2-25-20153/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

04.03.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-20153

Tsiviilasi

Alende Holdings OÜ hagi BONDSTER Marketplace

s.r.o. vastu ärikoostöölepingu ja osalemislepingute

kehtetuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.01.2026 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alende Holdings OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Alende Holdings OÜ (registrikood 14804392),

seaduslik esindaja N.Q

Kostja BONDSTER Marketplace s.r.o. (registrikood

03114147)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Alende Holdings OÜ poolt 19.01.2026 määruskaebemenetluses esitatud

tõend vastu võtmata.

2. Jätta Harju Maakohtu 15.01.2026 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt määruse põhjendusi.

3. Jätta Alende Holdings OÜ määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Alende Holdings OÜ

kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Alende Holdings OÜ (hageja) esitas 24.11.2025 Harju Maakohtule hagi BONDSTER

Marketplace s.r.o. (kostja) vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.08.2021

ärikoostöölepingu, mille alusel volitas hageja kostjat sõlmima hageja nimel investoritega

osalemislepinguid laenunõuetes osaluste müümise eesmärgil. Lepingu kohaselt pidid

investorid tegema makseid otse hagejale. Hagejale pole teada, millised osalemislepingud,

kellega ja millistel tingimustel on kostja sõlminud ning kui palju on investorid lepingute

alusel tasunud. Kõik ülekanded on tehtud kostja sisemise virtuaalkonto süsteemi kaudu

kostjale. Kostja virtuaalkonto kujutab endast ebaseaduslikku ja litsentseerimata makseteenuse

osutamist, mistõttu on sõlmitud leping algusest peale kehtetu. Hageja palub tunnistada

kostjaga 21.08.2021 sõlmitud leping algusest peale kehtetuks.

2. Hageja esitas 01.12.2025 hagiavalduse täienduse, milles tõi välja, et ka kõik kostja poolt

sõlmitud osalemislepingud on algusest peale kehtetud, kuna nende täitmine põhineb

ebaseadusliku makseteenuse kasutamisel. Hagejale ei ole tehtud osalemislepingute alusel

ühtegi makset, mistõttu ei ole need kehtivalt sõlmitud. Seega kui koostööleping on algusest

peale kehtetu, on seda ka kõik osalemislepingud. Hageja palub, et kohus tunnistaks kehtetuks

kõik kostja poolt hageja nimel koostöölepingus sisalduva volikirja alusel sõlmitud

osalemislepingud ning tuvastaks, et hagejal ei ole investorite eest mingeid lepingulisi

kohustusi ning hageja ei ole kohustatud lepingute alusel midagi tagastama.

Lepingu punkti 17.5 kohaselt on pooled kokku leppinud, et lepingust tulenevad vaidlused

kuuluvad Tšehhi kohtute jurisdiktsiooni alla. Samas võimaldavad Brüssel I määruse (uuesti

sõnastatud) artiklid 24–25 lahendada asi ka Eesti kohtus. Hageja asukoht on Eestis.

Maakohtu määrus

2. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, sest hagi

ei allu Eesti kohtule.

2.1. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal

võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsMS-s sätestatut

kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles

see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (edaspidi Brüssel I määrus

(uuesti sõnastatud)) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.

Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 25 lg 1 näeb ette, et kui pooled, olenemata

sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest

tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või

kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe

on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Kohtualluvus on

erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtualluvuse kokkulepe sõlmitakse kas: a)

kirjalikult või suuliselt kirjaliku kinnitusega; b) vormis, mis vastab poolte vahel

väljakujunenud tavale, või c) rahvusvahelise kaubanduse puhul vormis, mis vastab

kaubandustavale, millest pooled olid või pidid olema teadlikud ning mis on asjaomase

kaubanduse valdkonnas laialt tuntud ning mida selles valdkonnas tegutsevad asjakohast liiki

lepingute pooled regulaarselt kasutavad.

Hageja nõude aluseks on poolte vahel 24.08.2021 allkirjastatud ärikoostööleping, mille p-dest

17.3 ja 17.5 nähtub, et pooled on kokku leppinud, et vaidlused lahendatakse läbirääkimiste

teel ja selle võimatusel Tšehhi õiguse järgi ja Tšehhi Vabariigi kohtutes. Seega on pooled

sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe TsMS § 71 mõttes.

TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida üksnes vaidluseks, mis on

seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku

omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või mõlemaks pooleks on avalik-

õiguslik juriidiline isik. Kuna hageja ja kostja on äriühingud ning poolte vahel on sõlmitud

ärikoostööleping, on kohtualluvuse kokkulepe kooskõlas TsMS §-ga 71 ja § 104 lg-ga 1.

2.2. Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 62 lg 2 ütleb, et kui poole alaline elukoht ei

ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi

õigust, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis.

Hageja on hagiavalduses märkinud kostja asukohaks XXX , Tšehhi. Nimetatud asukoht

ning asjaolu, et kostja näol on tegemist Tšehhi äriühinguga, on märgitud ka pooltevahelise

lepingu preambulas. Seega on kostja Tšehhi Vabariigis.

Üldise kohtualluvuse järgi (TsMS § 79 lg 1) määratakse kohtualluvus kostja, mitte hageja

asukoha järgi. Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 25 lg 5 teise lause kohaselt ei saa

kohtualluvuse kokkuleppe kehtivust vaidlustada üksnes seetõttu, et leping ei ole kehtiv. Seega

vaatamata asjaolule, et hageja vaidlustab lepingu kehtivust, ei saa lugeda kohtualluvuse

kokkulepet kehtetuks.

2.3. Seega on pooled sõlminud kehtiva kohtualluvuse kokkuleppe (TsMS § 71, § 104 lg 1,

Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 25) mõttes ning hagiavalduse menetlusse

võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduda.

2.4. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

Määruskaebus

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi

maakohtule menetlusse võtmiseks.

Maakohus on Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artiklit 25 vääralt tõlgendanud. Säte ei

nõua, et leping või kohtualluvuse kokkulepe oleks eelnevalt kehtetuks tunnistatud. Vastupidi

– see kohustab kohut hindama kohtualluvuse kokkuleppe kehtivust esmase küsimusena.

Artiklis 25 sisalduv mõiste „kokkulepe“ viitab kohtualluvuse kokkuleppele, mitte lepingule

tervikuna. Kohus peab hindama, kas kohtualluvuse kokkulepe on kehtiv, on vaidlusele

kohaldatav ja katab vaidluse eseme.

Käesolev hagi ei kuulu lepingu punkti 17.5 kohaldamisalasse, kuna see punkt piirdub

lepingust tulenevate vaidlustega. Käesolev vaidlus ei ole lepingust tulenev vaidlus. Lepingu

kehtetuks tunnistamine ei ole vaidlus poolte vahel, sest see ei sõltu poolte tahtest.

Osaluslepingud ei allu kohtualluvuse kokkuleppele, sest investorid ei ole lepingu pooled.

Osaluslepingutes puudub aga kohtualluvuse kokkulepe ning koostöölepingus sisalduv

kokkulepe ei laiene investoritele. Hagi ese hõlmab koostöölepingut, osaluslepinguid,

volitussuhteid ja ühtset makseskeemi. Kui osa sellest ei allu kohtualluvuse kokkuleppele, ei

saa artiklit 25 kasutada kogu vaidluse osas kohtualluvuse määramiseks. Osaluslepingud ei ole

koostöölepingust eraldiseisvad.

Investorid on valdavalt eri Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit füüsilised isikud, kes

investeerivad elektroonilise platvormi kaudu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust

ning kvalifitseeruvad seetõttu tarbijateks Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) artiklite 17–

19 tähenduses. Seega ei ole lubatav kokkulepe, mis piiraks tarbija õigust pöörduda oma

elukohajärgse kohtu poole.

Menetluse edasine käik

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus määrus on lõppjäreldustes õige, kuid määruse

põhjendusi tuleb osaliselt muuta (TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja § 659). Määruskaebus jääb

rahuldamata.

6. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Hageja esitas maakohtule 19.01.2026 määruskaebemenetluses tõendina tšehhi- ja

ingliskeelse dokumendi nimega „Terms of Business of the company BONDSTER

Marketplace, s.r.o“. Hageja selgitas, et nimetatud dokument reguleerib osalemislepingute

lisana investorite õigusi ja kohustusi ning see ei sisalda kohtualluvuse kokkulepet.

Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõend ei oma asja lahendamisel tähtsust (TsMS § 238 lg

1), kuna kohus ei hinda osalemislepingutest tuleneva nõude kohtualluvuse küsimust (vt

käesoleva määruse p-d 7 ja 8.2). Seega jätab ringkonnakohus tõendi asja materjalide juurde

vastu võtmata.

7. Maakohus hindas vaidlustatud määruses üksnes hageja poolt 24.11.2025 esitatud

24.08.2021 sõlmitud ärikoostöölepingu kehtetuse tuvastamise nõuet, kuid jättis tähelepanuta,

et hageja esitas 01.12.2025 hagiavalduse täienduse, milles palus tuvastada, et kõik kostja

poolt hageja nimel koostöölepingus sisalduva volikirja alusel sõlmitud osalemislepingud on

algusest peale kehtetud; et hagejal ei ole investorite eest mingeid lepingulisi kohustusi ning et

hageja ei ole kohustatud lepingute alusel midagi tagastama.

Hageja poolt 01.12.2025 esitatud nõude menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel keelduda, kuna hagiga ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada. Ringkonnakohus

muudab selles osas maakohtu põhjendusi.

Hagi asjaolude kohaselt volitas hageja kostjat 24.08.2021 sõlmitud ärikoostöölepingu alusel

sõlmima hageja nimel kolmandate isikutega (investoritega) osalemislepinguid laenunõuetes

osaluste müümise eesmärgil. Kostja on volituse alusel investoritega lepinguid sõlminud, kuid

hageja ei tea täpselt, kellega ja millises mahus. Olukorras, kus kostja sõlmis osalemislepingud

hageja volitusel, ei saa hageja nõuda kohtult osalemislepingute kehtetuse tuvastamist kostja

vastu esitatud hagiga. Kui hageja soovib osalemislepinguid vaidlustada, tuleb vastav nõue

esitada lepingu sõlminud isikute, mitte kostja vastu. Seega ei ole esitatud hagiga võimalik

taotletud eesmärki saavutada.

8. Poolte vahel 24.08.2021 sõlmitud ärikoostöölepingu kehtetuse tuvastamise nõudega

seonduvalt leidis maakohus põhjendatult, et viidatud lepingu p-s 17.5 sisalduv kohtualluvuse

kokkulepe on Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 25 ja TsMS § 71 ja § 104 mõistes

kehtiv ning asja lahendamine allub Tšehhi Vabariigi kohtule. Ringkonnakohus nõustub

kohtualluvuse hindamise osas maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja §

659), kuid vastuseks määruskaebuse väidetele märgib järgmist.

8.1. Erinevalt määruskaebuses väidetust tõi maakohus põhjendatult välja, et tulenevalt Brüssel

I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 25 lg-st 5 käsitatakse lepingus sisalduvat kohtualluvuse

kokkulepet lepingu muudest tingimustest sõltumatu kokkuleppena ning kohtualluvuse

kokkuleppe kehtivust ei saa vaidlustada üksnes seetõttu, et leping ei ole kehtiv.

8.2. Kuna hageja ei saa kostja vastu esitatud hagiga nõuda kolmandate isikutega sõlmitud

osalemislepingute kehtetuse tuvastamist, ei oma praegusel juhul kohtualluvuse kontrollimisel

ka tähtsust, et osalemislepingutes kohtualluvuse kokkulepe puudus. Sellest tulenevalt puudub

alus hinnata muid määruskaebuse väiteid, mis puudutavad osalemislepingust tuleneva nõude

kohtualluvuse küsimust.

8.3. Hageja nõue kostja vastu saab tuleneda 24.08.2021 ärikoostöölepingust ning selles

lepingus on pooled kohtualluvuses kokku leppinud. Hageja väited ega ka Brüssel I määruse

(uuesti sõnastatud) sätted ei võimalda kohtualluvuse kokkuleppest kõrvale kalduda ega

esitada hagi valikulise kohtualluvuse sätete alusel. Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud)

artikkel 25 lg-st tulenevalt on kohtualluvuse kokkuleppest tulenev kohtualluvus erandlik, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Artiklis 25 sisalduvate kohtualluvuse kokkuleppe sätete

eesmärgiks on õiguskindluse tagamine, s.t võimaldadA hagejal raskusteta kindlaks teha kohtu,

kuhu ta võib pöörduda ning ka kostjal mõistlikult ette näha, millisesse kohtusse teda võidakse

kaevata (EKo C-537/23, 27.02.2025, p 39 ja selles viidatud varasem kohtupraktika). Seega

saab hageja esitada kostja vastu hagi poolte vahel kokku lepitud riigi ehk Tšehhi Vabariigi

kohtusse.

8.4. Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebuse

rahuldamiseks.

9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)