2-17-7483/168 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedpankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt
Legislator headnote
AI generated2-17-7483/168 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Võlgniku kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Määruse tegemise aeg ja koht
03.märts 2026. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi
L.R kohustustest vabastamise menetlus
Tsiviilasja number
2-17-7483
Menetlustoiming
võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Võlgnik: L.R (ik XXX; elukoht XXX, XXX; e-post
XXX)
võlausaldajad:
1. Kohtutäitur Hille Kudu (e-post XXX)
2. Kohtutäitur Kristiina Feinman (e-post XXX)
3. Kohtutäitur Ivi Kalmet (e-post XXX)
4. InvestÕigus Osaühing (rg-kood 12576627; e-
post XXX)
5. Swedbank AS (rg-kood 10060701; e-post XXX)
6. Swedbank Liising AS (rg-kood 10434248; e-
post XXX )
7. Telia Eesti AS (rg-kood 10234957; e-post XXX)
8. Luminor Bank AS (rg-kood 11315936; e-post
XXX)
9. L.U, seaduslik esindaja L.U (e-post XXX)
10. F.Q (e-post XXX)
11. L.U (e-post XXX)
12. Kohtutäitur L.U Vellet (e-post XXX)
13. Kohtutäitur Risto Sepp (e-post XXX)
14. AS STV (rg-kood 10059388; e-post XXX)
15. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479;
e-post XXX)
16. Sotsiaalkindlustusamet (rg-kood 70001975; e-
post XXX)
17. Kohtutäitur Jane Rumjantseva (e-post XXX)
18. Tervisekassa (rg-kood 74000091; e-post XXX)
19. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu
(rg-kood 70000349; e-post XXX)
20. Kohtutäitur Kaire Põlts (e-post XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Vabastada L.R (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
Pankrotivõlausaldajate nõuded L.R-i vastu lõpevad, sealhulgas ka nende
pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt
tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise
kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt
vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik
täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku
vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses
täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut
võlausaldajalt tagasi nõuda.
2. L.R-i kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju
hüvitamise kohustus Tervisekassa ees summas 63,47 eurot, L.U ees elatise
maksmise kohustus summas 5214,42 eurot, F.Q ees elatise maksmise kohustus
summas 5214,42 eurot ja L.U ees elatise maksmise kohustus summas 5214,42
eurot ning kohustus Sotsiaalkindlustusameti ees summas 58,58 eurot seoses
väljamakstud elatisabiga.
3. Lõpetada L.R-i kohustustest vabastamise menetlus.
4. Vabastada L.R usaldusisiku kohustustest L.R-i kohustustest vabastamise
menetluses.
5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada pankrotiseaduse (PankrS) § 175
lg 7 alusel teade L.R-i kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
6. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest
keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Maakohus kuulutas 07.08.2017 määrusega välja L.R pankroti ja nimetas
pankrotihalduriks Margo Normanni. 20.11.2018 määrusega (jõustus 14.12.2018) lõpetas
kohus L.R pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning algatas L.R-i suhtes
kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis L.R-i kohustustest vabastamise
menetluses usaldusisiku määramata ja kohustas L.R-i ennast täitma usaldusisiku
kohustusi. Määruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kohtule aruande kaks korda aastas 1.
juunil ja 1. detsembril ning tegema väljamakseid üks kord aastas 15. novembril. Esimene
aruanne tuli esitada 01.06.2019. Pankrotimenetluses jäi rahuldamata nõudeid kogusummas
38 552,33 eurot (II järgu nõuded), millest ca 75% moodustasid elatise ja elatisabi
kohustused, millest võlgnikul ei ole seaduse järgi võimalik vabaneda.
2. Usaldusisik on esitanud kohtule aruanded järgnevalt: 27.06.2019, 16.12.2019, 17.06.2020,
19.12.2020, 14.06.2021, 17.11.2021, 21.06.2022, 20.12.2022, 12.07.2023.
3. Usaldusisik ei esitanud kohtule viie aasta möödumisel menetluse algatamisest
lõpparuannet. Kohus teostas ise päringud, küsis võlausaldajate seisukohad ja määras
võlgniku ärakuulamiseks kohtuistungi 15.05.2024. Kohus selgitas, et võlgniku
sissetulekud on ületanud mittearestitavat määra, kuid võlgnik ei ole teinud
võlausaldajatele piisavas mahus eraldisi ja väljamakseid. Võlgnik soovis menetluse
pikendamist kahe aasta võrra. Kohus selgitas, et elatise võlgnevusest, mis moodustab
nõuetest enamuse, võlgnik ei vabane.
2/6
4. Tartu Maakohtu 27.05.2024 kohtumäärusega pikendas kohus L.R-i kohustustest
vabastamise menetlust kahe aasta võrra, kuni 14.12.2025.
5. Usaldusisik esitas kohtule aruanded 08.07.2024, 23.12.2024, 20.06.2025 ja lõpparuande
15.12.2025.
6. Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgnik terve kohustustest vabastamise
menetluse kestel töötanud ehitajana ettevõttes O. S. E. . Lisaks on võlgnik 2025.a augustis
ja septembris töötanud veel ka ettevõttes A. E. S. . Võlgnikule on alates 2024.a kevadest
määratud osaline töövõime. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, töövõimetoetus,
peretoetus, tulumaksutagastus ja lähedaste toetus. Võlgnikul vara puudub. Võlgnik on
teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku summas 16 763,52 eurot.
7. Viis aastat menetluse algatamisest möödus 14.12.2023, kohus pikendas menetlust kahe
aasta võrra kuni 14.12.2025. Võlgnik esitas 15.12.2025 kohtule taotluse kohustustest
vabastamise menetluse lõpetamiseks ning tema vabastamiseks pankrotimenetluses
täitmata jäänud kohustustest.
8. Kohus küsis 03.02.2026 kirjaga võlausaldajate seisukohti menetluse lõpetamise ja
võlgniku kohustustest vabastamise osas.
8.1. Telia Eesti AS jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja
kohustustest vabastamise osas kohtu otsustada.
8.2. Aktiva Finance Group OÜ esitas oma seisukoha 05.02.2026, milles leiab, et võlgnik
on rikkunud oma pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi, mistõttu tuleb võlgnik jätta
kohustustest vabastamata. Võlausaldaja märgib, et võlgniku kohustuseks on tulutoova
töökoha leidmine, mis tähendab, et võlgnik peaks kandideerima võimalikult paljudele
ametikohtadele, et leida mingigi tasuvam töökoht oma majandusliku seisu
parandamiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku käitumine näitab, et tema
huvid ei ole olnud seetõttu suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning võlgnik
ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate
nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlausaldaja teatel on võlausaldajale kohustustest
vabastamise menetluse kestel laekunud 852,73 eurot.
8.3. AS STV esitas kohtule 09.02.2026 vastuseks, et on nõus lõpetama kõik võlgniku
vastu nõude menetlusega seotud tegevused.
8.4. Kohtutäitur Jane Rumjantseva ei oma vastuväiteid menetluse lõpetamise ja
kohustustest vabastamise osas.
8.5. Sotsiaalkindlustusamet esitas kohtule 11.02.2026 vastuse, milles teatab, et ei loobu
elatisabi nõudest võlgniku vastu. Nõude algsumma oli 863,10 eurot, mida isik on
osaliselt ise tasunud ja peretoetusest on tasaarvestatud kokku 772,52 eurot. Elatisabi
nõude jääk seisuga 10.02.2026 on 58,58 eurot.
8.6. Tervisekassa esitas oma seisukoha 11.02.2026.Võlausaldaja nõue on õigusvastaselt
tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõue. Algne suurus 135,49 eurot, millest on
tasutud 72,02 eurot ning jääk on 63,47 eurot. Nõude sisuks on võlgniku poolt
kannatanule tekitatud tervisekahjustuste ravimiseks võlausaldaja kantud kulude
tagasi nõudmine ja on võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistetud Harju
Maakohtu 05.04.2016 otsusega 2-15-18400. Vastavalt FIMS § 50 lg 2 (sama kuni
30.06.2022 PankrS § 176 lg 2) kohaselt ei ole võimalik võlgnikku Tervisekassa
nõude osas kohustustest vabastada. Võlausaldaja jätab võlgniku menetluse
lõpetamise ja kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
8.7. Maksu-ja Tolliamet esitas oma seisukoha 13.02.2026. Võlausaldaja (Eesti Vabariik
Riigi- ja Tugiteenuste Keskuse kaudu) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõue
oli 966,11 eurot. Käesolevalt on nõude jäägiks 541,13 eurot. Maksu- ja Tolliametil ei
3/6
ole vastuväiteid L.R-i kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas ning
jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
8.8. Teised võlausaldajad enda seisukohti kohtule esitanud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
9. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse
jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud
menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30. juunini.
10. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku
kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud seitse aastat.
Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
11. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1)
võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
L.R ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173
nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on
rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova
tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse
kestel määratud osaline töövõime, kuid ta on alates 2018. aastast töötanud ettevõttes O. S.
E. . Lisaks on võlgnik 2025.a augustis ja septembris töötanud veel ka ettevõttes A. E. S. .
Seega leiab kohus, et võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ seisukoht, et võlgnik oleks
pidanud kandideerima võimalikult paljudele töökohtadele, et leida mingigi tasuvam
töökoht, ei ole asjakohane, sest antud juhul oli võlgnikul stabiilne töökoht ja Eesti
keskmisest töötasust kõrgem tasu olemas.
Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova
tegevusega.
13. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule
igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma
kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja
vara kohta.
Pea kõik aruanded on kohtule esitatud pärast kohtu poolseid meeldetuletusi või hilinenult.
Kohtu hinnangul on kohut siiski teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval
määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et
võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust
teavitanud.
14. PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud
töötasu, töövõimetoetus, peretoetus, tulumaksutagastus ja lähedaste toetus. Võlgnikul on
kolm ülalpeetavat, kellest kaks on saanud täisealiseks. Võlgnikul vara puudub. Menetluse
jooksul on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid 16 763,52 euro ulatuses, s.o on
4/6
43,48% kõigist nõuetest. Võlgnik on tasunud varasemalt tekkinud eraldise võlgnevuse,
kuid eraldamata on jäänud 1859,13 eurot viimase poolaasta sissetulekutelt.
Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud loovutuskohustust.
15. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes
majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima
võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine
võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus
tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1
ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt
süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest
vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus
tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-
46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).
Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, tasudes menetluse
jooksul eraldamata jäänud summa võlausaldajatele menetluse lõpuks.
16. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega
võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte
kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104
kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud
juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise
kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).
Kohtu hinnangul ei ole võlgnik süüliselt rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise
menetluses. Menetluse jooksul on võlgniku ülalpeetavad asunud elama tema juurde,
mistõttu on suurenenud tema igapäevased kulutused. Samuti on võlgnik kohtule selgitanud,
et tasub igakuiselt ka autolaenu ja liisingut kuna vajab autot töölkäimiseks. Võlgnik on
täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi. Ringkonnakohus on 04.07.2025
kohtulahendis 2-17-13018 ja ka hilisemates lahendites märkinud, et pankrotiseadus eristab
usaldusisiku ja võlgniku kohustusi, samuti nende rikkumise tagajärgi ning kohustustest
vabastamisest keeldumise aluseks ei saa olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb
toime iseenda usaldusisiku ülesandeid täites.
17. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole
põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast
mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei
või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
Kohus on menetlust juba pikendanud ja menetluse algatamisest on möödunud seitse
aastat. Võlgnik on täitnud lubaduse tasuda menetluse jooksul tekkinud võlgnevus. Ehkki
võlgnik oleks pidanud loovutama ka viimase poolaasta sissetulekutelt, leiab kohus, et kuna
tegemist on usaldusisiku ülesannete rikkumisega, siis ei saa antud asjaolu olla kohustustest
vabastamisest keeldumise aluseks. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et L.R tuleb
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
18. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata
jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka
nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)
võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe
õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise
maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga
solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt
vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet
5/6
võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks
üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
L.R-i kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju
hüvitamise kohustus Tervisekassa ees, võlgniku lastele L.U, F.Q ja L.U elatise maksmise
kohustused ning kohustus Sotsiaalkindlustusameti ees seoses väljamakstud elatisabiga.
Võlgnevuste täpsed summad on välja toodud käesoleva määruse resolutsioonis vastavalt
võlausaldajate poolt esitatud seisukohtadele ja võlgniku poolt menetluse jooksul tehtud
väljamaksetele.
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
19. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub
sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud L.R-i pankrotimenetluses täitmata
jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka L.R-i pankrotimenetluses täitmata
jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
20. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab
usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna
kohus lõpetab L.R-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb L.R vabastada ka
usaldusisiku kohustustest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Zakaria Nemsitsveridze
kohtunik
6/6