid lapse kulude suuruse kohta, kuid hagiavalduses tuleb kulude loetelu ja suurus kuluartiklite kaupa välja tuua (aasta lõikes ühe kuu keskmise summana). Hagiavalduse vormistamisel võib kasutada vastavat vormi – eraldi on hagiavalduse vorm miinimumelatise jaoks (elektrooniliselt kättesaadav www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid). Kohus hoiatas määruses, et kohtu nõudmiste määratud tähtpäevaks täitmata jätmise korral ei saa kohus hagiavaldust menetleda ning TsMS § 3401 lg 2 kohaselt võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata ja tagastada 3. Hagejate seaduslik esindaja R.W kinnitas hagi käiguta jätmise kohtumääruse kättesaamist kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu 02. veebruaril 2026. Seega lõppes puuduste kõrvaldamiseks määratud 14-päevane tähtaeg 17. veebruaril 2026. Hageja esitas kohtule 02. veebruaril 2026 ilma allkirjata hagiavalduse, milles lisaks allkirja puudumisele ei olnud kõrvaldatud ka varasemaid puudusi. 4. 02. veebruari 2026 kirjaga kohus juhtis hageja esindaja tähelepanu sellele, et avaldus on jätkuvalt puudustega, ning selgitas veelkord, mida puuduste kõrvaldamiseks teha. Kohus viitas samuti, et puuduste kõrvaldamise tähtaeg saabub 17. veebruaril 2026, seega hagejate esindajal oli piisavalt aega nõuetekohase ja vajalike andmetega hagiavalduse vormistamiseks. Hageja esindaja ei ole hagiavalduses puudusi tänaseni kõrvaldanud, muu hulgas on hagiavaldus jätkuvalt allkirjastamata. 5. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavaldus on menetlemist takistavate puudustega: esitatud nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud ei ole selged ning hagiavaldusel puudub hagejate esindaja allkiri. Sellist hagiavaldust menetlusse võtta ja kostjale edastada ei saa. Puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg on möödunud, hagejate esindaja puudusi ei ole kõrvaldanud. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi menetlusse võtmata. 6. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Hagejate esindaja saab igal ajal uuesti hagiga kohtusse pöörduda, kui kõrvaldab hagiavalduses esinenud puudused. 7. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral kannab menetluskulud hageja. Hagivalduse menetlusse võtmise otsustamise eelselt (puuduste kõrvaldamise staadiumis) ei ole teisi menetlusosalisi osalenud ning ei ole tekkinud kulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda. Hageja kanda jäävad tema enda võimalikud kulud. Seetõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 2(2)