2-23-140232/69 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Mati Maksing

Määruse kuupäev

3. märts 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-140232

Tsiviilasi

Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistu

avaldus Õigusbüroo De Jure OÜ vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Pärnu Maakohtu 9. jaanuari 2025. a määrus

Õigusbüroo De Jure OÜ määruskaebus

Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistu

vastumääruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu

korteriühistu (registrikood 80489141), lepinguline

esindaja Olavi Järve

Puudutatud isik: Õigusbüroo De Jure OÜ (registrikood

14695951), seaduslik esindaja Andrew Rebane

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata Õigusbüroo De Jure OÜ poolt määruskaebemenetluses

esitatud tõendid.

2. Jätta vastu võtmata Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistu poolt

määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

3. Jätta rahuldamata Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistu taotlus

RKM Ehitab OÜ ja Rebane Holding OÜ menetlusse kaasamiseks.

4. Jätta Pärnu Maakohtu 9. jaanuari 2025. a määrus muutmata osas, millega

maakohus mõistis Õigusbüroo De Jure OÜ-lt Lääne-Nigula vald, Liivi küla,

Lehepuu korteriühistu kasuks välja põhivõla 630,49 eurot.

5. Tühistada Pärnu Maakohtu 9. jaanuari 2025. a määrus osas, millega maakohus

mõistis Õigusbüroo De Jure OÜ-lt Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu

korteriühistu kasuks välja põhivõla 630,49 eurot ületavas osas, s.o 765 eurot,

samuti põhivõlalt (kokku 1395,49 eurolt) arvestatud ja väljamõistetud viivise osas

ning menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Saata

tsiviilasi tühistatud osas tagasi maakohtule Õigusbüroo De Jure OÜ nõude

lõppemise vastuväite ja Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistu

viivisenõude uuesti läbivaatamiseks.

6. Tühistada Pärnu Maakohtu 9. jaanuari 2025. a määrus osas, millega maakohus

jättis rahuldamata Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistu riigilõivu

tagastamise taotluse. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Lääne-

Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistu taotlus riigilõivu tagastamiseks ja

tagastada Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistule riigilõiv 100

eurot samale arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti.

7. Rahuldada Õigusbüroo De Jure OÜ määruskaebus osaliselt.

8. Rahuldada Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistu

vastumääruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni punkti 4 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 696 lg 3 esimene lause). Muus osas ei ole

määrus vaidlustatav (TsMS § 696 lg 3 teine lause).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistu (avaldaja, KÜ) esitas Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldused Õigusbüroo De Jure OÜ (puudutatud isik,

võlgnik) vastu majandamiskulude väljamõistmiseks. Võlgnik esitas nõuetele vastuväited ning

nõuded anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Maakohtu menetluses esitatud avalduste kohaselt palus avaldaja puudutatud isikult välja

mõista eriomandi esemega nr 2 seotud majandamiskulude võla ajavahemiku juuni 2023 kuni

oktoober 2023 eest 273,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 10,79 eurot ja edasiulatuva

viivise seadusjärgses määras alates avalduse esitamisest (tsiviilasi nr 2-23-140239), ning

eriomandi esemetega nr 1, 3 ja 4 seotud majandamiskulude võla ajavahemiku juuni 2023 kuni

jaanuar 2024 eest 1121,96 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 21.02.2024 (tsiviilasi

nr 2-23-140232). Maakohus liitis nõuded ühte menetlusse.

3. Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu asub 16 korteriga maja.

Puudutatud isikule kuulub eriomand nr 1 üldpinnaga 70,8 m2 ja 708/9132 mõttelist osa

kaasomandist, eriomand nr 2 üldpinnaga 55,7 m2 ja 57/9132 mõttelist osa kaasomandist,

eriomand nr 3 üldpinnaga 70,8 m2 ja 708/9132 mõttelist osa kaasomandist ning eriomand nr 4

üldpinnaga 55,7 m2 ja 557/9132 mõttelist osa kinnistust.

4. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 06.05.2023 üldkoosoleku otsuse ning korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 alusel tasu valitseja- ja raamatupidamisteenuse,

remondifondi ning amprite ostu eest.

4.1. Eriomandi eseme nr 1 eest pidi puudutatud isik tasuma remondifondi 35,40 eurot/kuus,

valitsejateenuste eest 4,96 eurot/kuus ja raamatupidamisteenuse eest 3,72 eurot/kuus, kokku

44,08 eurot/kuus. Juuni 2023 kuni jaanuar 2024 eest on tasumata 8 kuu tasu 352,64 eurot.

Amprite ostukulu eriomandi nr 1 eest oli 127,27 eurot. Seoses eriomandi esemega nr 1 on

puudutatud isiku põhivõlg kokku 479,91 eurot.

4.2. Eriomandi eseme nr 2 eest pidi puudutatud isik tasuma remondifondi 27,85 eurot/kuus,

valitsejateenuse eest 3,90 eurot/kuus, raamatupidamisteenuse eest 2,93 eurot/kuus, kokku

34,68 eurot/kuus. Tasumata on juunist 2023 kuni oktoobrini 2023 esitatud arved 173,40 eurot.

Amprite ostukulu eraomandi nr 2 eest oli 100,13 eurot. Seoses eriomandi esemega nr 2 on

puudutatud isiku põhivõlg kokku 273,53 eurot.

4.3. Eriomandi eseme nr 3 eest pidi puudutatud isik tasuma remondifondi 35,40 eurot/kuus,

valitsejateenuse eest 4,96 eurot/kuus, raamatupidamisteenuse eest 3,72 eurot/kuus, kokku

44,08 eurot. Augustist 2023 kuni jaanuarini 2024 on tasumata kokku 264,48 eurot.

4.4. Eriomandi eseme nr 4 eest pidi võlgnik tasuma remondifondi 27,85 eurot/kuus,

valitsejateenuse eest 3,90 eurot/kuus, raamatupidamisteenuse eest 2,93 eurot/kuus, kokku

34,68 eurot/kuus. Juuni 2023 kuni jaanuar 2024 eest võlgneb puudutatud isik 277,44 eurot.

Amprite ostukulu eriomandi nr 4 eest oli 100,13 eurot. Seoses eriomandi esemega nr 4 on

puudutatud isiku põhivõlg kokku 377,57 eurot.

Puudutatud isiku seisukoht

5. Puudutatud isik ei tunnista avaldaja nõuet.

6. Puudutatud isik on teinud kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke kulutusi ning makseid

KÜ-le või remondifondi kokku 765 eurot. Puudutatud isik esitas avaldajale arve koos

tasaarvestusavaldusega, kuid avaldaja ei ole seda nõude esitamisel arvestanud.

7. Puudutatud isiku korterid asuvad trepikojas, mis on elamiskõlbmatu. Teiste

korteriomanditega seotud trepikojad on paremas seisukorras. Kaasomanikud ei ole huvitatud

puudutatud isiku korteriomanditega seotud trepikoja kordategemisest, kuid nõuavad samal

ajal, et puudutatud isik toetaks enda maksetega ülejäänud kaasomandi remonti. See ei ole

kooskõlas hea usu põhimõttega.

8. Kuna trepikoda on elamiskõlbmatu, ei saa puudutatud isik üldse elektrit kasutada. Seega ei

ole tema jaoks ka amprite juurde ostmisest kasu.

9. Ainuke võimalus erimeelsuste lahendamiseks on lõpetada kaasomand. Sellisel juhul jääksid

amprid teistele kaasomanikele ja puudutatud isikul ei ole ka seetõttu praegu otstarbekas

amprite ostuga tegeleda.

10. Haldus- ja raamatupidamise aastane kogukulu ei ole töömahtu arvestades põhjendatud.

Kuna puudutatud isikule kuulub neli korteriomandit, tuleks tema osa vähendada 50% võrra.

Menetluse edasine käik maakohtus

11. Puudutatud isik avaldas soovi esitada trepikoja remondikuludega seoses vastuhagi (dtl

288) ja taotles otsuse tegemiseks määratud tähtaja pikendamist (dtl 301).

Maakohtu määrus ja põhjendused

12. Maakohus rahuldas avaldaja nõude osaliselt, s.o 1395,49 euro suuruse põhivõla, 273,53

euro suuruselt põhivõlalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 8,23 euro, 1121,96 euro

suuruselt põhivõlalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 122,38 euro ning

edasiulatuva viivise osas. Kohus jättis rahuldamata viivise nõude 2,56 eurot.

13. Maakohus märkis, et ei arvesta asja lahendamisel puudutatud isiku vastuväiteid

kaasomandi lõpetamise ja kaasomandile tehtud kulutuste kohta, kuna kohus lahendas need

nõuded tsiviilasjades nr 2-23-16904 ja 2-23-11238.

14. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulusid kooskõlas KrtS § 40 lg-ga 1

vastavalt puudutatud isiku kaasomandi osa suurusele. Kuigi majanduskava ei ole kehtestatud,

on remondifondi kulude nõudmine lubatav üldkoosoleku otsuse alusel. KÜ 06.05.2023

üldkoosoleku otsusega määrati valitsejateenuse hinnaks 4 eurot korteri kohta,

raamatupidamise teenuse hinnaks 3 eurot korteri kohta ja remondifondi makse suuruseks 0,5

eurot ruutmeetri kohta. Amprite ostu kulu otsustati jagada korteriomandite vahel võrdses

määras.

15. Puudutatud isikutele kuuluvate korteriomandite arv ei anna alust vähendada haldus- ja

raamatupidamiskulusid 50% võrra.

16. Remondifondi kulude nõudmine puudutatud isikult ei ole vastuolus hea usu põhimõttega

(KrtS § 40 lg 3). Trepikoda on kaasomandi osa ja sellele tehtavad kulud otsustavad

korteriomanikud üldkoosolekul. 06.05.2023 üldkoosolekul otsustati elektrikilbi

renoveerimine, muude remonttööde tegemist ei ole otsustatud.

17. Puudutatud isik oli korteriomandite soetamisel nende seisukorrast teadlik. Kui puudutatud

isik keeldub remondifondi maksete tegemisest, ei ole tal põhjust eeldada, et teised

korteriomanikud teevad korda tema korterite trepikoja. Avaldaja ei esitanud kõiki arveid,

mille alusel avaldaja nõue on kujunenud, kuid puudutatud isik ei ole arvutuskäigule

vastuväiteid esitanud.

18. Maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud puudutatud isiku kanda ja rahuldas

avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt. Maakohus määras

menetluskulude rahaliseks suuruseks 1250,35 eurot, sh 1185,35 eurot lepingulise esindaja

tasu ja kulud ning 65 eurot riigilõiv. Avaldaja esitas 03.10.2023 eraldi maksekäsu

kiirmenetluse avaldused ja tasus mõlemalt 65 eurot. Kuigi seadus ei keela esitada iga nõude

kohta eraldi avaldusi, ei tähenda see, et võlgnik peab kandma kõik samadel asjaoludel esitatud

avalduste menetluskulud. Seega on põhjendatud puudutatud isikult menetluskuluna välja

mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot. Maakohtumenetluses tasus

avaldaja riigilõivu kokku 100 eurot. See kulu jääb avaldaja kanda, kuna avaldajal oli võimalus

esitada oma nõue ühes avalduses ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 ja 6 koostoimes oli

võimalik kõigi nõuete esitamine tasudes maksekäsu ühes menetluses riigilõiv 65 eurot.

Maakohus jättis TsMS § 150 lg 33 alusel rahuldamata avaldaja taotluse tagastada enamtasutud

riigilõiv 65 eurot.

Õigusbüroo De Jure määruskaebus

19. Puudutatud isik palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

20. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt peaks puudutatud isik tasuma remondifondi makseid

lootuses, et kaasomanikud muudavad hiljem oma meelt ja remondivad tema korteritega

seotud trepikoja, on vastuolus hea usu põhimõttega. Puudutatud isiku korteriomanditega

seotud trepikoda on halvemas seisus kui teised trepikojad ning KÜ on korduvalt väljendanud,

et seda trepikoda ei remondita. Kohtulahend eirab seda asjaolu, rikkudes võrdse kohtlemise

põhimõtet.

21. Maakohus rikkus TsMS § 5 lg-t 3, kui jättis rahuldamata puudutatud isiku taotluse vande

all ütluste andmiseks ning eiras asjaolusid ja tõendeid, väites, et need kuuluvad eraldi

menetlustesse. Tsiviilasjades 2-23-16904 ja 2-23-11238 jäeti puudutatud isiku nõuded

menetlusse võtmata. Need menetlused ei välista praeguses asjas esitatud vastuväidete

arvestamist. Maakohus ei arvestanud sisuliselt puudutatud isiku vastuväiteid ja taotlusi.

22. Avaldaja puudutatud isiku määruskaebusega ei nõustunud ja palus jätta selle rahuldamata.

Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu korteriühistu vastumääruskaebus

23. Avaldaja palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis puudutatud

isikult välja mõistmata avaldaja menetluskulud nõuete eraldi menetlustes esitamise tõttu ja

rahuldamata avaldaja taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.

24. Nii tsiviilasjas nr 2-23-140232 kui nr 2-23-140239 tasus avaldaja maksekäsu

kiirmenetlustes riigilõivu 65 eurot ja kohtusse avalduste esitamisel 50 eurot. Seega tasus

avaldaja riigilõivu kahe menetluse eest kokku 230 eurot. RLS § 59 lg 6 ja TsMS § 150 lg 33

kohaselt oleks avaldaja pidanud tasuma riigilõivu kahe avalduse eest kokku 130 eurot.

Avalduste kohtusse esitamisel tasuti riigilõivu ekslikult.

25. Maakohus jättis vääralt puudutatud isikult välja mõistmata ühe maksekäsu kiirmenetluse

avalduse eest tasutud riigilõivu 65 eurot. Avaldajal on õigus esitada nõuded eraldi avaldustes.

Kuna maakohus jättis kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda, ei saanud riigilõivu osas

erandit teha.

26. Maakohus jättis vääralt puudutatud isikult õigusabikulu osaliselt välja mõistmata põhjusel,

et avaldaja oleks saanud esitada kogu nõude ühes avalduses. Nõudeid ei saanud kohtusse ühes

avalduses esitada, sest hagi esitamise kohustamise määrused tehti eraldi ja suure ajavahega.

27. Puudutatud isik ei avaldanud vastumääruskaebuse osas seisukohta.

28. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

29. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel

tühistada osas, millega maakohus rahuldas avaldaja nõude ulatuses, milles puudutatud isiku

väitel on nõue lõppenud, s.o 765 euro ulatuses. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada

põhivõlalt välja mõistetud viivise ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

Ringkonnakohus saadab asja tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti

tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis riigilõivu

avaldajale tagastamata ja teeb selles osas uue määruse, millega rahuldab avaldaja taotluse

riigilõivu tagastamiseks. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebused

rahuldatakse osaliselt.

30. Ringkonnakohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud, mille üle

pooltel vaidlus puudub:

-

Avalduse esitamise ajal oli puudutatud isik Lääne-Nigula vald, Liivi küla, Lehepuu

asuvate korteriomandite nr 1–4 omanik. Talle kuulus eriomand nr 1 üldpinnaga 70,8 m2,

eriomand nr 2 üldpinnaga 55,7 m2, eriomand nr 3 üldpinnaga 70,8 m2 ja eriomand nr 4

üldpinnaga 55,7 m2 (dtl 140 ja dtl 168-172).

-

Puudutatud isik oli KÜ (avaldaja) liige.

-

06.05.2023 KÜ üldkoosolekul otsustati osta sisse valitsejateenus hinnaga 4 eurot korteri

kohta ja raamatupidamisteenus hinnaga 3 eurot korteri kohta, kehtestada remondifondi

makse 0,5 eurot/m2 ning osta majale juurde 18 amprit, mille kulu kajastub ühekordse

maksena igakuisel majandamiskulude arvel. Arvete tasumise kuupäevaks määrati 20.

kuupäev (dtl 144-145).

-

Imatra Elekter AS-ga amprite ostuks sõlmitud lepingu kohaselt oli amprite ostu kulu

1641,60 eurot (dtl 147-149).

31. Ringkonnakohtus vaidlevad pooled peamiselt selle üle, kas puudutatud isik on kohustatud

tasuma remondifondi makseid olukorras, kus tema korteriomanditega seotud trepikoda on

elamiskõlbmatu ja teised kaasomanikud on keeldunud selle remontimisest (KrtS § 40 lg 3).

Samuti tugineb puudutatud isik tema poolt väidetavalt kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud

kulutustele, ning leiab, et asja õiglaseks lahendamiseks tuleb kaasomand jagada.

32. Avaldaja nõuab seoses eriomandiga nr 2 ajavahemiku juuni kuni oktoober 2023 eest

valitseja- ja raamatupidamisteenuse kulu, amprite ostu kulu ja remondifondi makseid kokku

273,53 eurot. Seoses eriomanditega nr 1, 3 ja 4 nõuab avaldaja ajavahemiku juuni 2023 kuni

jaanuar 2024 eest samu kulusid kokku 1121,96 eurot. Maakohus leidis, et avaldaja nõue on

kooskõlas KrtS § 40 lg-ga 1 ja 06.05.2023 üldkoosoleku otsusega. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Puudutatud isik ei vaidlustanud maakohtu- ega

määruskaebemenetluses temalt nõutavate majandamiskulude suurust ega arvestust. Seega

lähtub ringkonnakohus kaebuse lahendamisel maakohtu tuvastatud põhivõla suurusest

1395,49 eurot (TsMS § 651 lg 1 ja TsMS § 659).

33. Puudutatud isiku hinnangul on temalt remondifondi maksete nõudmine vastuolus hea usu

põhimõttega, kuna trepikoda, kus asuvad tema korterid, on elamiskõlbmatus seisukorras: ilma

akende ja usteta, külm, niiske, täis kola/prügi, ning KÜ on väljendanud, et trepikoda ei

remondita, kuigi teiste korteriomanike eriomanditega seotud trepikojad on paremas

seisukorras. Puudutatud isik leiab, et kuna remondifondi tehtavatest maksetest ei eraldata raha

trepikodade kordategemisele, ei ole ka temalt remondifondi maksete nõudmine kooskõlas hea

usu põhimõttega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

34. Maakohus leidis õigesti, et remondifondi maksete kasutamise ja kaasomandi esemel

remonttööde tegemise otsustab korteriomanike üldkoosolek majanduskava kehtestamisega

(KrtS § 41 lg 1 p. 1 ja 2 ja § 41 lg 3). Kuigi praegusel juhul ei ole majanduskava koostatud, on

remondifondi maksete kogumine otsustatud 06.05.2023 üldkoosolekul (dtl 144). Puudutatud

isik ei ole seda otsust vaidlustanud. Seega on üldkoosoleku otsus remondifondi maksete

kogumise kohta kehtiv ning KÜ-l on võimalik nõuda puudutatud isikult remondifondi

makseid tulenevalt kõnealusest üldkoosoleku otsusest (vt ka RKTKm 20.06.2022, 2-19-8045,

p 11). Puudutatud isiku remondifondimaksete tasumise kohustust ei muuda asjaolu, et

korteriomanike üldkoosolek ei ole otsustatud remondifondist finantseerida puudutatud isiku

korteriomanditega seotud trepikoja kordategemist. KrtS § 40 lg 3 ei anna alust keelduda

majandamiskulu tasumisest põhjusel, et korteriomanike ühisesse fondi (remondifondi)

kogutavat raha ei kasutata ühe korteriomaniku soovitud viisil. Asjakohane ei ole ka väide

trepikodade erinevate seisukordade kohta, sest kõik trepikojad kuuluvad kaasomandisse ning

kõikide trepikodade remonttööde tegemise otsustab üldjuhul korteriomanike üldkoosolek

(RKTKm 30.04.2025, 2-21-12405, p-d 27 ja 32). Lisaks ei nähtu asjas esitatust, et ühtegi

trepikoda oleks remonditud kogutavast remondifondist, mistõttu on põhjendamatu ka

puudutatud isiku etteheide ebavõrdse kohtlemise kohta. Eelnevat arvestades ei ole

põhjendatud remondifondimaksete tasumisest keeldumine KrtS § 40 lg 3 alusel.

35. Ülejäänud majandamiskuludele puudutatud isik määruskaebemenetluses sisulisi

vastuväiteid ei esitanud.

36. Õige on puudutatud isiku etteheide, et maakohus ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel

arvestanud kõiki asjas esitatud vastuväiteid. Puudutatud isik väitis maakohtumenetluses, et ta

on tasunud KÜ-le vähemalt 765 eurot, millest 575 eurot moodustab avaldaja nõudega

tasaarvestatud kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud kulutuste nõue ning ülejäänu (190

eurot) makse remondifondi. Puudutatud isiku väitel ei ole avaldaja seda nõude esitamisel

arvestanud. Seega väidab puudutatud isik, et tema nõue oli 765 euro ulatuses lõppenud (VÕS

§ 186 p 1 ja p 2). Nõuete lõppemine nii tasaarvestuse kui kohase täitmise tulemusena toob

kaasa avalduse rahuldamata jätmise lõppenud osas. Seega on nõuete lõppemise välja

selgitamine asja õigeks lahendamiseks oluline. Maakohus ei ole seda puudutatud isiku

vastuväidet asja lahendamisel sisuliselt arvestanud ega nõude võimalikku osalist lõppemist

välja selgitanud. Piisav ei ole maakohus põhjendus, mille kohaselt jääb kaasomandi

säilitamiseks tehtud kulutuste vastuväide arvestamata seetõttu, et vastav nõue lahendati eraldi

tsiviilasjas nr 2-23-11238. Viidatud asjas ei lahendatud kulutuste hüvitamise nõuet sisuliselt,

vaid see jäi riigilõivu tasumata jätmise tõttu menetlusse võtmata.

37. Hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist tulenevalt on kohtul kohustus selgitada

välja kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud ja vajaduse korral koguda ise tõendeid või

teha ettepanek tõendite esitamiseks (TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg 5 ja 7) ning kõrvaldada ka

menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega seotud ebaselgused (RKTKm 22.11.2023, 2-21-

18998, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Maakohus rikkus viidatud menetlusõigusnorme,

kui jättis välja selgitamata nõude võimaliku osalise lõppemise. Samuti rikkus maakohus

TsMS §-st 435 ja §-st 463 lg-st tulenevat asja ammendava arutamise kohustust.

38. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel mh TsMS § 477 lg 7 teises lauses sätestatut

arvestades välja selgitada, kas avaldaja nõue on puudutatud isiku väidetud ulatuses, s.o 765

euro ulatuses lõppenud. Puudutatud isiku poolt väidetavalt tasaarvestatud nõude osas tuleb

tuvastada, kas, millal ja mis ulatuses tasaarvestuse avaldus esitati. Kuna puudutatud isiku

väitel seisnes tasaarvestatav nõue kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud kulutustes, tuleb

maakohtul tuvastada, milliseid toiminguid ja kulusid puudutatud isik kaasomandi eseme

säilitamiseks tegi ning kas need olid KrtS § 37 lg 1 ja TsÜS § 63 lg 1 tähenduses vajalikud

kaasomandi eseme säilitamiseks või kaitsmiseks osalise või täieliku hävimise eest (vt ka

RKTKm

30.04.2025,

2-21-12405, p-d 23–29 ja 32). Ülejäänud osas tuleb maakohtul tuvastada, kas, millal ja mille

eest puudutatud isik avaldajale raha maksis.

39. Arvestades eelkirjeldatud menetlusõigusnormide rikkumist maakohtu poolt ning välja

selgitamata asjaolude ulatust tuleb tsiviilasi puudutatud isiku nõude lõppemise küsimust

puudutavas osas saata tagasi uueks arutamiseks maakohtule (TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659).

Ringkonnakohtu menetluse eesmärk ei ole korraldada ise uut eelmenetlust (RKTKo

08.12.2021, 2-18-4181/75, p 19).

40. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus lahendas õigesti avaldaja

põhinõude, kuid jättis vääralt lahendamata puudutatud isiku vastuväite nõude osalise

lõppemise kohta. Seega on põhinõue õigesti rahuldatud 630,49 euro ulatuses (s.o kogu

avaldaja nõutav põhivõlg 1395,49 eurot – puudutatud isiku väitel täidetud ja/või

tasaarvestatud nõue 765 eurot). Selles ulatuses jääb maakohtu otsus muutmata.

41. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu lahendi põhivõla osas, tuleb see

tühistada ka viivise väljamõistmise osas. Avaldaja nõuab viivise väljamõistmist 273,53 eurolt

alates arvete tasumise tähtaja perioodile ülejärgneva kuu esimesest päevast (dtl 137 ja dtl 150-

154) ning 1121,96 eurolt alates 21.02.2024. Kuna tasaarvestusega ja nõude täitmisega

seonduvad asjaolud on välja selgitamata, ei ole teada ka viivisenõude eelduseks olevad

asjaolud (VÕS § 113 lg 1). Seejuures ei ole teada, milline osa avaldaja põhivõlast ja millal

puudutatud isiku poolt täideti ja/või tasaarvestati. Seetõttu tuleb ka kogu viivisenõue

lahendada maakohtul asja uuel läbivaatamisel.

42. Vastuseks määruskaebuses esitatud vastuväitele, mille kohaselt rikkus maakohus TsMS §

5 lg-t 3 kui jättis puudutatud isiku vande all ütluste andmise taotluse rahuldamata, märgib

ringkonnakohus järgmist. TsMS § 238 lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi

ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit,

millel on asjas tähtsust. TsMS § 238 lg 3 p 4 kohaselt võib kohus keelduda tõendite

kogumisest, kui tõendite esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud. Puudutatud isik

taotles kohtult enda vande all ülekuulamist selleks, et anda erinevaid tunnistusi asja kohta (dtl

288). 06.11.2024 kohtuistungil selgitas puudutatud isik täiendavalt, et soovib tõendada enda

heausklikkust ja vastaspoole pahausklikkust (06.11.2024 ärakuulamise protokoll, ajamärk

00:43:51, dtl 294). Majandamiskulude nõude lahendamiseks ei olnud aga poolte paha- või

heausklikkuse väljaselgitamine vajalik. Seega jättis maakohus puudutatud isiku taotluse tema

vande all ülekuulamiseks õigesti rahuldamata.

43. Käesolevas tsiviilasjas ei ole esitatud kaasomandi lõpetamise nõuet ega selle aluseks

olevaid asjaolusid, mistõttu jäävad arvestamata sellega seonduvad puudutatud isiku väited.

Kohus ei saa ka hagita menetluses teha lahendit nõude kohta, mida ei ole kohtule esitatud

(TlnRnKm 23.10.2023, 2-23-2114 p 24). Samuti ei muuda puudutatud isiku soov kaasomand

jagada tema sissenõutavaks muutunud rahalist kohustust avaldaja ees.

44. Avaldaja vaidlustab maakohtu määruse ka menetluskulude kindlaksmääramise osas. Kuna

ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu lahendi ja saadab asja tühistatud osas uueks

läbivaatamiseks maakohtule, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse

kindlaksmääramise osas. Nii maa- kui ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotus ja

rahaline suurus otsustatakse uuesti asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 ja TsMS § 174

lg 6). Seetõttu ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel otstarbekaks nendele

väidetele eraldi vastata.

45. Ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.

Maakohus jättis TsMS § 150 lg 33 alusel õigesti avaldajale tagastamata maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõivu 65 eurot, kuid jättis tähelepanuta, et avaldajale tuleb TsMS §

150 lg 1 p 1 alusel tagastada avalduste esitamisel enammakstud riigilõiv 100 eurot.

46. Maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamisel tasus avaldaja tsiviilasjas nr 2-23-140239

riigilõivu 65 eurot ning tsiviilasjas nr 2-23-140239 65 eurot. Käesolevas tsiviilasjas

menetletava avalduse riigilõiv on 50 eurot (RLS § 59 lg 5). TsMS § 147 lg 5 kohaselt

maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv

ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga.

Seega ei pidanud avaldaja täiendavat riigilõivu tasuma, kuna see oli maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõivuga juba kaetud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et avaldaja

tasus nii tsiviilasjas nr 2-23-140232 kui liidetud tsiviilasjas nr 2-23-140239 avalduse

esitamisel 50 eurot. Kuigi maakohus märkis vaidlustatavas määruses, et avaldaja oleks saanud

esitada kõik nõuded maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivuga, ei ole maakohus

enamtasutud riigilõivu tagastanud. Ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse ja tagastab

avaldajale enamtasutud riigilõivu 100 eurot.

47. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu, sh

ka mitte osaliselt. Kuigi hagita asjas kuulub avalduse esitamisel tasumisele riigilõiv 50 eurot

(RLS § 59 lg 5), ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses (TsMS

§ 150 lg 3³). Avaldaja tõlgendus TsMS § 150 lg-st 33 on sellega vastuolus.

48. Nii avaldaja kui puudutatud isik esitasid määruskaebemenetluses uusi tõendeid. TsMS §

662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid,

kuid TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu siiski ainult sellise tõendi, millel on asjas

tähtsust. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma puudutatud isiku poolt esitatud trepikoja

remonttööde hinnapakkumised (dtl 419-421 ja dtl 429) ega e-kirjavahetuse kaasomanikega

(dtl 463-468) majandamiskulude nõude põhjendatuse, sh remondifondi nõude hea usu

põhimõtte vastasuse ega avaldaja nõude lõppemise üle otsustamisel tähtsust. Samal

põhjendusel jätab kolleegium vastu võtmata ka avaldaja esitatud videod trepikodadest (dtl

438-441) ja Margus Milleri selgituskirja (dtl 443). Seega jätab ringkonnakohus nii puudutatud

isiku kui avaldaja esitatud tõendid TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel vastu võtmata.

Samuti jätab ringkonnakohus vastu võtmata avaldaja vastumääruskaebusega esitatud

riigilõivu maksekorraldused (dtl 445-448), sest kohtul on olemas andmed riigilõivu tasumise

kohta (TsMS 238 lg 1 p. 1).

49. Ringkonnakohus jätab rahuldamata avaldaja taotluse korteriomandite nr 1 kuni 4 uute

omanike kaasamiseks. Poolte väidete kohaselt võõrandas puudutatud isik korteriomandid

menetluse ajal. TsMS § 210 lg 1 ja 2 ning KrtS § 43 lg 2 järgi ei välista korteriomandi

võõrandamine lahendi tegemist seniste menetlusosaliste suhtes. Samuti ei vabane puudutatud

isik korterite võõrandamisega kohustusest tasuda korteriühistule sissenõutavaks muutunud

võlg.

(allkirjastatud digitaalselt)