1-26-1076/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-26-1076

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. märts 2026 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-26-1076

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Thea Tikenberg

Zemfira Lampmann

Kriminaalasi

Igor Štšukin süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Merilin Sepp

Süüdistatav

Igor Štšukin

–

isikukood 38604180282, xxx

kodakondsusega, elukoht xxx, emakeel xxx keel, xxx,

töökoht xxx, e-post: xxx, telefon xxx, varem

kriminaalkorras karistatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Igor Štšukin KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista karistuseks

vangistus 5 kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.08.2025

kohtuotsusega nr 1-25-3445 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud 6 päeva

vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 8 kuud 6 päeva.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.01.2026, s.o

1 päev. Kandmisele kuulub karistus 8 kuud 5 päeva.

KarS § 69 sätteid kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 245 tunni ulatuses,

mille tegemise tähtaeg on 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Igor

Štšukin peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 alusel määratud

kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil xxx;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7. ei tarvita alkoholi;

8. osaleb kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on

süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

Määrata Igor Štšukin üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Välja mõista Igor Štšukinilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 223,20 eurot

riigituludesse.

Kohustada Igor Štšukini tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 129,35 eurot.

Menetluskulud summas 1552,20 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99926700006635. Selgitusse võib märkida: „Igor Štšukin, kriminaalasi 1-

26-1076, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid:

-

avatud/poolik viinapudel Stumbras Cranberry 0,2l (PPA asitõendite hoidlas) –

hävitada;

-

CD- plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide

juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Igor Štšukinit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime

vargusi ja keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu 05.08.2025 otsusega nr 1-25-3445

KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi (teod 16.11.2024, 02.03.2025 ja 02.05.2025), milline

karistus on kandmisel, uuesti, viibides 11.01.2026 kella 00:02 paiku Tallinnas aadressil

xxx asuvas „xxx“ kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

xxx OÜ-le kuuluva ühe pudeli viina „Stumbras Cranberry“, 0,2l, maksumusega 4,75 eurot ja

tarbis (jõi) selle osaliselt müügisaalis, seejärel möödus kassast ja turvaväravatest, jättes

kauba eest tahtlikult tasumata. Kaup on rikutud.

Seega pani Igor Štšukin toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, isikuna, kes paneb toime vargusi süstemaatiliselt, s.o KarS §

199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Igor Štšukini, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 17.02.2026 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Igor Štšukini süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9

järgi ja tema karistamist vangistusega 5 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud

karistust (5 kuud vangistust) Harju Maakohtu 05.08.2025 otsusega nr 1-25-3445 mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra. Nimetatud otsusega mõisteti Igor Štšukinile karistuseks

vangistus 4 kuud. Vastavalt kohtuotsuse resolutsioonile tuleb selle karistusaja hulka lugeda

karistuse täitmisele pööramisel ära tehtud 24 tundi üldkasulikku tööd, mis vastab 24 päevale

vangistusele – seega karistuse ärakandmata osa 05.08.2025 otsuse nr 1-25-3445 järgi on 3

kuud ja 6 päeva vangistust - seega mõista Igor Štšukinile liitkaristuseks 8 kuud ja 6 päeva

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise

aeg 11.01.2026, s.o 1 päev, seega kandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 8 kuud ja 5

päeva. KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 alusel asendada mõistetud vangistus (8 kuud ja 5 päeva) 245

tunni üldkasuliku tööga (arvestusega 1 päev vangistust = 1 tund ÜKT) tähtajaga 18 kuud.

Määrata Igor Štšukin üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Igor

Štšukin peab üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-s 1-6 sätestatud

kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks ning 6)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustada Igor Štšukinit käitumiskontrolli ajal mitte

tarvitama alkoholi ning kohustada teda osalema kriminaalhooldaja poolt määratud

sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki

süütegude edasine ära hoidmine.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS

§ 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses

sätestatud juhul töötatakse ümber.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-dest 1, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega

järgmist:

-

avatud/poolik viinapudel Stumbras Cranberry 0,2l (PPA asitõendite hoidlas) –

hävitada;

-

CD- plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o

1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu

223,20 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

kohtunik