2-25-113714/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt I. A. hageja Severi Invest OÜ kasuks põhinõue 1771,17 eurot, Välja mõista kostjalt I. A. hageja Severi Invest OÜ kasuks menetluskuludena 705 eurot.
Legislator headnote
AI generated2-25-113714/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt I. A. hageja Severi Invest OÜ kasuks põhinõue 1771,17 eurot, Välja mõista kostjalt I. A. hageja Severi Invest OÜ kasuks menetluskuludena 705 eurot.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. märts 2026.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-113714
Tsiviilasi
Severi Invest OÜ hagi I. A. vastu võlgnevuse
nõudes
Tsiviilasja hind
2589,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Severi Invest OÜ, registrikood:
11659386, lepinguline esindaja: Priit Pööbo
Kostja: I. A., isikukood XXX
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt I. A. hageja Severi Invest OÜ kasuks põhinõue 1771,17 eurot,
sissenõutavaks muutnud viivis summas 818,08 eurot ja põhinõudelt viivist alates
23.05.2025 kolmekordse seadusest tuleneva määraga.
3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
4. Välja mõista kostjalt I. A. hageja Severi Invest OÜ kasuks menetluskuludena 705 eurot.
5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb I. A.-l tasuda Severi Invest OÜ-le alates
menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist
VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.
7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem
kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui
tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast
põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata
jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui
isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud
seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30
päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva
jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud
täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud, nõue
Severi Invest OÜ (hageja, üürileandja) ja I. A. (kostja, üürnik) vahel on 18.70.2023.a
sõlmitud tähtajaline eluruumi üürileping nr XXX. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale
kasutamiseks mitteeluruumid aadressil XXX (lepingu p 1.1). Ruumid anti üürnikule üle
18.07.2023 ja leping kehtis kuni 17.07.2024. Lepingus on märgitud, et juhul, kui kumbki
pool ei teata teisele lepingupoolele soovist lõpetada leping, vähemalt 90 päeva enne
lepingu lõpetamise tähtpäeva, pikeneb leping 1 aasta võrra (p 1.4). Ühe kuu üür oli 189
eurot (p 2.1), Lisaks üürile kohustub üürnik tasuma üldhalduskulude tegelikule tarbimise
järgi elektrienergia eest, lisaks valve eest 24.-EURO/kuus, haldustasu 5% üürisummast,
duši kasutamise eest 20.-EURO/kuus ning ühe sõiduauto parkimise eest rakendub tasu
13.-EURO/kuus. Üürnik tasub talvise lumekoristuse eest vastavalt aprillikuu renditasu
arvele. Üürnik esitab e-maili teel elektrinäidud hiljemalt arvestuskuu viimaseks
kuupäevaks. Arvete tasumine pidi toimuma iga kuu 10. kuupäevaks (p 2.3). Lepingu p
2.5 kohaselt kohustus üürnik tasuma tagatisraha 189 eurot. Üürnik kohustus üürileandjale
tasuma viivist 0,7 % päevas tasumisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud
päeva eest (p 8.1). Hageja on esitanud põhivõlgnikule arved, kuid põhivõlgnik ei ole neid
tasunud. Põhivõlgnik on viivituses järgmiste arvete tasumisega: 1359, 1376, 1390, 1391,
1436, 23, 51, 50 105, 106, kokku 818,08 eurot. Hageja palub mõista kostjalt I. A. välja
hageja Severi Invest OÜ kasuks põhinõue 1771,17 eurot, sissenõutavaks muutnud viivis
summas 818,08 eurot ja põhinõudelt viivist alates 23.05.2025 kolmekordse seadusest
tuleneva määraga ning menetluskulud ja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1
teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtu selgitused
Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult
Ametlikud Teadaanded kaudu 10.12.2025. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva
jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.
Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha
kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks
menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool
lühidalt hagi asjaolud ja nõude.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude
jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise
taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate
kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja
läbivaatamise kulud.
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 385 eurot
ja esindustasu 300 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning välja mõistetud
menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni
täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 385 eurot, siis peab kohus põhjendatuks
hageja kulutusi riigilõivule summas 385 eurot.
Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on nõude asjaoludega ja
materjaliga tutvumiseks 0,5 töötund, kliendiga nõupidamiseks 0,5 töötundi, hagiavalduse
ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks ning
hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 1,5 töötundi, kokku 2,5
töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot,
kokku 300 eurot (käibemaksu ei lisandu). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude
väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd
ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist
arutelu ega istungeid ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega (üürilepingust
tulenev võlanõue) ega tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodu alusel peab kohus
põhjendatud ajaliseks kuluks 2,5 tundi, kokku summas 300 eurot (2,5*120). Ühtlasi peab
kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas
20 eurot.
Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 705 eurot
(385+300+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud
isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva
lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib
kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni
täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (705
eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks
hüvitatavate menetluskulude suurus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtunik