2-25-15947/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Määruse teatavakstegemise aeg ja

koht

3. märts 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-15947

Tsiviilasi

T.G

hagiavaldus Q.E vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2715,66 eurot

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T.G (

Kostja: Q.E (

Istungi toimumise aeg

27. veebruar 2026

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada T.G lepingulise esindaja ja Q.E poolt kohtuistungil sõlmitud alljärgnev

kompromiss:

1.1 Alates 1. märts 2026 maksab X T.G T.G-le kuni tema täisealiseks saamiseni (

igakuist elatist seaduses sätestatud miinimummäärast, s.o 301,74 eurot (282,31

eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) = 301,74 eurot), mis muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

1.2 Q.E tasub elatise jooksva kuu eest kuu 15. kuupäevaks hageja seadusliku

esindaja Z.S arvelduskontole selgitusega „kalendrikuu elatis“.

1.3 Elatise võlgnevuse summas 1579,11 eurot (periood 24. september 2025 kuni 28.

veebruar 2026) tasub Q.E Z.S arvelduskontole selgitusega „elatise võlgnevus“

igakuiste osamaksetena 15. kuupäevaks selliselt, et osamakse ei oleks väiksem kui

100 eurot. Esimene osamakse tasutakse 15. märts 2026.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-15947.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise

tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid välja ei

mõista.

Tsiviilasi nr 2-25-15947

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel saab menetluse lõpetamise määruse peale

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu esitada ühe tööpäeva

jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda

üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses (TsMS § 430 lg 8). Pankrotimenetluses või täitemenetluses

tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu menetluses on T.G (hageja/alaealine laps) hagiavaldus Q.E ( ) vastu

elatise väljamõistmiseks. Hageja taotleb igakuist elatist alates hagi esitamisest (s.o 24.9.2025)

kuni tema täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummääras (s.o hagi esitamisel

301,74 eurot).

1.1. Esitatud asjaoludel on hageja Z.S ( ja kostja kooselust sündinud ühine laps. Kooselu on

lõppenud ja hagejad elab emaga. Hageja ja kostja praktiliselt ei suhtle, kostja ei ole valmis

hagejale stabiilselt ülalpidamist tagama.

1.2. Hageja igakuine ülalpidamisvajadus on keskmiselt 827 eurot järgmiselt: kasutuseelis 120

eurot, kommunaalkulud (KÜ arve, elekter) 128 eurot, toit 230 eurot, transport 30 eurot, side

(internet, telekas) 8 eurot, telefon 16 eurot, tervishoid 45 eurot, riided ja jalanõud 45 eurot,

hügieen 30 eurot, huviharidus (ujumine, kunstiring) 95 eurot.

2. Kostja vastuväite kohaselt kostja täidab ülalpidamiskohustust. Hageja vanemad leppisid

kokku, et kostja annab lapse emale hageja ülalpidamiskulude katteks oma osa xxxxxxxxx

müügist saadud rahast (hageja seaduslik esindaja kostja vastuväitega ei nõustunud). Kostja ei

nõustu ka lapse vajaduste suurusega. Kostja arvates lapse vajadused kasutuseelise ning

transpordikulu osas on täiesti alusetu (seda enam, et koolilapsele on linnatransport tasuta);

kommunaalkulude, tervishoiu, vabaaja ja hügieeni osas on ülepaisutatud.

3. Kohtuistungil, milline toimus 27. veebruar 2026, sõlmisid vanemad kokkuleppe, mille

kohaselt alates 1. märts 2026 maksab kostja hagejale kuni tema täisealiseks saamiseni igakuist

elatist seaduses sätestatud miinimummääras jooksva kuu eest kuu 15. kuupäevaks hageja

seadusliku esindaja arvelduskontole selgitusega „kalendrikuu elatis“. Elatise võlgnevuse

summas 1579,11 eurot (periood 24. september 2025 kuni 28. veebruar 2026) tasub kostja

hageja seadusliku esindaja arvelduskontole selgitusega „elatise võlgnevus“ igakuiste

osamaksetena 15. kuupäevaks selliselt, et osamakse ei oleks väiksem kui 100 eurot. Esimene

osamakse tasutakse 15. märts 2026.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada

hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kohtuistungil sõlmitud

kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu

Tsiviilasi nr 2-25-15947

rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4

kohaselt.

5. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi, millised on sätestatud

TsMS §-s 432 ning mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus

on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled avaldasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile

arusaadavad.

6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral

kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole

teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Märgitu on

kooskõlas ka TsMS § 164 lg-ga 1, mille kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab

kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas

vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

7. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada.

Pooled lühendasid tähtaja ühele tööpäevale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik