2-25-18176/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. märts 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-18176

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi O. S. vastu võlgnevuse 18 600,23 euro,

intressi 1335,52 euro ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

23 840,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline

esindaja Marjel Mõis

Kostja O. S. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista O. S.lt Swedbank AS-i kasuks võlgnevus (põhinõue) 18 600,23 eurot,

intress 1335,52 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 370,37 eurot.

3. Välja mõista O. S.lt Swedbank AS-i kasuks viivis 19% põhinõudelt (18 600,23 eurot)

aastas alates 29. oktoobrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

5. Toimetada tagaseljaotsus O. S.le avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud O. S. kanda.

2. Välja mõista O. S.lt Swedbank AS-i kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 1260

eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb O. S.l tasuda Swedbank AS-ile

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB

Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank -

EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

O. S. (kostja) on sõlminud 10.12.2024 Swedbank AS-iga (hageja) laenulepingu nr XXX, mille

kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 20 000 eurot, intressimääraga 7,90% aastas.

Lepingu eritingimuste kohaselt kohustus kostja registreerima mootorsõiduki omaniku nimele

hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Kui laenusaaja ei täida

eelnimetatud kohustust, siis on pangal õigus ühepoolselt tõsta intressimäära 19%-ni aastas. Kostja

eelnimetatud kohustust ei täitnud, mistõttu tõstis pank 26.02.2025 ühepoolselt intressi 19%-ni.

Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 9,05% aastas. Kostja ei täitnud lepingust

tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast ja hageja luges lepingu

ühepoolselt ülesöelduks 22.09.2025.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis,

et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning

lepingujärgne krediidi kulukuse määr (9,05%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus ei saa

vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda, et

krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda kohustust

tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et laenu andmise eel tuvastati kostja kuu keskmiseks

sissetulekuks 1843,88 eurot, igakuised krediidikohustused moodustasid kostja sissetulekust ca

23% ning kostjale jäi muude (sh majapidamis-) kulude kandmiseks ca 1414 eurot kuus. VÕS §

4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2024 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude

krediidi kulukuse määr oli 16,65%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga

poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele

määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg-

le 1 ega ole tühine.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 1260 eurot, mis on kohtu hinnagul

põhjendatud menetluskulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista riigilõiv summas 1260 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte

toimetada.

(allkirjastatud digitaalselt)