2-25-13507/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maris Möls

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. märts 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-25-13507

Tsiviilasi

Bondora AS-i hagi L K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4522,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja: L K (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora AS-i hagi L K vastu osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista L K Bondora AS-i kasuks välja poolte vahel 12.11.2021 sõlmitud lepingust nr

BL2443263, 04.02.2022 sõlmitud lepingust nr BL2580581, 19.03.2022 sõlmitud lepingust

nr BL2659719, 21.04.2022 sõlmitud lepingust nr BL2728840, 23.05.2022 sõlmitud

lepingust nr BL2803238, 24.08.2022 sõlmitud lepingust nr BL2987712 ja 12.11.2022

sõlmitud lepingust nr BL3195745 tulenev põhivõlg kokku 1667,68 eurot ja viivis

perioodi 05.06.2025–19.08.2025 eest 36,43 eurot.

3. Mõista L K Bondora AS-i kasuks välja viivis põhivõlalt (1667,68 eurot) alates

20.08.2025 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

4. Jätta Bondora AS-i hagi L K vastu ülejäänud osas rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 41,42% ulatuses L K ja 58,58% ulatuses Bondora AS-i kanda.

6. Mõista L K Bondora AS-i kasuks välja menetluskulud 285,83 eurot.

7. Mõista L K Bondora AS kasuks välja viivis menetluskuludelt (285,80 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas 19.08.2025 Viru Maakohtule hagi (täpsustatud 24.09.2026),

milles palub L K (kostja) välja mõista põhivõla 3624,46 eurot, intressi 175,53 eurot, haldustasu

40,66 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 118,06 eurot. Samuti palub hageja välja mõista

alates hagi esitamisest lisanduva viivise järgmiselt: põhinõudelt 1874,72 eurot viivise 14,64%

aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni; põhinõudelt 705,96 viivise 25,32% aastas kuni

kohustuse kohase täitmiseni; põhinõudelt 1084,44 eurot viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja järgmised tarbijakrediidilepingud:



12.11.2021 nr BL2443263, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot (summa 126 eurot

arvestas hageja lepingutasu katteks);



04.02.2022 nr BL2580581, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot (lepingutasu 126

eurot);



19.03.2022 nr BL2659719, mille alusel sai kostja laenu 700 eurot (lepingutasu 44

eurot);



21.04.2022 nr BL2728840, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot (lepingutasu 126

eurot);



23.05.2022 nr BL2803238, mille alusel sai kostja laenu 800 eurot (lepingutasu 50

eurot);



24.08.2022 nr BL2987712, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot (lepingutasu 126

eurot);



12.11.2022 nr BL3195745, mille alusel sai kostja laenu 1200 eurot (lepingutasu 75

eurot).

Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste (intress ja haldustasu) täitmisega tagastama

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena. Kõigi lepingute puhul

moodustavad krediidi kogukulumäära intress, haldustasu ja lepingutasu.

Laenuotsuste tegemisel võttis hageja arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse,

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu,

vältimatud kulud põhivajadustele. Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid

avalikke andmekogusid (nt maksehäireregistrit).

Enne laenu nr BL2443263 väljastamist nähtus kostja pangakontolt regulaarne sissetulek

1189,37 eurot, lisaks nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt 21,70 eurot. Analüüsis on

hageja elamiskulude aluseks võtnud 356 eurot, mis on suurem kui Statistikaameti avaldatud

2021. a arvestuslik elatusmiinimum 233,57 eurot ning kostja avaldatud põhivajadustele kuluv

summa, millena kostja oli märkinud 0 eurot. Arvestades uue laenu kuumakset (57,27 eurot),

teisi kohustusi (21,70 eurot), arvestuslikke elamiskulusid (356 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel

igal kuul vaba raha 754,40 eurot ehk enam kui Statistikaameti avaldatud arvestuslik

elatusmiinimum.

Enne laenu nr BL2659719 väljastamist nähtus kostja pangakontolt regulaarne sissetulek 684,53

eurot, samuti regulaarsed kohustused igakuiselt 116,52 eurot. Analüüsis on hageja elamiskulude

aluseks võtnud 250 eurot ja kostja avaldatud põhivajadustele kuluv summa, millena kostja oli

märkinud 0 eurot. Arvestades uue laenu kuumakset (24,46 eurot), teisi kohustusi (120 eurot),

arvestuslikke elamiskulusid (250 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 387,66

eurot ehk enam kui Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.

Ülejäänud lepingute kohta märgib hageja, et kuigi hageja on selgelt põhistanud, et lepingud on

sõlmitud kehtivalt ja pooltevaheline kokkulepe mh lepingulise intressi osas on kehtiv, esitab

hageja menetlusökonoomilistel kaalutlustel nõude viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud

lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta väljastatud krediidilt enne lepingu ülesütlemist

intressi mitte ka VÕS §-s 94 sätestatud määras ega nõua muid lepingujärgseid tasusid.

Kostja jättis kõigi lepingute puhul tasumata 2025 veebruari, märtsi, aprilli ja mai osamaksed.

Hageja edastas kostjale ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja ütles

04.06.2025 lepingud erakorraliselt üles.

Lepingu nr BL2443263 ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine:

põhinõue 1845,81 eurot, intress (14,64% aastas) 106,26 eurot ja haldustasu (4% laenusummalt

aastas) 28,91 eurot, kokku 1980,98 eurot. Hageja viivisenõue on 57,15 eurot (lepingujärgses

määras 14,64% aastas).

Lepingu nr BL2659719 ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine:

põhinõue 694,21 eurot, intress (25,32% aastas) 69,27 eurot ja haldustasu (4% laenusummalt

aastas) 11,75 eurot, kokku 775,23 eurot. Hageja viivisenõue on 37,22 eurot (lepingujärgses

määras 25,32% aastas).

Kostja tasus lepingu nr BL2580581 alusel hagejale laenumakseid kokku 1627,91 eurot, mille

hageja arvestas põhinõude katteks. Seega on hageja põhinõue 372,09 eurot ja seadusjärgses

määras viivisenõue 8,13 eurot.

Kostja tasus lepingu nr BL2728840 alusel hagejale laenumakseid kokku 1993,09 eurot, mille

hageja arvestas põhinõude katteks. Seega on hageja põhinõue 6,91 eurot ja seadusjärgses

määras viivisenõue 0,15 eurot.

Kostja tasus lepingu nr BL2803238 alusel hagejale laenumakseid kokku 770,22 eurot, mille

hageja arvestas põhinõude katteks. Seega on hageja põhinõue 29,78 eurot ja seadusjärgses

määras viivisenõue 0,65 eurot.

Kostja tasus lepingu nr BL2987712 alusel hagejale laenumakseid kokku 1630,23 eurot, mille

hageja arvestas põhinõude katteks. Seega on hageja põhinõue 369,77 eurot ja seadusjärgses

määras viivisenõue 8,08 eurot.

Kostja tasus lepingu nr BL3195745 alusel hagejale laenumakseid kokku 894,11 eurot, mille

hageja arvestas põhinõude katteks. Seega on hageja põhinõue 305,89 eurot ja seadusjärgses

määras viivisenõue 6,68 eurot.

2. Hageja esitas 24.09.2025 nõude ümberarvestuse, milles märgib, et kõik hagi aluseks

olevad laenulepingud olid ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud 04.06.2025.

Kostja oli kõigi laenulepingute puhul jätnud tasumata 2025 veebruari, märtsi, aprilli ja mai

osamaksed. Kostja oli tasunud 04.06.2025 seisuga: 1) tulenevalt lepingust 24432631 kokku

1384,09 eurot (pärast ülesütlemist tasus kostja veel 75,66 eurot), samas kui uuesti määratud

maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 1984,52 eurot; 2) tulenevalt lepingust

25805812 kokku 1546,95 eurot (pärast ülesütlemist tasus kostja veel 80,96 eurot), samas kui

uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks olema selleks ajaks tasutud 1995,40 eurot; 3)

tulenevalt lepingust 26597193 kokku 627,26 eurot (pärast ülesütlemist tasus kostja veel 29,75

eurot), samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks selleks ajaks olema tasutud

688,78 eurot; 4) tulenevalt lepingust nr BL27288404 kokku 1906,15 eurot (pärast ülesütlemist

tasus kostja veel 86,94 eurot), samas kui uuesti maaratud määratud kohaselt pidanuks selleks

ajaks olema tasutud 1988,78 eurot; 5) tulenevalt lepingust nr 28032385 kokku 735,18 eurot

(pärast ülesütlemist tasus kostja veel 35,04 eurot), samas kui uuesti määratud maksete kohaselt

pidanuks olema selleks ajaks tasutud 793,89 eurot; 6) tulenevalt lepingust BL29877126 kokku

1542,62 eurot (pärast ülesütlemist tasus kostja veel 87,61 eurot), samas kui uuesti määratud

maksete kohaselt pidanuks olema selleks ajaks tasutud 1753,35 eurot; 7) tulenevalt lepingust nr

31957457 kokku 841,57 eurot (pärast ülesütlemist tasus kostja veel 52,54 eurot), samas kui

uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks olema selleks hetkeks tasunud 968,05 eurot. Seega

ka uuesti määratud maksete korral olid lepingud kehtivalt üles öeldud 04.06.2025, sest kostja

oli kõigi lepingute puhul jätnud tegemata enam kui kolme järjestikuse kuu osamaksed ning iga

lepingu puhul oli kostja võlgnevus seisuga 04.06.2025 suurem või võrdne summaga, mis oli

uuesti määratud maksete järgi ütlesütlemisele eelneva kolme kuu osamakse summa.

Kuna hageja loeb alternatiivse nõude korral kõik kostja tehtud maksed tagastamata

krediidisumma katteks, on hageja põhinõue eri lepingute alusel kostja vastu järgmine: 1)

lepingu nr 2443263 alusel 540,25 eurot; 2) lepingu nr 2580581 alusel 372,09 eurot; 3) lepingu

nr 2659719 alusel 42,99 eurot; 4) lepingu nr BL2728840 alusel 6,91 eurot; 5) lepingu nr

2803238 alusel 29,78 eurot; 6) lepingu nr BL2987712 alusel 369,77 eurot; 7) lepingu nr

BL3195745 alusel 305,89 eurot. Seega on põhinõue alternatiivse nõude korral kokku 1667,68

eurot. Hageja viivisenõue on alternatiivse nõude korral 36,43 eurot. Kohus märgib, et

24.09.2025 menetlusdokumendi taotlustes (dtl 292) palub hageja kostjalt välja mõista

sissenõutavaks muutunud viivise 69,32 eurot, aga dokumendi sisus on märgitud viivise

summaks 36,43 eurot, mida kinnitab ka dokumendile lisatud viivisekalkulaatori arvutus (dtl

405).

3. Kostja ei esitanud hagiavaldusele vastust.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

6. Kohus luges hagimaterjalid kostjale kätte toimetatuks 10.10.2025 TsMS 322 lg 1 alusel

kättetoimetamisega allkirja vastu kostja abikaasale. Praeguseks ajaks on möödunud hagile

vastamise tähtaeg, mis oli 27.10.2025. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on

hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

7. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada

tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Ulatuses, milles

on põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata. Kohus käsitleb seda arvestades otsuses üksnes hagi osalist rahuldamata

jätmist ja menetluskuludega seonduvat.

8. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja järgmised tarbijakrediidilepingud:



12.11.2021 nr BL2443263, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot;



04.02.2022 nr BL2580581, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot;



19.03.2022 nr BL2659719, mille alusel sai kostja laenu 700 eurot;



21.04.2022 nr BL2728840, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot;



23.05.2022 nr BL2803238, mille alusel sai kostja laenu 800 eurot;



24.08.2022 nr BL2987712, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot;



12.11.2022 nr BL3195745, mille alusel sai kostja laenu 1200 eurot.

9. Kohus leiab, et sõlmitud lepingud vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402

lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).

10. Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku

teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.

11. Lepingu nr BL2443263 sõlmimise ajal 12.11.2021 oli Eesti Panga avaldatud krediidi

kulukuse määr 18,68%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 26,67% on väiksem, kui

lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidi kulukuse määr, s.o 56,04%.

Lepingute nr BL2580581 (04.02.2022), BL2659719 (19.03.2022), BL2728840 (21.04.2022) ja

BL2803238 (23.05.2022) sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud viimase kuue kuu keskmine

tarbimislaenude kulukuse määr 16,95%. Nendes lepingutes märgitud krediidi kogukulumäärad

vastavalt 32,86%, 39,90%, 44,10% ja 44,03% on kõik väiksemad kui lepingu sõlmimise ajal

kehtinud kolmekordne krediidi kulukuse määr, s.o 50,85%. Lepingute nr BL2987712

(24.08.2022) ja BL3195745 (12.11.2022) sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud viimase

kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 16,30%. Nendes lepingutes märgitud

krediidi kogukulumäärad 37,76% ja 37,80% on väiksemad kui lepingu sõlmimise ajal kehtinud

kolmekordne krediidi kulukuse määr, s.o 48,90%. Seega on kõigi lepingute krediidi kulukuse

määr VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

12. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

Riigikohus on 24.11.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks

selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

13. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta järgis tarbijakrediidilepingute sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja selgituste kohaselt tuvastas ta kostja krediidivõimelisuse lepingu nr BL2443263

sõlmimisel (12.11.2021) kokkuvõtlikult järgmiste andmete põhjal. Kostja pangakontolt nähtus

regulaarne sissetulek 1189,37 eurot, samuti igakuised kohustused 21,70 eurot. Elamiskuludena

võttis hageja arvesse 356 eurot. Arvestades uue laenu kuumakset (57,27 eurot), jäi kostjal vaba

raha 754,40 eurot.

Hageja selgituste kohaselt tuvastas ta kostja krediidivõimelisuse lepingu nr BL2659719

sõlmimisel (19.03.2022) kokkuvõtlikult järgmiste andmete põhjal. Kostja pangakontolt nähtus

regulaarne sissetulek 684,53 eurot, samuti igakuised kohustused 116,52 eurot. Elamiskuludena

võttis hageja arvesse 250 eurot. Arvestades uue laenu kuumakset (24,46 eurot), jäi kostjal vaba

raha 387,66 eurot.

Riigikohtu juhiste kohaselt tsiviilasjas nr 2-21-13098 tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50

lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud

juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta

kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtumenetluses tuleb

seda tõendada hagejal.

Kohus määras 02.09.2025 puuduste kõrvaldamise määruses hagejale tähtaja mh esitamaks

täiendavad selgitused ja tõendid krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kohta. Hageja esitas 24.09.2025 menetlusdokumendi lisana kostja pangakonto

väljavõtte (dtl 293–379), mida kontrolliti enne laenu nr BL2659719 väljastamist. Samas ei ole

hageja selgitanud, milliste pangakonto väljavõttelt nähtuvate andmete põhjal on hageja

tuvastanud kostja igakuise sissetuleku 684,53 eurot ja igakuised finantskohustused 116,52 eurot

ning mille põhjal arvestas hageja kostja majandamiskuludena 250 eurot. Kohus märgib, et

majandamiskuludena arvestatud summa on ka väiksem kui Statistikaameti avaldatud arvestuslik

elatusmiinimum 2022. aastal (303,38 eurot). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja esitatud

andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et

krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses.

Hageja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et ta oleks kogunud kostja pangakonto

väljavõtet lepingule nr BL2443263 eelnenud perioodi kohta. Kohtu hinnangul ei ole hageja ka

tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks. Hageja on küsinud teavet kostjalt ja teinud päringud

krediidiinfo

andmebaasidesse.

Pangakonto väljavõtte (või muu krediidiandja kogutud piisava teabe) kogumise eesmärk on

täita krediidiandja teabe saamise kohustust – krediidiandja peab omandama teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbijavõimet krediit tagasi maksta. Teabe

kogumiseks ei piisa üksnes tarbija esitatud teabe tõeseks lugemisest. Krediidiandjal on kohustus

tarbija esitatud teavet kontrollida KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o teha selleks mõistlikke

pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause).

Praegusel juhul pangakonto väljavõtte küsimata jätmine või muu samaväärse sisuga teabe

kogumata jätmisel jättis krediidiandja täitmata kohustuse kontrollida tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute, kohustuste ja majapidamiskulude kohta. Kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes

registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine ei

võimalda kontrollida sama teavet, mis nähtub pangakonto väljavõttelt – nt kui suured

majandamiskulud kostjal olid ja kas kostjal oli muid finantskohustusi. Asjaolu, et tarbijal ei ole

maksehäireid, ei anna krediidiandjale teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Tarbijal võib

olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, mis aga kogumis ei ole tarbijale enam

jõukohased, seega ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti.

Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel

VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

14. Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus lepingute nr BL2443263 ja BL2659719

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättes teabe kostja kohta kogumata ja kostja

esitatud teabe kontrollimata. Selliselt on krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused

kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg 4 teine

lause).

15. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

16. Kohus märgib, et ülejäänud viie lepingu osas ei ole hageja esitanud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kohta ühtegi selgitust. Samas on hageja juba algses

hagiavalduses esitanud nendest lepingutest tuleneva nõude viisil, et nõuab kostjalt üksnes

põhisummat ja seadusjärgses määras viivist. Seega puudub menetlusökonoomia põhimõttest

tulenevalt vajadus nende lepingute osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kontrollimiseks.

17. Hageja on teinud 24.09.2025 menetlusdokumendis nõude ümberarvestuse (dtl 290) ja

nõuab tagasi põhisumma jääki 1667,68 eurot ja seadusjärgses määras viivist, mille summa

lepingute ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni on 36,43 eurot (dtl 405). Hageja märgib, et kõik

hagi aluseks olevad laenulepingud on ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud

04.06.2025.

Kohus lähtub hageja toodud arvestusest ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata

põhivõla kokku 1667,68 eurot. Hageja põhivõla nõue jääb seega seda ületavas osas

rahuldamata.

18. Hageja nõudis esialgses hagis lepingutest nr BL2443263 ja BL2659719 tulenevalt

võlgnevuselt viivist lepingujärgses määras ning ülejäänud lepingute puhul seadusjärgses

määras. Nõude ümberarvestuses nõudis hageja viivist üksnes seadusjärgses määras. Kohus

leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see, et

väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada seadusjärgset määra. Viivis on sisult kahju hüvitis

kohustuse täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra ületavana saab seda käsitleda

muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes.

Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses määras. Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude seadusjärgses määras ja jätab

rahuldamata osas, milles see seadusjärgset määra ületab.

19. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise tõttu jäävad VÕS § 4034

lg 7 teise lause kohaselt rahuldamata ka esialgses hagiavalduses esitatud haldustasu ja intressi

nõue.

20. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6,

§ 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 369 alusel.

21. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

22. Kohus jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega.

Hageja nõudeks oli põhinõue 3624,46 eurot, intress 175,53 eurot, haldustasu 40,66 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 118,06 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis

summalt 1874,72 lepingujärgse viivisemääraga 14,64% aastas (s.o aastane viivise summa on

274,50 eurot), summalt 705,96 eurot lepingujärgse viivisemääraga 25,32% aastas (s.o aastane

viivise summa on 178,75 eurot) ning summalt 1084,44 eurot seadusjärgses määras 10,15%

aastas (s.o aastane viivise summa on 110,07 eurot). Seega kõik kokku on 4522,03 eurot. Kohus

rahuldab hagi 1873,38 euro ulatuses (1667,68 + 36,43 + 169,27, s.o aastane viivis põhinõudelt).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 41,42% ulatuses kostja kanda (1873,38 ÷

4522,03 × 100) ja 58,58% ulatuses hageja kanda.

23. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulud

200 eurot fikseeritud tasuna hagiavalduse koostamise eest (dtl 17).

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu (TsMS § 139 lg 2,

riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et õigusabikulud 200 eurot hagiavalduse koostamise eest, ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu, arvestades ka hagi sisu, mahtu ja lisasid. Seega on hageja

põhjendatud menetluskulud kokku 690 eurot.

24. Kohus mõistab kostjalt menetluskulude jaotust arvestades hageja kasuks välja

menetluskulud 285,80 eurot (690 × 41,42%%).

25. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

26. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)