2-24-18877/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

03.03.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-18877

Kohtuasi

Q.B kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku

03.12.2024 otsusele täiteasjas 008/XXXX/XXXX ning

avaldus kohtutäituri taandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.02.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Q.B määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik) Q.B (isikukood XXX)

Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Mati Kadak

(surnud 07.12.2025), asendaja Piret Altosaar

Puudutatud isik II (sissenõudja) I.L (isikukood XXX),

seaduslik esindaja Y.T

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata Q.B poolt 22.02.2025 määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

2. Võtta asja materjalide juurde Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku asendaja poolt

27.01.2026 esitatud tõendid.

3. Jätta Q.B määruskaebus läbi vaatamata osas, millega vaidlustatakse kohtutäituri

taandamise avalduse rahuldamata jätmist.

4. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 06.02.2025 määrus muutmata ja Q.B

määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud Q.B kanda.

Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.B (avaldaja, võlgnik) esitas 13.12.2024 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 03.12.2024

otsusele täiteasjas nr 008/XXXX/XXXX (täiteasi) ning avalduse kohtutäituri taandamiseks.

1.1. Avaldaja esitas kohtutäituri tegevuse peale 28.10.2024 kaebuse, milles nõudis mh, et

kohtutäitur ennast taandaks. Kohtutäitur jättis kaebuse 03.12.2024 otsusega rahuldamata.

Kohtutäituri otsus ei ole nõuetekohaselt motiveeritud ning enamiku otsusest moodustavad

sissenõudja seadusliku esindaja Y.T seisukohad.

1.2. Kohtutäitur on suguluses sissenõudja seadusliku esindaja õe abikaasaga L.L. Avaldaja

palub kohtult abi sugulussuhte kontrollimisel. Kui kohtutäitur on suguluses, oleks ta pidanud

end taandama.

1.3. Kohtutäituri büroo töötaja C.C on saatnud mitmel korral täitemenetluse dokumente avaldaja

ema e-posti aadressile, rikkudes nii põhiseaduse (PS) §-s 43 sätestatud õigust sõnumite

saladusele.

1.4. Kõik kohtutäituri tasu otsused edastati Y.T e-posti aadressile ning avaldajale ei ole neid

kätte toimetatud ning ta ei saanud neid vaidlustada. Kohtutäitur koostas täitetoimiku alles

12.11.2024. Avaldaja palub kontrollida, kas kohtutäituri tegevus tasuotsuste tegemisel ja

kättetoimetamisel on seaduspärane ning tasu suurused seaduslikud.

1.5. Kohtutäitur arestis seadusevastaselt kogu avaldaja 2023. aasta tulumaksutagastuse.

Kohtutäitur on arestinud Swedpanga pangakonto 100% ulatuses, jätmata arestivaba miinimumi.

1.6. Kohtutäitur nõustub Y.T esitatud seisukohtadega, soosides Y.T õigusvastast käitumist

täitemenetluses. Sissenõudja sai avaldaja ema pangakonto kaudu ajavahemikul 01.06.2023–

09.09.2024 elatisemakseid 1300 eurot. Y.T ei teavitanud sellest kohtutäiturit, st tegi seda vaid

2023. aasta augustis (200 euro kohta).

C.C ei tuletanud Y.T-le kordagi meelde eelmainitud kohustust, vaid jätkas 12.09.2024 kirjas

talle teabe andmist avaldajalt juhilubade äravõtmise tingimuste kohta. C.C on nõustas Y.T,

kuidas avaldajat täiendavalt majanduslikult kahjustada. Kuni 12.11.2024 kirjavahetust

avaldajale ei edastatud ega täitetoimikusse ei lisatud. Lisaks on Y.T pöördunud C.C poole

avaldajat laimavate kirjadega. Eelnevast nähtub, et kohtutäituri tegevus on kallutatud. C.C ei

oma kohtutäituri abi kutset ning ta ei ole pädev küsimustele vastama.

1.7. Kohtutäitur on rikkunud talle täitemenetluse seadustiku (TMS) § 26 lg-st 11 tulenevat

kohustust. Ta ei ole avaldajaga kordagi võlgnevuse tasumiseks ühendust võtnud, teda küsitlenud

ega märkinud vastuseid täitetoimikusse.

Täitur väidab otsuses, et alusetult väljamakse saanud isik maksab summa tagasi

Sotsiaalkindlustusametile (SKA), mitte Maksu- ja Tolliametile (MTA). C.C on avaldajat

eksitanud sellega, et ta peab MTA-le või SKA-le tagastama elatisabi ning Y.T peab tagastama

elatisabi 800 eurot. Sissenõudja on saanud elatisabi rohkem kui seadusega ette nähtud.

1.8. Y.T avaldas kohtutäiturile L. I.L-i nõusolekuta tema terviseandmeid. Kohtutäitur ei leidnud,

et Y.T oleks kuidagi eksinud. Samuti ei käsitlenud ta seda asjaolu oma 03.12.2024 otsuses.

1.9. Kohtutäitur väidab, et avaldaja 12.03.2024 taotluse alusel saatis ta Swedbank AS-le

(Swedpank) avalduse konto miinimumpalgast 50% ulatuses vabastamiseks. Tegelikult oli

dokumendi pealkirjaks „vara arestimise akt“, milles oli nõude suuruseks märgitud 2000 eurot.

Avaldaja kahtleb, kas see Swedpangale üldse edastati.

Kohtutäitur jätkab Swedpanga konto aresti all hoidmist, kuigi avaldajal on elatise ettemaks

vähemalt ühe kuu ulatuses. Oma otsuses märkis kohtutäitur, et võlgniku pangakonto on

arestitud seoses elatisabi võla jäägiga, kuid ei viidanud, milline pangakonto aresti all on.

Kui avaldaja palus kohtutäiturilt ülevaadet arestitud summade kohta, sai ta vastuseks

dokumendi „kassa väljatrükk“, kus mõned read on kahekordselt üle kirjutatud. Dokumendist ei

nähtu 2024. aasta tulumaksutagastuse arestimine ja see, millise täitemenetluses on arvestatud

võla katteks avaldaja II pensionisamba väljamakse. Kohtutäitur vastas küsimusele II

pensionisamba väljamakse osas alles 12.11.2024 kohtumisel.

1.10. Avaldaja palub kohtul välja nõuda avaldaja II pensionisamba väljamakse arestimise akti

ning Swedpanga konto arestimise esialgse akti, sest kohtutäitur ei ole neid dokumente

täitetoimikusse lisanud.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja avalduse kohtutäituri taandamiseks

rahuldamata.

Alust taandamiseks ei ole, sest kohtutäitur ei tunne L.L ning tegemist ei ole tema sugulasega.

Kaebus otsusele ei ole põhjendatud. E-kirjad saadeti võlgniku e-posti aadressile XXX, kuna see

oli märgitud täitmisavalduses võlgniku sidevahendiks. 01.07.2023 saabus võlgniku emalt

esimene e-kiri ja alles 14.07.2023 esimene e-kiri võlgnikult. Võlgniku sai tasuotsused kätte.

Võlgnik oli 31.08.2023 seisuga teadlik oma pangakonto arestimisest. Alusetult väljamakse

saanud isik maksab summa tagasi SKA-le, mitte MTA-le. II pensionsambast väljamakstud raha

3398,90 eurot on deponeeritud peatatud täitemenetluses nr 008/XXXX/XXXX ning 1197,38

eurot ja 200 eurot on laekunud siinses täitemenetlus.

Võlgniku pangakonto on arestitud seoses elatisabi võla jäägiga, mis tuleb tagastada MTA-le.

Makse teostamiseks tuleb võlgnikul lisada oma pangakontole maksmisele kuuluv summa,

misjärel võtab pank kontolt raha ja kannab selle kohtutäiturile nõude katteks.

Raha laekumiste väljavõte on võlgnikule edastatud e-postiga 11.09.2024 ning kaebuse

läbivaatamisel 12.11.2024 väljastati see võlgnikule uuesti.

3. Sissenõudja palus jätta kaebuse ja avalduse rahuldamata. Alust kohtutäituri taandamiseks ei

ole. Kohtutäitur on selgitanud, et tal puuduvad isiklikud suhted L.L-ga. Tegemist võib olla

üksnes kaugete sugulastega. Kohtutäituri töömeetodid on kooskõlas seadusega ning suunatud

lapsele elatise tagamisele ja kohtuotsuse täitmisele.

Maakohtu määrus

4. Maakohus jättis avaldaja 13.12.2024 taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata; avalduse

kohtutäituri taandamiseks rahuldamata; rahuldas avaldaja kaebuse kohtutäituri 03.12.2024

otsusele osaliselt ning kohustas kohtutäiturit uuesti läbi vaatama võlgniku 28.10.2024 kaebust

osas, milles kohtutäiturile on ette heidetud teabe kogumata jätmist vastavalt TMS § 26 lg-le 11

ja täitedokumentide edastamist võlgniku ema e-posti aadressile. Menetluskulud jättis maakohus

menetlusosaliste endi kanda.

4.1. Avaldaja taotlus II pensionisamba väljamakse arestimise akti ning Swedbanga konto

arestimise esialgse akti kui tõendite väljanõudmiseks ei ole põhjendatud (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 236 lg 3 ja § 238 lg 1). Asja materjalidest ei nähtu, et tõendid omaksid

taandamisavalduse või kaebuse lahendamisel tähendust.

4.2. 28.10.2024 kohtutäiturile esitatud kaebus sisaldas taotlust kohtutäituri taandamiseks

täiteasjas. TMS § 9 lg 4 kohaselt, kui kohtutäitur taotluse alusel ei taandu, võib taotluse esitaja

taandamisest keeldumise otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul esitada

kohtutäituri taandamise avalduse kohtule. Avaldaja esitas taotluse kohtule 13.12.2024, s.o

tähtaegselt.

Maakohus viitas TMS § 9 lg 1 p-des 1–6 ja lg-s 11 sätestatud taandamise alustele.

Rahvastikuregistrist nähtuvalt on G.G Y.T isapoolne poolõde, kelle abikaasa on L.L.

Rahvastikuregistrist ei nähtu, et L.L oleks kohtutäituri otsejoones üleneja või alaneja sugulane,

vend või poolvend, õde või poolõde või selliste isikutega abielus. Kohtutäituri kinnitusel ei ole

L.L tema sugulane ja sellist isikut ta ei tunne. Sama perekonnanimi ei tähenda, et tegemist oleks

sugulase või lähikondsega. Seega TMS § 9 lg 1 p-des 1–5 ega lg-s 11 sätestatud aluseid

kohtutäituri taandamiseks ei esine.

Kaebuse väited ei anna alust kohtutäituri erapooletuses kahtlemiseks. Kohtutäitur ei pidanud

avaldajale sissenõudja esindaja e-kirju edastades nendes sisalduvaid väiteid kommenteerima,

väited ümber lükkamata või esindajale selgitama, et ta kolmanda isiku terviseandmeid ei

edastaks, solvavaid ja ebaseaduslikke avaldusi ei teeks. Nimetatu ei kuulu kohtutäituri

ülesannete hulka täitemenetluse läbiviimisel.

Ka kohtutäituri büroo töötaja poolt õiguskaitsevahenditele viitamine ei kujuta endast sellist

nõustamist, mis annaks alust kohtutäituri erapooletuses kahelda. Tulenevalt TMS § 8 lg-st 1 on

kohtutäituri kohustuseks täitemenetluse osalistele nende õiguste ja kohustuste selgitamine.

Erapoolikuse väitega ei seondu avaldaja etteheited seoses tema küsimustele ebapiisava

vastamisega, ebapiisava teabe kogumisega täitemenetluses ning kohtutäituri töötaja väidetava

ebapädevusega. Puudub alus kohtutäituri taandamiseks ka TMS § 9 lg 1 p 6 järgi.

4.3. Kuna TMS § 218 lg 1 teisest lausest tulenevalt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma

eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa, tuleb tähelepanuta jätta

avaldaja väited, mida 28.10.2024 kaebus ei sisaldanud.

4.3.1. 28.10.2024 kaebuses esitatud väited ja etteheited on kokkuvõtlikult järgmised:

1) sissenõudja väidete kommenteerimata jätmine; tema e-kirjade vaikimisi edastamine; tema

nõustamine avaldaja kahjustamiseks; tema käitumise aktsepteerimine, kui ta jätab laekumistest

teavitamata; talle terviseandmete lubamatuse selgitamata jätmine ja tema korrale kutsumata

jätmine solvangute osas;

2) tõendite kogumata jätmine;

3) büroo töötaja C.C kasutamine tööülesannete täitmisel;

4) täitedokumentide edastamine avaldaja ema e-posti aadressile;

5) valede selgituste andmine;

6) avaldaja II pensionisambast välja makstud summa arestimise osas selgituste esitamata

jätmine;

7) avaldaja pangakonto aresti all hoidmise osas selgituste esitamata jätmine;

8) avaldaja pangakontol tehtud tehingutest ülevaate avaldajale edastamata jätmine.

4.3.2. Maakohus märkis, et analüüsis punktis 1 nimetatud etteheiteid juba taandamisavalduse

lahendamise raames ega pea neid samadele põhjendustele tuginedes põhjendatuks.

4.3.3. Tulenevalt TMS § 217 lg-st 5 tuleb kohtutäituril kaebuse osas teha motiveeritud otsus.

Kohtutäituri 03.12.2024 otsuses ei ole käsitletud avaldaja kaebust teabe kogumata jätmise osas

vastavalt TMS § 26 lg-le 11 ning täitedokumentide edastamist avaldaja ema e-posti aadressile.

Seoses põhjenduste puudumisega ei ole võimalik kontrollida, kas vastavas osas jäi kaebus

õigesti rahuldamata. Nii nagu täitemenetluse osaline ei saa kohtule esitatavas kaebuses tugineda

uutele asjaoludele, ei saa seda kaebusele vastamisel teha ka kohtutäitur. Tulenevalt TMS §-st

217 tuleb kaebus selles osas esmalt lahendada kohtutäituril.

4.3.4. Ülejäänud osas ei ole kaebus põhjendatud. Täitemenetluse läbiviijaks ning selle eest

vastutavaks isikuks on kohtutäitur ja büroo töötajate valik avaldaja õiguseid ei puuduta. Kas,

kelle vastu ja millises ulatuses tekib riigil elatisabi tagasinõue, oleneb sellest, kas ja millises

ulatuses on elatise tasumise kohustust täidetud. Olukorras, kus täitemenetluse osalised selle üle

vaidlevad, ei ole vastava vaidluse lahendamiseks pädev kohtutäitur. Samuti ei otsusta

kohtutäitur tagasinõude põhjendatuse üle.

Kohtutäituril on tulenevalt TMS § 8 lg-st 1 kohustus selgitada täitemenetluse osalistele nende

õiguseid ja kohustusi täitemenetluse raames, ning täituri ülesandeks ega kohustuseks ei ole

täitemenetluse osaliste juriidiline nõustamine.

Vaidlustatud otsuses vastas kohtutäitur avaldaja küsimustele seoses II pensionisambast välja

makstud raha ning pangakonto arestimisega. Samuti sai avaldaja info täitemenetluse laekumiste

kohta – kohtule on esitatud 11.09.2024 e-kiri väljavõtte edastamise kohta. Väljavõttes on

kahekordselt mõnel real üle kirjutatud avaldaja nimi, kuid selles kajastatud laekumiste sisu

mõistmist see ei takista. Samuti kajastub väljavõttel info 2023. aasta tulumaksutagastuse kohta

– nähtuvalt MTA 22.03.2024 otsusest on tulumaksu tagastusnõue 970 euro osas tasaarvestatud

nõudega täiteasja nr 008/XXXX/XXXX raames. Väljavõttelt nähtub 27.03.2024 laekumine 970

eurot. Seadusest ei tulene kohustust, et teave laekumiste kohta peab olema esitatud panga

väljastatud konto väljavõtte vormis. Väljavõttest nähtub, et laekumisi on kokku 2615 eurot,

millest sissenõudjale on läinud 1814 eurot. Nimetatud summade vahe on 801 eurot, täituri tasu

on 804,50 eurot, millest võlgnevuses on 3,50 eurot. Seega sisaldub väljavõttel mh teave, et

täituri tasu katteks on arvatud laekumistest 801 eurot.

4.3.5. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus avaldaja kaebuse osaliselt.

4.4. Seoses kaebuse osalise rahuldamisega jättis maakohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1

teise lause ja TsMS § 172 lg 10 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebus

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega

maakohus jättis rahuldamata kaebuse kohtutäituri otsusele ning avalduse kohtutäituri

taandamiseks. Avaldaja palub teha uue määruse, millega rahuldada avaldus kohtutäituri

taandamiseks ning anda hinnang järgmiste asjaolude kohta: kas kohtutäituri 03.12.2024 otsus

täidab kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimisel sätestatud erapooletuse tingimusi; kas

kohtutäituri tegevus osas, milles ta koostas täitetoimiku kuupäeval 13.11.2024, s.o rohkem kui

kaks nädalat pärast seda, kui kaebus esitati, on kooskõlas seadusega; kas fakt, et kohtutäitur ega

tema büroo töötaja C.C ei toimetanud võlgnikule täitemenetluses olulisi dokumente

(kohtutäituri tasu otsused) kätte, on kooskõlas kohtutäituri erapooletuse tingimustega ja

seadustega; kas C.C tegevus täitemenetluses, tema nõuanded Y.T-le ning fakt, et võlgnik sai

neist kirjadest teada alles pärast täitetoimiku koostamist, täidavad kohtutäituri ja tema büroo

töötaja erapooletuse tingimust.

5.1. Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Swedpanga konto arestimise esialgne akt ei

oma taandamisavalduse või kaebuse lahendamisel tähtsust. Kuna täitur ei lisanud

täitetoimikusse Swedpanga konto arestimise algset akti ega toimetanud seda avaldajale kätte, ei

olnud avaldajal võimalik seda ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustada. Swedpanga konto on ainus

avaldajale kuuluv pangakonto. Seetõttu on tal õigustatud huvi selle vastu, et aresti alt oleks

vabastatud õige pangakonto. Jääb selgusetuks, kuidas sai kohtutäitur valida aresti alt vabaks

jätmiseks LHV konto, mida avaldajal kunagi ei ole olnud.

Swedpanga konto arestimise akti koopia oli adresseeritud võlgniku emale või mõnele muule

isikule ning sellega soovis täitur välistada avaldaja poolt õiguskaitsevahendite kasutamise.

Kohtutäitur on kohtutäituri tasu otsused adresseerinud sissenõudja seadusliku esindaja e-posti

aadressile, mitte avaldajale.

5.2. Maakohus ei selgitanud välja, kas kohtutäituri ja L.L vahel on sugulusside, vaid võttis

aluseks üksnes rahvastikuregistri andmed ja kohtutäituri kinnituse. Maakohus ei ole ümber

lükanud Y.T väidet, et tegemist on kaugelt sugulastega.

Maakohus ei põhjendanud piisavalt oma seisukohta, mille kohaselt puudub alus kohtutäituri

taandamiseks ka TMS § 9 lg 1 p 6 järgi. Avaldaja esitas konkreetsed tõendid selle kohta, et

kohtutäitur ei toimetanud täitemenetluse dokumente avaldajale kätte, vaid adresseeris need Y.T.

Avaldaja esitas tõendid selle kohta, et C.C väitel on aresti alt vabastatud avaldaja LHV

pangakonto, kuid avaldajal ei ole selles pangas kontot olnudki. Kohtutäituri ja C.C tegevust, sh

taandamise alust, tuleb täitemenetluse raames hinnata tervikuna ja nende koostoimes. Maakohus

leidis põhjendamatult, et täitemenetluses ebapiisava teabe kogumise kohta esitatud väide ei

seondu erapoolikuse väitega (TMS § 26 lg-st 11).

5.3. Avaldaja kordab maakohtu menetluses esitatud väiteid kohtutäituri rikkumiste kohta.

5.4. Ebaõige on maakohtu väide, et kohtutäituri büroo töötajate valik avaldaja õiguseid ei

puuduta. Kõikidele kirjadele vastab C.C, kes informeerib täitemenetluse pooli nende õigustest ja

kirjutas nähtavasti ka kohtutäituri 03.12.2024 otsuse. C.C on andnud Y.T avaldajat kahjustavat

nõu.

Kohtutäitur tugines oma 03.12.2024 otsuses peamiselt Y.T seisukohtadele. Maakohus ei

analüüsinud ühtegi avaldaja esitatud tõendit, vaid märkis üksnes, et ei käsitle täiendavaid

etteheiteid ja väiteid, mida 28.10.2024 kaebus ei sisaldanud. Avaldaja ei saanud oma

28.10.2024 kaebuses teatavaid etteheiteid ja väiteid esitada, kuna kohtutäitur koostas

täitetoimiku alles 13.11.2024. Samuti ei edastanud C.C avaldajale e-kirju, milles ta Y.T nõustas.

Menetluse edasine käik

6. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Sissenõudja

määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

8. Ringkonnakohus palus oma 05.12.2025 kohtunõudes kohtutäituril välja tuua ja tõendada,

millal ja kuidas on võlgnikule kätte toimetatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused ja

Swedpanga konto arestimise algne akt ning millal on edastatud Swedpanga akt arestimisele

mittekuuluva sissetuleku kohta. Samuti palus kohus selgitada, miks jäeti algselt võlgnikule

arestimisele kuuluv sissetulek LHV panka, kui võlgniku kinnitusel ei ole tal selles pangas

pangakontot kunagi olnud.

9. Piret Altosaar teatas 17.12.2025, et seoses kohtutäituri surmaga 07.12.2025 on ta määratud

kohtutäiturit asendama.

10. Kohtutäituri asendaja esitas 27.01.2026 vastuse kohtunõudele, milles selgitas, et

täitmisteade, esmane kohtutäituri tasu otsus ja täitedokument on võlgnikule kätte toimetatud

kohtutäituri kulleri poolt täitmisavalduses märgitud aadressile XXX x-x, Tallinn ning ülejäänud

tasu otsused on saadetud võlgnikule e-posti aadressile XXX. Asendaja märkis, et ei suuda

tuvastada, millal Swedpanga algne akt võlgnikule edastati. Mittearestitava sissetuleku kohta

saatis büroo töötaja võlgnikule vastuse. Arestimisakti muutmise akte ei tule võlgnikele

edastada. Kuna võlgnik ei andnud kohtutäiturile vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul teada,

millises pangas soovib ta miinimumi kasutada, ei olnud täituril ka vastavat teavet.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta osas, milles vaidlustatakse kohtutäituri

taandamise avalduse rahuldamata jätmist, TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel koosmõjus TsMS § 477

lg-ga 1 läbi vaatamata. Muus osas tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.

12. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes kaevatud osas. TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel koosmõjus

TsMS § 463 lg-ga 2 on maakohtu määrus jõustunud osas, milles maakohus võlgniku kaebuse

osaliselt rahuldas ning kohustas kohtutäiturit uuesti läbi vaatama võlgniku 28.10.2024 kaebust

täiteasjas 008/XXXX/XXXX kohtutäituri tegevusele osas, milles kohtutäiturile on ette heidetud

teabe kogumata jätmist vastavalt TMS § 26 lg 11 ning täitedokumentide edastamist võlgniku

ema e-posti aadressile.

13. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Avaldaja on 22.02.2025 esitanud määruskaebemenetluses tõendid, mille ta on juba

maakohtule esitanud. Kuna tegemist ei ole uute tõenditega ning need on tsiviilasja toimikus

juba olemas, jätab ringkonnakohus need vastu võtmata. Kohtutäituri asendaja esitas 27.01.2026

kohtu nõudmisel asja lahendamisel tähtsust omavad tõendid, mistõttu võtab ringkonnakohus

need asja materjalide juurde.

14. Põhjendatud ei ole määruskaebuse väited kohtutäituri taandamiseks.

14.1. Maakohus tuvastas asjas esitatud andmete ja rahvastikuregistri andmete alusel õigesti, et

kohtutäitur ei ole sissenõudja õe abikaasa L.L TMS § 9 lg 1 p-des 2–5 kohaselt seotud. TMS §

9 lg 1 p-des 2–5 nimetamata (kauged) sugulussuhted taandamiseks alust ei anna. Seega leidis

maakohus põhjendatult, et kohtutäitur ei pidanud end taandama.

14.2. Avaldaja taotlus kohtutäituri taandamiseks on TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi perspektiivitu

ning ringkonnakohus jätab selle läbi vaatamata. TMS § 9 lg 1 p-s 6 sätestatud alusel esitatud

taandamise avalduse osas ei ole määruskaebusega võimalik taotletud eesmärki saavutada, kuna

kohtutäitur suri 07.12.2025. Isegi kui avaldaja määruskaebus oleks viidatud osas põhjendatud,

ei saaks ringkonnakohus enam kohtutäiturit taandada, sest avaldaja esitatud asjaolud ja TMS §

9 lg 1 p-s 6 nimetatud taandamise alus on seotud vahetult kohtutäituri tegevusega

täitemenetluse läbiviimisel. Seega on määruskaebus kõnealuses osas TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi

perspektiivitu ning ringkonnakohus jätab selle läbi vaatamata.

15. Kuna TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebuse läbivaatamise eesmärk on kohtutäituri

tegevuse seaduslikkuse kontroll (RKTKm 18.04.2012, 3-2-1-38-12, p-d 9 ja 13), ei mõjuta

kohtutäituri surm kaebemenetluse ajal kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse sisulist

läbivaatamist. Ringkonnakohtul on võimalik hinnata kohtutäituri tegevuse vastavust seaduse

nõuetele.

15.1. Avaldaja on määruskaebuses tuginenud sellele, et kohtutäitur rikkus TMS § 26 lg-t 11 ning

õigust sõnumite saladusele (edastades täitedokumente edastamist avaldaja ema e-posti

aadressile). Nimetatud osas on maakohus juba kaebuse rahuldanud ning kohustanud

kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama.

15.2. Asjaolu, et kohtutäitur tugines vaidlustatavas otsuses avaldaja sõnul oma põhjendustes

sissenõudja seadusliku esindaja Y.T seisukohtadele, ei ole alus otsuse tühistamiseks. Otsuse

põhjendustes sissenõudja seisukohtadega nõustumine ei ole keelatud.

15.3. Põhjendamatu on avaldaja väide, et kohtutäitur koostas täiteasjas täitetoimiku alles

13.11.2024 ehk tagantjärele. Tulenevalt TMS § 33 lg-st 3 avatakse täiteasja kohta elektrooniline

täitetoimik täitemenetluse algatamisel ning ilma elektroonilise täitetoimiku loomiseta ei ole

võimalik ka täitemenetlust läbi viia. Ka avaldaja enda poolt esitatud täitetoimiku sisukorra

kohaselt loodi täitetoimik 25.05.2023 (dtl 19–20). Väljavõtte kohaselt on sisukord trükitud

12.11.2024, kuid see ei tähenda, et toimik alles sel kuupäeval loodi.

15.4. Asja materjalide põhjal ei saa asuda seisukohale, et kohtutäitur (täpsemalt tema büroo

töötaja C.C) oleks sissenõudja seaduslikku esindajat lubamatult nõustanud. Nagu ka maakohus

põhjendatult välja tõi, on TMS § 8 lg-st 1 kohtutäituri ülesandeks mh selgitada täitemenetluse

osalistele nende õiguseid ja kohustusi. Sellest tulenevalt on alusetu ka määruskaebuse väide, et

C.C eesmärgiks oli avaldajat kahjustada.

15.5. Kohus hindab kaebuse lahendamisel, kas kohtutäitur (ja tema büroo töötajad kohtutäituri

nimel tööülesandeid täites) on täitemenetlust läbiviies toiminud õiguspäraselt. Kohtutäituri

seaduse (KTS) § 23 lg 3 kohaselt on kohtutäituri büroo töötaja pädev kohtutäituri nimel ja

vastutusel toimetama kätte dokumente ning abistama kohtutäiturit ametitegevuses. Asja

materjalidest nähtuvalt ei ole C.C teinud toiminguid, mis väljuksid tema pädevusest.

15.6. Asja materjalidest nähtuvalt on täiteasjas täitmisel perioodilise elatise nõue. Kuigi

sissenõudjal on TMS § 23 lg-st 45 tulenevalt kohustus teavitada kohtutäiturit, kui võlgnik täidab

tulevikus sissenõutavaks muutuvaid perioodilise ülalpidamise nõudeid otse sissenõudjale, ei saa

kohtutäitur täitemenetluse formaliseeritusse põhimõttest tulenevalt sissenõudja poolt

teavitamata makseid omaalgatuslikult nõude rahuldamise katteks lugeda. Praegusel juhul teatas

sissenõudja, et nimetatud maksete näol on tegemist avaldaja ema poolt lapsele kantud

taskurahaga, mitte avaldaja eest elatise tasumisega. Kohtutäitur ei saa lahendada pooltevahelist

vaidlust selle üle, kas maksed on tehtud elatise katteks või taskurahana. Kui võlgnik leiab, et

sissenõudja nõuab temalt täitemenetluses summasid, mis on tegelikult sissenõudjale tasutud,

saab ta pöörduda kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga TMS § 221 alusel.

15.7. Avaldaja ei ole kohtutäiturile 28.10.2024 esitatud kaebuses tuginenud asjaolule, et

kohtutäitur arestis tema 2023. aasta tulumaksutagastuse 100% ulatuses, kuigi avaldaja on

esitanud kohtule MTA poolt 22.03.2024 koostatud otsuse tulumaksu tagastusnõude täitmise

taotluse rahuldamata jätmise kohta (dtl 76–77). Otsus on adresseeritud avaldajale.

TMS § 218 lg 1 teise lause järgi kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma enne kohtutäiturile

kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-52-17, p 14). TMS § 218

lg 1 teise lause eesmärk on vältida kohtule kaebamist olukorras, kus kohtutäitur ei ole saanud

ise anda enda tegevusele hinnangut ja oma võimalikke vigasid parandada, samuti ära kuulata

menetlusosaliste seisukohti (RKTKm 22.01.2025, 2-24-6287, p 8). Seega kuna avaldaja

kohtutäiturile esitatud kaebuses vastavat väidet ei esitanud, ei saanud kohtutäitur selle osas oma

otsuses ka seisukohta võtta ning kohus ei saa sellest tulenevalt kohtutäituri otsust hinnata.

15.8. Samuti ei sisaldu kohtutäiturile esitatud kaebuses väidet kohtutäituri tasu otsuste kätte

toimetamata jätmise kohta ega ka avaldaja kahtlusi otsuste seaduslikkuse osas. Samas toob

avaldaja välja, et sai kohtutäituri tasu otsustest teadlikuks alles 13.11.2024, kui kohtutäitur talle

täitetoimiku dokumendid e-posti teel edastas. Avaldaja palub seega kohtul käesoleva kaebuse

läbivaatamisel anda seisukoht, kas kohtutäituri tasu otsused on seaduspärased.

Asja materjalidest nähtuvalt on täiteasjas kohtutäituri tasu otsused tehtud 25.05.2023,

12.07.2023, 03.08.2023 ja 01.04.2024 ning kohtutäituri selgituste kohaselt on need avaldajale

kätte toimetatud 13.11.2024 (dtl 281–284; 301–309). Ringkonnakohus palus kohtutäituril

täiendavalt otsuste kättetoimetamisega seonduvat selgitada ning kohtutäituri asendaja

27.01.2026 vastusest ja tõenditest nähtub, et 25.05.2023 kohtutäituri tasu otsus on koos

täitmisteatega võlgnikule kätte toimetatud kulleri vahendusel 27.03.2023 postkasti jätmisega

(dtl 450). 12.07.2023, 03.08.2023 ja 01.04.2024 otsuste osas nähtub ka kohtutäituri asendaja

esitatud tõenditest, et need on võlgnikule kätte toimetatud alles 13.11.2024 (dtl 451–456) ehk

alles pärast võlgniku poolt kohtutäiturile kaebuse esitamist.

Eeltoodust olenemata ei saa kohus TMS § 218 lg 1 teisest lausest tuleneva piirangu tõttu anda

käesoleva asja menetluses hinnangut kohtutäituri tasu otsuste seaduslikkusele, kuna avaldaja ei

ole kohtutäiturile otsuste peale kaebust esitanud. Avaldaja oleks pidanud oma õiguste kaitseks

esitama kohtutäiturile tasu otsuste peale TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides kaebuse

(s.o kümne päeva jooksul alates sellest, kui ta otsused kätte sai).

15.9. Avaldaja leiab määruskaebuses, et kuna kohtutäitur ei toimetanud talle kätte Swedpanga

konto algset arestimisakti, ei saanud ta õigel ajal seda ka vaidlustada.

Kuigi kohtutäituri asendaja 27.01.2026 vastuse kohaselt puuduvad andmed, millal ja kuidas

avaldajale algne arestimisakt kätte toimetati, nähtub asja materjalidest, et avaldaja oli oma

pangakonto arestimisest teadlik hiljemalt 31.08.2023, mil ta kohtutäiturile sel teemal e-kirja

saatis (dtl 285). Samas ei nähtu, et avaldaja oleks pärast seda arestimise aluseks olevat akti

küsinud või juhtinud kohtutäituri tähelepanu asjaolule, et talle ei ole akti kätte toimetatud. Ka

arestist teadasaamise või seejärel kohtutäituri poolt avaldaja nõudmisel akti edastamata jätmise

korral oleks avaldaja pidanud järgima TMS § 217 lg-st 1 tulenevat kaebuse esitamise tähtaega.

Asja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja alles 12.03.2024 taotluse arestivaba miinimumi

tema Swedpanga kontole jätmiseks (dtl 94). Täitur koostas 13.03.2024 vastava akti (dtl 92) ning

vastas samal kuupäeval avaldajale, et saatis Swedpangale teate avaldaja konto vabastamiseks

0,5 miinimumpalga ulatuses (dtl 457).

Avaldaja kahtluse kohta, et täitur ei edastanud akti panka, märgib ringkonnakohus järgmist. Ka

sellisel juhul oleks avaldaja pidanud juba vastavast asjaolust teadasaamisel (s.o kui ta pärast

täiturilt vastuse saamist nägi, et tema kontot pole 0,5 miinimumpalga ulatuses arestist

vabastatud) esitama TMS § 217 lg-s 1 märgitud tähtaja jooksul kohtutäiturile kaebuse. Siinse

kaebuse lahendamisel ei ole võimalik eelnevat olukorda tagantjärele ennistada.

Alust kohtutäituri otsuse tühistamiseks ei anna ka asjaolu, et kohtutäitur jättis täitemenetluse

algatamisel arestivaba miinimumi LHV panka, kuigi avaldajal seal konto puudub. Kohtutäituri

asendaja selgitas, et kuna avaldaja ei teatanud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul

kohtutäiturile, millises pangas ta soovib miinimumi kasutada, siis tuli kohtutäituril kontode

arestimisel valida pank, kuhu miinimum jätta. Kuna esmasel arestimisel ei ole kohtutäiturile

teada, millistes pankades on võlgnikel konto avatud, jäetakse miinimum vaikimisi LHV panka.

16. Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus vaidlustatud osas muutmata ning

määruskaebus rahuldamata.

17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)