1-25-2264/54 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-25-2264

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. märts 2026, suuline menetlus

Kriminaalasja number

1-25-2264

Kohtukoosseis

Andres Parmas, Pavel Gontšarov ja Janika Kallin

Ringkonnakohtu istung

17. veebruar 2026

Kohtuistungi sekretär

Elina Huobolainen

Kriminaalasi

Kriminaalasi Giovanni Mitrauskise süüdistuses KarS § 184

lg 21 ja § 372 lg 2 p 3 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 16. detsembri 2025. a otsus, üldmenetlus

Apellant

Prokuratuuri apellatsioon, kaitsja apellatsioon

Prokurör

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jakob Juksaar

Süüdistatav,

kelle

osas

maakohtu otsus vaidlustati

Giovanni Mitrauskis (ik: 39608036528), elukoht: XXX;

viibimiskoht: Tallinna Vangla; kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

Vandeadvokaat Vladimir Sadekov

Kohtuistungil osalejad

Süüdistatav Giovanni Mitrauskis ja tema kaitsja

vandeadvokaat

Vladimir

Sadekov,

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jakob Juksaar

RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB:

1. Tühistada Harju Maakohtu 16. detsembri 2025. a otsus Giovanni Mitrauskisele

KarS § 184 lg 21 järgi mõistetud karistuse ja talle mõistetud liitkaristuse osas.

2. Karistada Giovanni Mitrauskist KarS § 184 lg 21 järgi üheksa aasta vangistusega.

3. Mõista Giovanni Mitrauskisele KarS § 64 lg 1 alusel raskemat karistust

suurendades liitkaristuseks kümme aastat vangistust. Lugeda karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 29. mail 2024, s.o 1 päev ja alates 7. novembrist 2024.

4. Jätta muus osas maakohtu vaidlustatud otsus muutmata.

5. Rahuldada prokuratuuri apellatsioon.

6. Jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Giovanni Mitrauskisele esitati süüdistus KarS § 184 lg 21 järgi selles, et ta omandas

ebaseaduslikult edasimüümise eesmärgil kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal,

kohas ja isikult vähemalt 11 046 psühhotroopset ainet buprenorfiini sisaldavaid Subutex 8mg

tablette. Tabletid asetas ta enda isiklikku spordikotti, mille paigutas töösõitudeks tema

kasutusse antud sõidukisse ja toimetas need 5. novembri 2024. a hommikul klientidele kauba

laialivedamisega seonduva töösõidu raames laevaga Soome Vabariiki Helsingi Länsisatama

terminali 2, kus ta sõitis sõidukiga laevalt maha. Seejärel pidasid Soome Vabariigi

ametivõimud ta kinni ja toimetasid politseiasutusse. G. Mitrauskis parkis enda kasutuses

olnud sõiduki Länsisatama territooriumile ja lukustas selle. OÜ M töötaja, saades teada, et

sõiduki teekond on töösõidul teadmata põhjusel katkenud, sõitis Helsingisse, vedas kauba

klientidele laiali ning toimetas auto seejärel Tallinnasse Kopli tn 25. Tallinnas avastas M OÜ

töötaja sõidukis G. Mitrauskisele kuuluva spordikoti ning selle seest tööriiete alt

blisterpakendid Subutex tablettidega, mille ta andis üle politseiametnikele. Arvestades

Subutex tablettide teadaolevat minimaalset hinda Soome Vabariigis 20 eurot ühe tableti

kohta, käitles G. Mitrauskis tablette suure varalise kasu (arvutuslikult 220 920 eurot)

teenimise eesmärgil. Samuti esitati G. Mitrauskisele süüdistus KarS § 372 lg 2 p 3 järgi selles,

et vähemalt ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 29. maini 2024 müüs ta veebikeskkondades

avaldatud kuulutuste kaudu erinevaid retseptiravimeid, omamata selleks vajalikku

tegevusluba. Ravimite müük ja sellelt saadav tulu oli seejuures G. Mitrauskise peamine

sissetulek ja elatusallikas. G. Mitrauskise tegevus ravimite müümisel on käsitatav

apteegiteenuse osutamisena, mis omakorda on hinnatav tervishoiuteenuse osutamisega seotud

tegevusalana. G. Mitrauskisel puudus õigus tegutseda tervishoiuteenusega osutamisega seotud

tegevusalal.

2. Harju Maakohtu 16. detsembri 2025. a otsusega tunnistati G. Mitrauskis KarS § 184 lg

21 järgi süüdi ja teda karistati kuue aasta vangistusega. G. Mitrauskis tunnistati süüdi ka KarS

§ 372 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati ühe aasta kuue kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel

loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti G. Mitrauskisele liitkaristuseks kuus

aastat vangistust. Karistusaja hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg (1 päev 29.05.2024 ja

alates 7.11.2024). G. Mitrauskisele tõkendina kohaldatud vahistamise tühistas maakohus

alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistis G. Mitrauskiselt ositi kaheteist kuu

jooksul välja menetluskulud. Maakohus konfiskeeris G. Mitrauskiselt KarS § 831 lg 1 ning §

84 alusel 68 395,05 eurot. Konfiskeerimise asendamise tagamiseks seadis maakohus kuni

väljamõistetud summa tasumiseni G. Mitrauskisele kuuluvale kinnisasjale asukohaga

XXX(kinnistu nr XXXXXXXX, katastritunnus XXXXXXXX) esimesele vabale järjekohale

Eesti Vabarrigi kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 68 395,05 eurot. Kohus otsustas veel

asitõenditega seonduvad küsimused.

3. Maakohus märkis, et G. Mitrauskis tunnistas ennast talle KarS § 372 lg 2 p 3 järgi

esitatud süüdistuses süüdi. Kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad tema süüd. Mh leidis

maakohus, et G. Mitrauskis pani talle KarS § 372 lg 2 p 3 järgi süüks arvatud teod toime

tahtlikult, otsese tahtluse vormis. G. Mitrauskise varalist seisundit ja töötamist kajastavate

dokumentide analüüsi põhjal tuvastas maakohus esmalt, et G. Mitrauskise ainus legaalne tulu

aastatel 2021-2024 laekus erinevate riiklike toetustena. Tema kontodele sel perioodil sisse

makstud sularaha oli kriminaaltulu. Tema pangakontodele tehtud ülekannete puhul ei pidanud

maakohus kriminaaltuluks süüdistatava lähedastelt tema arveldusarvele üle kantud

rahasummasid. Varade analüüsi kokkuvõttes pidas maakohus ravimite ebaseaduslikust

müügist saadud kriminaaltuluks 68 395,05 eurot. Selles ulatuses pidas maakohus

põhjendatuks G. Mitrauskiselt KarS § 831 lg 1 alusel kriminaaltulu konfiskeerida. Kuivõrd

aga süüdistatav on kriminaaltulu ära tarvitanud, mõistis maakohus KarS § 84 alusel temalt

välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele, võimaldades KrMS § 306

lg 1 p 121 kohaselt G. Mitrauskisel tasuda selle summa vabatahtlikult kahe aasta jooksul.

Asenduskonfiskeerimise tagamiseks kohaldas maakohus G. Mitrauskisele kuuluvale

kinnistule nr XXXXXXXX aadressiga XXX kohtuliku hüpoteegi summas 68 395,05 eurot

Eesti Vabariigi kasuks.

4. Süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi pidas maakohus G. Mitrauskise süüd väljaspool

mõistlikku kahtlust tõendatuks. Maakohtu hinnangul ei ole mõistlikult võimalik, et

süüdistuses märgitud ravimid oleks G. Mitrauskise kasutuses olnud autos asuvasse spordikotti

paigutanud keegi muu kui G. Mitrauskis või et need sattunuksid sinna juhuslikult. G.

Mitrauskise aktiivsed kaitseväited on kontrollimatud ega anna seetõttu alust süüdistuse

versiooni toimunust kahtluse alla seada. Kuivõrd puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et

G. Mitrauskis võinuks olla üksnes süüdistuses märgitud ainete kuller, kellele maksti aine

vedamise eest 2-3 000 eurot tasu, ei saa selle versiooniga süüdistust kummutada. Maakohus

tuvastas ka selle, et Subutex 8mg tablettide näol on tegemist sotsiaalministri 18. mai määruse

nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade II nimekirja kantud

psühhotroopset ainet sisaldava ravimiga. Samuti tuvastas maakohus, et G. Mitrauskise

käideldud psühhotroopse aine kogus ületas suure koguse alampiiri ning äravõetud tablettidest

piisanuks joobe tekitamiseks vähemalt 11 046 inimesele. Kuivõrd Subutex 8mg tableti hind

Eestis on 7 eurot, kuid Soome Vabariigis minimaalselt 20 eurot, siis on maakohtu hinnangul

tõendamist leidnud see, et G. Mitrauskisel oli tablettide käitlemisel eesmärk saada suurt

varalist kasu.

5. G. Mitrauskisele karistust mõistes märkis maakohus, et ta on varem kriminaalkorras

karistamata isik. Samas märkis maakohus, et G. Mitrauskise ebaseaduslikku käitumist ei

pidurdanud asjaolu, et 2024. a mais peeti ta kinni ja alustati tema suhtes kriminaalmenetlust

ebaseadusliku ravimimüügi tõttu, vaid juba mõni kuu hiljem tabati ta psühhotroopsete

ravimite käitlemiselt. G. Mitrauskis tegeles ebaseadusliku ravimite käitlemisega ligi kolm

aastat, mis kinnitab, et kuriteod ei olnud juhuslikud episoodid süüdistatava elus, vaid tema

igapäevaelu osa. G. Mitrauskise süü suuruse arvestamisel psühhotroopsete ravimite

käitlemisel märkis maakohus, et tegemist oli siiski ühekordse juhtumiga ja ta ei jõudnud veel

ravimeid edasi müüa. Kohus arvestas samas käideldud psühhotroopsete ravimite suurt kogust.

Maakohus võttis arvesse, et G. Mitrauskis on noor ja tal on pere. Samas ei suutnud

elukaaslase ja lapse olemasolu teda siiski rasket kuritegu toime panemast tagasi hoida. Tema

tegudest nähtuvad õigusvastased hoiakud. G. Mitrauskise karistust kergendav asjaolu

süüdistuses KarS § 372 lg 2 p 3 järgi on süü ülestunnistamine, kuid tema karistust raskendab

omakasu motiiv. Süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi karistust kergendavaid ega raskendavaid

asjaolusid ei esine. Kokkuvõttes pidas maakohus G. Mitrauskise süüd narkokuriteos

keskmisest väiksemaks ja ebaseaduslikus majandustegevuses keskmiseks. Arvestades kõike

eeltoodut, karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida süüdistatavat edaspidi kuritegusid

toime panemast) ja vajadust anda ühiskonnale selge signaal, et suures koguses

psühhotroopsete ainete ja ka muude ravimitega ebaseadusliku käitlemisega tegelemine ei ole

aktsepteeritav ja sellisele tegevusele järgneb pikaajaline reaalne vangistus, mõistis maakohus

talle psühhotroopsete ainete käitlemise eest vangistuse sanktsiooni alammääras, s.o kuueks

aastaks. Kuna potentsiravimite ebaseaduslik müük kestis mitu aastat, siis karistas maakohus

teda selle kuriteo eest vangistusega sanktsiooni keskmises määras, s.o üks aasta kuus kuud.

Liitkaristuse mõistmisel luges maakohus kergema karistuse kaetuks raskema karistusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule prokuratuur

ja kaitsja.

7. Prokuratuur taotleb maakohtu otsuse tühistamist G. Mitrauskisele KarS § 184 lg 21

järgi karistuse mõistmise osas ning talle liitkaristuse mõistmise osas. Apellant palub mõista G.

Mitrauskisele KarS § 184 lg 21 järgi karistuseks üksteist aastat vangistust. Samuti taotleb ta

KarS § 64 lg 1 alusel G. Mitrauskisele liitkaristuse moodustamist üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel ja mõista talle liitkaristuseks kaksteist aastat vangistust, mille hulka lugeda

eelvangistuses viibitud aeg 29. mail 2024, s.o 1 päev ja alates 7. novembrist 2024.

7.1.

Prokuratuuri hinnangul on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et G. Mitrauskise

käideldud psühhotroopsest ravimist jätkunuks joobe tekitamiseks samale arvule inimestele kui

oli käideldud tablette. Tegelikult oli tablettides sisalduva psühhotroopse aine kogus suurem

ning sellest piisanuks joobe tekitamiseks tunduvalt suuremale arvule inimestele (11 046

asemel 19 926).

7.2.

Prokuratuuri arvates on maakohus eelmises punktis märgitu valguses ebaõigesti

hinnanud G. Mitrauskise ohustatud inimeste hulka ja seega ka tema süü suurust. Samuti pole

kohus arvesse võtnud, kuivõrd ohtliku ainega on tegemist G. Mitrauskise käideldud tablettides

sisalduva toimeaine näol, mis on oma toimeomadustelt ja kuritarvitamise korral ohtlikkuselt

sarnane opioididele, sealhulgas eriti ohtlikele sünteetilistele opioididele. Järelikult on G.

Mitrauskise käideldud psühhotroopse aine puhul tegemist keskmisest ohtlikuma

psühhotroopse ainega, mis ohustab rahvatervist keskmisest suuremal määral. Prokuratuur

osutab veel sellele, et toime pandud kuritegu ei olnud emotsionaalne juhutegu, vaid teadlik

püüd hankida kuritegelikku tulu. Maakohus ei ole pööranud karistuse mõistmisel piisavat

tähelepanu G. Mitrauskise kuriteo läbimõeldusele, taotletud varalise kasu suurusele,

käideldud psühhotroopse aine kogusele ja selle ühiskonnaohtlikkusele. Süü ja preventiivsete

eesmärkidega seonduvates argumentides ei tohi tekkida ebakõla ning need peavad olema

proportsioonis. Praegusel juhul esineb ebakõla, sest mõistetud karistus ei ole vastavuses G.

Mitrauskise süüga.

7.3.

Liitkaristusega seonduvalt märgib prokuratuur alljärgnevat. Riigikohtu praktika

kohaselt liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise

vältimiseks hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima

kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni

ülemmäärale. Praegusel juhul see nii ei ole, vaid vastupidi – maakohus on karistanud G.

Mitrauskist psühhotroopse aine käitlemise eest sanktsiooni alammääras. Vaadata tuleb ka

õigushüvesid, mida on kahjustatud liidetavate karistuste aluseks olevate tegudega. Praegusel

juhul on kahjustatud erinevaid õigushüvesid, mistõttu ei ole kergema karistuse kaetuks

lugemine selgi põhjusel õige. Kuigi mõlemad kuriteod on seotud tablettide käitlemisega ja

varalise kasu taotlemisega, on nende teopilt ja ebaõigus olemuslikult erinevad. KarS § 372 lg

2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo raskus seisneb eeskätt ravimite turustamises ilma loata,

mis ohustab ravimite käitlemise kontrolli. KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo

puhul on aga tegemist psühhotroopse aine ebaseadusliku vedamisega, mis kujutab endast

teiseliigilist ohtu nii riikideüleses narkoveos osalemise kui sõltuvusprobleemide süvendamise

kaudu. Seega ei saa neid tegusid käsitada ühe ja sama käitumismustri osana, vaid tegemist on

iseseisvate kuritegudega, mille ebaõigus ja kaitstavad õigushüved on erinevad. Neil

kaalutlustel palub prokuratuur moodustada G. Mitrauskisele liitkaristuse raskeima karistuse

suurendamise teel ning karistada teda kokku kaheteist aasta vangistusega.

8. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist G. Mitrauskise süüditunnistamises talle

KarS § 184 lg 21 järgi esitatud süüdistuses või alternatiivselt selles süüdistuses tema käitumise

ümber kvalifitseerimist KarS § 184 lg 1 järgi. Samuti taotleb kaitsja, et G. Mitrauskise

saadud kriminaaltuluna KarS § 372 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud käitumisega tuvastatakse

summa, mis ei ületa 15 000 eurot. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ka G.

Mitrauskiselt KarS § 831 lg 1 ning § 84 alusel 68 395,05 euro konfiskeerimise osas. Kaitsja

taotleb kriminaalasja arutamist ringkonnakohtus suulisel istungil.

8.1.

Kohtuotsus süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi on põhjendamatu. Maakohtu järeldused

süüdistatava ütluste ja muude tõendite kohta rajanevad üksnes oletustele ja elulise usutavuse

kriteeriumile. Kaitsja arvates on tõendamata, kuidas sattusid G. Mitrauskise juhitud autosse

tema spordikotti psühhotroopsed ravimid. Tema võttis tööreisile kaasa spordikoti tööriiete ja

toiduga. Kaitsja leiab, et süüdistatav on andnud usaldusväärseid ütlusi ja maakohus on

põhjendamatult süüdistatava selgitusi eiranud. Samuti on kohus pelgalt oletusele tuginedes

tuvastanud selle, et G. Mitrauskis olnuks valmis ravimeid, sh psühhotroopseid ravimeid

Soome toimetama. G. Mitrauskise ütluste kohaselt otsiti tema juhitud auto Soome tollis läbi ja

läbiotsimise juures oli ka politseikoer, kuid sel hetkel sealt tablette ei leitud. Mingil põhjusel

ei ole seda asjaolu maakohus aga tuvastanud. Kokkuvõttes on kaitsja arvates jäänud

kõrvaldamata kahtlus selles, et keegi kolmas isik on pannud süüdistuses kirjeldatud tabletid

G. Mitrauskise kotti ajal, mil ta oli Soome politseis kinni peetud.

8.2.

Alternatiivselt leiab kaitsja, et kui ringkonnakohus leiab, et süüteo objektiivne

koosseis on täidetud, siis tuleb muuta kuriteo kvalifikatsiooni, sest KarS § § 184 lg 21

subjektiivne koosseis ei ole täidetud. Esineb kõrvaldamata kahtlus selles, et G. Mitrauskis

soovinuks saada tablettide käitlemisest suurt varalist kasu. Selline maakohtu järeldus rajaneb

üksnes oletustel. Seetõttu tuleks isegi juhul kui kohus loeb psühhotroopse aine käitlemise

tuvastatuks, käsitada seda üksnes kui KarS §184 lg 1 järgi karistatavat tegu.

8.3.

Kaitsja arvates ei ole tõendatud see, et KarS § 372 lg 2 p 3 järgi ette heidetud tegudega

oleks G. Mitrauskis saanud üle 68 000 euro kriminaaltulu. Süüdistatav sai üksnes ca 15 000

eurot tulu ja jääb selle seisukoha juurde.

8.4.

Eeltoodud põhjusel on põhjendamatu G. Mitrauskiselt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel 68

395,05 eurot konfiskeerimine. See summa ei vastata tegelikule tulule, mida on isik ravimite

müügist saanud, s.o mitte rohkem kui 15 000 eurot.

9. 23. jaanuaril 2026 esitas kaitsja prokuratuuri apellatsiooni peale vastuse, milles juhib

kohtu tähelepanu asjaolule, et maakohus on ekslikult mõistnud süüdistatava süüdi. Seetõttu

ei ole prokuratuuri apellatsioon asjakohane ega põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU ISTUNG

10. Ringkonnakohtu istungil 17. veebruaril 2026 jäid nii prokuratuur kui ka kaitsja oma

apellatsioonide juurde, paludes need rahuldada. Süüdistatav toetas oma kaitsja apellatsiooni.

Prokuratuur vaidles kaitsja apellatsioonile vastu, paludes selle rahuldamata jätta, kaitsja ja

süüdistatav vaidlesid prokuratuuri apellatsioonile vastu, paludes selle rahuldamata jätta.

Prokurör palus avaldada maakohtu istungite protokollid ning ringkonnakohus rahuldas selle

taotluse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kriminaalkolleegium, olles menetluse pooled kohtuistungil ära kuulanud, asub

seisukohale, et prokuratuuri apellatsioon tuleb rahuldada, maakohtu otsus osaliselt tühistada

ning uue otsusega mõista G. Mitrauskisele KarS § 184 lg 2 järgi maakohtuga võrreldes

raskem karistus. Samuti tuleb tühistada mõistetud liitkaristus ja mõista süüdistatavale uus

liitkaristus. Kaitsja apellatsiooni rahuldamiseks puudub alus. Oma seisukohti põhjendab

kolleegium alljärgnevalt.

12. Kolleegium ei nõustu kaitsja hinnanguga, nagu oleks G. Mitrauskisele KarS § 184 lg

21 järgi esitatud süüdistus tõendamata ja rajaneks vaid oletustele või elulise usutavuse

kriteeriumile. Maakohus on süüdimõistva otsuse selles süüdistuses rajanud tõendite kogumile.

Kolleegium käsitleb esmalt tõendite kogumit selle kohta, mille alusel saab väita, et

psühhotroopset ravimit käitles süüdistuses kirjeldatud ajal just G. Mitrauskis.

12.1.

G. Mitrauskise juhitud autost leiti talle kuuluv spordikott, milles tema endagi kinnitust

mööda talle kuuluvate riideesemete alla oli paigutatud musta värvi kilekotti pakituna suur

kogus blisterpakendeid Subutex 8mg tablettidega. Maakohus tugines esmalt G. Mitrauskise

enda ütlustele selle kohta, et tal oli tööreisile minnes kaasas spordikott, samuti tugines

maakohus spordikotist leitud ravimitele tehtud toksikoloogiaekspertiisi tulemusele, millest

nähtuvalt tuvastati, et tegemist oli psühhotroopse ainega. Samuti tugines maakohus tunnistaja

Y ja Q ütlustele selle kohta, mis asjaoludel spordikott ning selles asuvad ravimid avastati ja

need politseile üle anti. Kohus tugines asitõendina vaadeldud turvakaamera salvestise

vaatlusprotokollile, millelt nähtub, et G. Mitrauskis võttis oma autost kohvri ja spordikoti ning

tõstis need enda juhitavasse kaubikusse. Nii tunnistaja Q kui G. Mitrauskise kokkulangevatest

ütlustest nähtub, et seejärel sõitis G. Mitrauskis kaubikuga parvlaeval Tallinnast Helsingisse,

kus ta sadamas kinni peeti. Kohus arvestas seejuures veel ka broneeringu andmetega ja

tunnistaja Y ütlustega. Tablettide autost leidmise asjaolude kohta on ütlusi andnud veel

tunnistaja Q.

12.2.

Uuritud tõenditest nähtub mitu olulist asjaolu, mis võimaldasid maakohtul jõuda

väljaspool mõistlikku kahtlust Y ütlustest nähtub mh, et auto oli Helsingi sadama parklas

lukustatud. See kummutab veelgi G. Mitrauskise kaitsja püsitatud spekulatiivset väidet, nagu

võinuks keegi ravimid autosse paigutada G. Mitrauskise teadmata sel ajal, kui ta oli kinni

peetud. On oluline märkida sedagi, et ravimid olid paigutatud spordikotis eraldi musta värvi

kilekotti ja asetatud koti põhja tööriiete alla, kusjuures fotode järgi otsustades on kott selliselt

parajasti täis, s.t asju oli ravimite peal just nii palju, et kott on täis, aga mitte ülemäära täis.

Kott ravimitega oli omakorda paigutatud osaliselt muude kaupade alla. Eelviidatud maakohtu

osutatud tõenditest (kaamerasalvestus) on näha, et koti ja kohvri paigutas autosse just G.

Mitrauskis ise. Maakohus on samuti asjakohaselt osutanud sellele, et isegi G. Mitrauskise

enda elukaaslane ei kinnita tema ütlusi, nagu oleks G. Mitrauskis tööreisiks valmistudes

midagi pakkinud või kaasa võtnud. G. Mitrauskise sõnutsi võttis ta lisaks riietele kaasa ka

toidu, kuid ometi mingit toitu kotist ei leitud, ehkki ta peeti Helsingis kinni juba hommikul,

kohe laeva sadamasse saabumise järgselt. G. Mitrauskise selgitused, miks oli vaja kaasa võtta

rõivad ja viis paari töökindaid (auto remontimiseks), ei ole usaldusväärsed ning maakohus on

sellele asjakohaselt tähelepanu juhtinud. Samuti on maakohus asjakohaselt viidanud sellele, et

spordikotiga koos autosse paigutatud tühi kohver, mille G. Mitrauskis pidi väidetavalt viima

Soomes elavale isikule, asub siiani OÜ M laos ning keegi ei ole selle vastu huvi tundnud.

12.3.

Edasiselt on maakohus põhjalikult selgitanud, miks ei saa pidada tõsiselt võetavaks

kaitseversiooni sellest, nagu oleks võinud tabletid autosse paigutada keegi muu sel ajal kui

Soome ametivõimud pidasid G. Mitrauskist kinni. Kaitsja ei ole apellatsioonis neid argumente

mitte kuidagi kummutada suutnud. Pelgalt juba maakohtule esitatud argumentide kordamine

ning maakohtu järeldustega mittenõustumise väljendamine ei ole asjaolud, mille tõttu saaks

maakohtu järeldusi ümber hinnata. Ringkonnakohus võib maakohtuga võrreldes teistsugustele

järeldustele kahtlemata jõuda, kuid selle aluseks peavad esinema vead maakohtu

argumentatsioonis, olema tuvastatud uued asjaolud või maakohtu järeldusteni jõudmisel

olema aset leidnud olulised kriminaalmenetlusõiguse rikkumised, mis muudaksid maakohtu

tõenditest tehtud järeldused ebausaldusväärseks või lausa lubamatuks. Midagi sellist ei ole

apellatsioonis välja toodud. Seetõttu jääbki kaitsja taotlus ses osas tagajärjetuks.

12.4.

Kolleegium nõustub ka maakohtu osutusega varasemale kohtupraktikale puutuvalt

aktiivsete kaitseväidete hindamise põhimõtetesse. Kui kaitsja esitab aktiivseid kaitseväiteid,

siis peab esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale

reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Arutataval juhul ei ole kaitsja ega

süüdistatav seda aga teinud, vaid taotlevad üksnes enda paljasõnaliste spekulatsioonide tõe

pähe arvestamist.

12.5.

Samuti on paslik üle rõhutada teistki kohtupraktikas kinnistunud printsiipi, et mitte

igasugune süüdistusversiooni kummutamiseks esitatud kaitseversioon ei anna alust

põhjendatud kahtluse tekkeks, mille kõrvaldamata jäämisel tuleks see süüdistatava kasuks

tõlgendada, vaid süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada üksnes selline kõrvaldamata jäänud

kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades

eluliselt usutav. Oluline on aga silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka

KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus.

Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul

tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon

olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid.

Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas

kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku

süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (3-1-1-77-15). Mitrauskise kohta ei ole

ühtki sellist tõsiselt võetavat kaitseväidet esitatud, mis sunniks kahtlema süüdistusversiooni

paikapidavuses.

13. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus rahuldada kaitsja apellatsiooni ka tema

alternatiivse taotluse osas, tunnistada G. Mitrauskis süüdi KarS § 184 lg 1 järgi, sest puuduvat

tõendid selle kohta, nagu soovinuks ta Subutexi tablettide käitlemisega teenida suurt varalist

kasu.

13.1.

G. Mitrauskis võttis Eestist Helsingisse mõnetunnisele töösõidule minnes kaasa enam

kui 11 000 psühhotroopse ravimi tabletti, peites need enda kotti. Ei ole ühtki muud mõistlikku

selgitust kirjeldatud asjaoludel sellise ravimite koguse kaasavõtmiseks kui soov neid müüa.

Arutataval juhul ei saa asuda seisukohale, nagu oleks tablettide müümise ning selle läbi suure

varalise kasu saamise eesmärk tuvastatud pelgalt läbi asjaolu, et süüdistatava valdusest leiti

suur kogus mustal turul kõrges hinnas olevaid psühhotroopset toimeainet sisaldavaid tablette.

Tuleb tähele panna, et tabletid leiti G. Mitrauskise valdusest just spetsiifilises olukorras –

mitte pelgalt tema valduses olevast ruumist (nt kodust) või isegi mitte pelgalt tema valduses

olevast sõidukist. Tabletid leiti sõidukist, millega ta siirdus välisriiki lühikesele töösõidule

ning tuvastamist on leidnud see, et tabletid asetas ta autosse vahetult enne töösõidu algust.

Just niisugune tehiolude tervik osutab väljaspool mõistlikku kahtlust sellele, et G. Mitrauskis

soovis tablette turustada. Arvestada tuleb veel asjaoluga, et G. Mitrauskise jaoks ei olnud

ravimite ebaseaduslik käitlemine midagi uut ega eripärast. Ta oli juba aastaid varem

ebaseaduslikult retseptiravimeid müünud. Seega olid G. Mitrauskisel olemas teadmised ja

kontaktid, kuidas ravimeid hankida, samuti teave ning kontaktid ravimite turustamiseks. Neid

asjaolusid saab arvesse võtta kui nn modus operandi’t, mis iseloomustab G. Mitrauskise

käitumist.

13.2.

Arvestades maakohtu käsitletud tõendeid selle kohta, kui palju Subutexi tabletid

Soomes minimaalselt maksavad, on ka selge, et süüdistuses märgitud tabletikoguse müümisel

oleks G. Mitrauskis saanud suurt varalist kasu. Maakohus on siingi andnud täiendava

asjakohase selgituse, et olukorras, kus G. Mitrauskis olnuks pelgalt kuller, kes tablette kellegi

teise tellimusel kohale toimetas, pidanuks ta sellist versiooni kinnitavad tõendid kohtule

hindamiseks kättesaadavaks tegema, mitte piirduma vaid paljasõnalise spekulatsiooniga, et

saavutada enda teole leebema hinnangu andmine. G. Mitrauskis ei esita aga mitte mingeidki

pidepunkte, mille põhjal võiks hinnata tema sellekohaste väidete paikapidavust. Seega on

maakohus jõudnud põhjendatult järeldusele, et tõendamist on leidnud süüdistus just nimelt

suure varalise kasu saamise eesmärgil narkootilise aine käitlemine. Uuritud tõendite valguses

on usaldusväärselt tõendamist leidnud mh see, et käideldud koguse Subutex tablettide

(hulgi)hind ületab märkimisväärselt KarS § 184 lg 21 süüteokoosseisu jaoks tarviliku suure

varalise kasu alampiiri. Lisaks sellele, et apellatsioonist ei nähtu midagi, mis kummutaks

maakohtu järeldused seoses Subutexi käitlemisega müümise otstarbel, ei suuda kaitsja

apellatsioonis ümber lükata ka maakohtu põhjendatud järeldusi selle kohta, et tablettide

müügiga taotles G. Mitrauskis suure varalise kasu teenimist.

14. Kolleegium peab vajalikuks puudutada veel ühte küsimust, mille osas on prokuratuuri

apellatsioonis maakohtu järeldused kahtluse alla seatud. Neist esimene puudutab käideldud

psühhotroopse aine kogust. Maakohus on korrektselt tuvastanud, et käideldud Subutex

tablettide hulk oli 11 046. Küll aga ei saa nõustuda sellele järgneva järeldusega, nagu tuleks

tõendatuks lugeda, et käideldud kogusest psühhotroopset toimeainet sisaldavatest tablettidest

piisanuks joobe tekitamiseks samale arvule inimestele e 11 046 inimesele. Selline järeldus on

ekslik ning vastuolus narkootilise aine ekspertiisi aktist nähtuvaga, mille kohaselt sisaldasid

G. Mitrauskise käideldud blisterpakendid kokku 11 046 tabletti massiga 4359 grammi, mis

sisaldavad kokku 81,7 grammi psühhotroopset ainet buprenorfiini. Arvestades seda, et EKEI

arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisiaktist nähtuvalt on buprenorfiini puhul suure kogusena

KarS § 184 mõttes käsitletav 0,002-0,08 grammi, keskmiselt 0,041 grammi buprenorfiini

puhtal kujul, oleks arvutuslikult saanud G. Mitrauskise käideldud psühhotroopsest ainest

narkojoobe 19 926 inimest. Eeltõdetu on oluline, sest osutab sellele, et G. Mitrauskise süü on

maakohtu tuvastatuga võrreldes märkimisväärselt suurem, kuna tema tegevusest

potentsiaalselt ohustatud inimeste hulk on ligi kaks korda suurem kui seda järeldas maakohus.

15. Samuti ei nähtu kaitsja apellatsioonist argumente, mis kummutaks maakohtu

järeldused G. Mitrauskise saadud kriminaaltulu suuruse kohta KarS § 372 lg 2 p 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo läbi. Maakohus on tuvastanud G. Mitrauskise puhul ebaseaduslikust

ravimimüügist saadud tulu suurusena 68 395,05 eurot. G. Mitrauskis ise on hinnanud tulu

suurusesks aga üksnes ca 15 000 eurot. Kaitsja arvates tulekski lähtuda just G. Mitrauskise

ütlustest saadud kuritegeliku tulu suuruse kohta, vähendada seetõttu süüdistuse mahtu ja

samuti vähendada asenduskonfiskeerimise korras G. Mitrauskiselt välja mõistetavat summat.

Kolleegium kaitsja seisukohaga ei nõustu, märkides, et erinevalt G. Mitrauskise

paljasõnalisest hinnangust, nagu teeninuks ta ravimimüügiga kokku ca 15 000 eurot, on

maakohus oma hinnangu andnud G. Mitrauskise varalise seisundi – tema sissetulekute ja

väljaminekute põhjalikule analüüsile, millest nähtuvalt on G. Mitrauskisel ilma legaalse

selgituseta laekumisi pangaarvele olnud süüdistusest hõlmatud perioodi jooksul mitu korda

suuremas summas kui 15 000 eurot. Ringkonnakohtu istungil on G. Mitrauskis suuremaid

sissetulekuid selgitanud autode müügist laekunud tuluga. Paraku ei ole sellegi väite

kinnituseks G. Mitrauskis ega kaitsja esitanud mingisuguseidki tõendeid. Need väited jäävad

täielikult ebausutvaks mh juba põhjusel, et seletamatuid laekumisi G. Mitrauskise

pangakontodele on palju ning need on laekunud summades ning selgitustega, mis ei ole

üldjuhul ühitatavad autode müügist laekuva rahaga. Lisaks tuleks autode müügi puhul

arvestada ju sedagi, et müüdav auto tuleb soetada ning teha selleks kulutusi. G. Mitrauskise

pangakontode vaatluse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et ta oleks teinud kulutusi, mis oleks

seostavad autode ostmisega. Kuna G. Mitrauskisel süüdistuse kirjeldatud perioodil legaalseid

sissetulekuid praktiliselt tuvastatud pole, siis jääks selle väite puhul arusaamatuks, millise

vara arvel võinuks väidetavad autod soetatud olla – kuskohast see vara G. Mitrauskisele

tekkis ning kuhu on see auto müügi järel laekunud, sest pangakontodelt seda küll võimalik

leida ei ole.

16. Eelnevaga seonduv otseselt kaitsja apellatsiooni taotlus tühistada G. Mitrauskiselt

KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks

rahasumma väljamõistmine. Kuivõrd G. Mitrauskise kaitseväited kriminaaltulu suuruse kohta

on ainetud ning puudub alus ümber hinnata maakohtu vaidlustatud otsuse sellekohaseid

järeldusi, puudub alus muuta ka maakohtu hinnangut G. Mitrauskiselt konfiskeerimise

asendamiseks rahasumma väljamõistmiseks. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata selleski

punktis.

17. G. Mitrauskisele KarS § 184 lg 21 järgi mõistetud karistus ei vasta tema süü suurusele.

Maakohus on asjakohaselt G. Mitrauskise süü suurust hinnates arvesse võtnud käideldud

psühhotroopsete ainete suurt kogust ja seda, et sellele kuriteole eelnevalt oli G. Mitrauskis

tegelenud ebaseadusliku ravimite müügiga ning G. Mitrauskise teadlik tablettidega seotud

pikaajaline tegevus lõppes alles pärast seda kui ta kahtlustatavana vahistati. G. Mitrauskist ei

ole kriminaalkorras varem karistatud, ent vaatamata sellele tuleb eripreventiivsete kaalutluste

osas arvesse võtta tema hoiakuid ja suhtumist, et ühtede ravimite müügi lõpetamisel asus ta

käitlema teisi. Kõik see iseloomustab G. Mitrauskise suhtumist ühiskonnas kehtivate normide

järgimisse. Samas on maakohus õigesti osutanud sellele, et G. Mitrauskise süü suurust

vähendab asjaolu, et ta ei jõudnud veel süüdistuses märgitud ravimeid edasi müüa ning

rahvatervisele neist tekkida võinud kahju jäi kujunemata. Õige on ka see, et käideldud

ravimeid tuleb pidada selle tugevatoimelisuse tõttu väga ohtlikuks aineks. Käideldud

tablettide kogus oli aga niivõrd suur, et ületas suure koguse alampiiri tuhandeid kordi (ehkki

maakohus on ses osas ekslikult lähtunud G. Mitrauskise jaoks soodsamast käsitlusest kui

tingib kehtiv kohtupraktika).

18. Eeltoodud asjaoludel võib maakohtuga nõustuda küll selles, et G. Mitrauskise süüd

saab pidada KarS § 184 lg 21 kontekstis keskmisest väiksemaks (hoolimata sellest, et tegemist

on eriti ohtlike sünteetiliste opioididega sarnase toimemehhanismi ja mõjuga toimeainet

sisaldavate ravimitega, pole siiski tegemist ohtlikemate võimalike narkootiliste või

psühhotroopsete ainetega ning need pärinevad vähemalt kontrollitud tingimustes tootmisest,

kus minimeeritud on kaasnevad ohud kasutatud abi- ja ballastainetest nagu nt ebaseaduslikult

valmistatud mõnuainete puhul). Ka käideldud aine iseenesest märkimisväärselt suur kogus

siiski kahvatab tänapäeval juba samuti tavapäraseks kujunenud narkoainete koguste kõrval,

kui korraga käideldakse sadadele tuhandetele või veelgi enamatele inimestele joovet

põhjustada võivaid aine koguseid).

19. Sellegipoolest ei saa kuidagi nõustuda maakohtu järeldusega, nagu vastaks G.

Mitrauskise süü suurus kõigest KarS § 184 lg 21 sanktsiooni minimaalsele määrale. Kaugel

sellest! Teo tehiolud, käideldud aine ohtlikkus ja selle kogus sunnivad G. Mitrauskise süü

suurust hindama sanktsiooni miinimumile vastavast oluliselt suuremaks. Kuivõrd selles

süüdistuses ei esine G. Mitrauskise karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, peab

ringkonnakohus põhjendatuks karistada G. Mitrauskist KarS § 184 lg 21 järgi üheksa aasta

vangistusega.

20. Maakohus on karistuse mõistmise üldpõhimõtete vastu eksinud ka G. Mitrauskisele

liitkaristust mõistes. Nimelt on maakohus lugenud kergema (s.t KarS § 372 lg 2 p 3 järgi

mõistetud karistuse – üks aasta kuus kuud vangistust) kaetuks talle KarS § 184 lg 21 järgi

mõistetud kuue aasta vangistusega. Selline liitkaristuse mõistmise metoodika on küll

tehniliselt võimalik, kuid arutataval juhul vastuolus nii karistuse mõistmise eesmärkide kui ka

käibiva kohtupraktikaga selle kohta, mis olukordades millist karistuste liitmise tehnikat

kasutada. Maakohus ei ole seejuures lisanud mingeid põhjendusi selle kohta, miks tuleb

liitkaristuse mõistmisel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga. Selle põhjenduse

puudumine on eriti vajalik seetõttu, et liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse

sootuks arvestamata jäämise vältimiseks hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest

juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest

ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale (vt 10. märtsi 2016. a RKKKo asjas nr 3-1-1-20-16, p

16). G. Mitrauskise toime pandud kuriteod kahjustasid erinevaid õigushüvesid, toimusid eri

aegadel ega omanud omavahel puutumust. Seetõttu peavad G. Mitrauskisele mõlema kuriteo

eest mõistetud karistused väljenduma talle mõistetud liitkaristuses. Neil asjaoludel ei loe

ringkonnakohus kergemat karistust raskemaga kaetuks, vaid liidab karistused osaliselt ja

mõistab G. Mitrauskisele KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks kümme aastat vangistust, mille

hulka tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg.

21. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 1, 2 ja 3; §

340 lg 4 p-dest 2 ja 5 ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu 16. detsembri 2025. a otsuse

osaliselt, s.o G. Mitrauskisele KarS § 184 lg 21 järgi mõistetud karistuse ja liitkaristuse osas.

Uue otsusega mõistab kolleegium G. Mitrauskisele KarS 184 lg 21 järgi maakohtuga võrreldes

raskema karistuse ning KarS § 64 lg 1 alusel uue liitkaristuse. Ringkonnakohus rahuldab

prokuratuuri apellatsiooni ning jätab kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

22. Kaitsja on küll apellatsioonis taotlenud menetluskulu riigi kanda jätmist, kuid

apellatsioonile ei ole lisatud ühtki menetluskulu tõendavat dokumenti ning selliseid

dokumente pole kaitsja esitanud ka apellatsioonimenetluse käigus. Seetõttu ei ole G.

Mitrauskisel apellatsioonimenetluses mingi menetluskulu tekkimine tuvastatav.

Allkirjastatud digitaalselt