2-25-104712/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Konsultant

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.03.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi R Ei vastu põhivõlgnevuse 1924,88

euro, intresside 238,64 euro, sissenõudmiskulude 35 euro,

viivise 160,26 euro ja edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

2554,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), asukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: A T; e-post: xxx

Kostja: R E (isikukood xxx), elukoht xxx

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi R Ei vastu.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ esitas 18.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 2449,94 euro saamiseks. Kohus tegi 19.02.2025 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seoses sellega lõpetati maksekäsu

kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 13.08.2025 Harju Maakohtule hagi R Ei vastu põhivõlgnevuse 1924,88 euro,

intresside 238,64 euro, sissenõudmiskulude 35 euro, viivise 160,26 euro ja edasiulatuva

viivise nõudes.

3. Vastavalt 17.05.2023 hagiavaldusele sõlmisid kostja ja XXX AS 04.07.2021 krediidikonto

lepingu nr #xxx, mille alusel sai kostja kasutusse limiiti 2000 eurot. Intressimäär oli 37,50%

aastas, krediidi kulukuse määr 54,09% aastas. Alates lepingu sõlmimisest kuni selle

ülesütlemiseni tegi krediidiandja ülekandeid kostja kontole kokku 2050 eurot.

4. Kostja rikkus kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega

14.11.2024 seisuga: 01.08.2024 arve nr C1965305, 01.09.2025 arve nr C2011324,

01.10.2024 arve nr C2057485 ja 01.11.2024 arve nr C2103822. 30.10.2024 saatis kostjale

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg (13.11.2024)

võlgnevuse tasumiseks. 13.11.2024 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise

kohta ning luges lepingu 14.11.2024 ülesöelduks.

5. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et krediidiandja

krediidivõimelisuse hindamisel analüüsinud võlgniku regulaarset sissetulekut ning

finantskohustusi võlgniku esitatud andmete põhjal. Krediiditaotluse täitmisel on võlgnik oma

sissetulekuks märkinud 1300 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud EMTA

sissetulekust ehk 708,48 eurot (4 kuu keskmine sissetulek). Krediidiotsuse tegemisel on

arvesse võetud ka infot võlgniku finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta:

finantskohustused on võlgnik märkinud 200 eurot (krediidiandja kohaldas 200 eurot) ja

majapidamiskulud 300 eurot (krediidiandja kohaldas 300 eurot). Päringud teostati ka

creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring.

Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika

tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline.

6. Kohus selgitas 10.11.2025 kohtumääruses pooltele krediidilepingule kohalduvaid

õigusnorme ja tõendamiskoormist – võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 13 järgi peab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse VÕS § 4034 lg

7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama (s.o tegema

ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Hageja esitatud

andmete ja tõenditest nähtuvate andmete alusel oli kohus esialgsel seisukohal, et

krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud.

7. Kohus selgitas veel, et kohtule esitatust nähtuvalt on hageja tuginenud nii sissetulekute kui

väljaminekute analüüsimisel kostja esitatud taotlusele. Krediidiandja on kindlaks teinud

Maksu- ja Tolliameti päringust, et taotluses esitatu ei vasta tõele vähemalt sissetulekute osas

ning tegelik sissetulek on u 700 eurot kuus ehk ligi poole väiksem. Hageja ei ole

hagiavalduses toonud välja, kuidas on krediidiandja kontrollinud kostja kohustuste, sh

finantskohustuste olemaasolu ja suurust. Hagejal tuli esitada tõendid selle kohta, kuidas on

krediidiandja kontrollinud kostja kohustuste, sh teiste finantskohustuste olemasolu ja suurust.

Samuti ei ole hageja esitanud kohtule EMTA päringut, millele hagiavalduses tugineb.

8. Kostja 19.11.2025 kohtule edastatud seisukohas (dtl 119), et on esitanud ammendavalt kõiki

andmeid, mida krediidiandja kontrollis kostja krediidivõime hindamisel. Kohtu nõudel esitab

hageja ümberarvestuse alljärgnevalt. Kostja sai laenu summas 2050 eurot ja tegi

tagasimakseid kokku 347,34 eurot ja hageja loeb need kõik tagasimaksed põhiosa katteks.

Seega on põhiosa jääk 1702,66 eurot. VÕS § 94 järgset intressi arvestab hageja kostjale

viimase väljamaksmisele järgnevast päevast s.o alates 28.05.2024 kuni lepingu

ülesütlemiseni s.o kuni 14.11.2024 kogu laenusummalt 2050 eurolt ja see on kokku 41,18

eurot. Ümberarvestatud nõudele lisandub viivis VÕS § 113 määras alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhiosa tasumiseni. 19.11.2025 seisuga on see 226,55

eurot.

9. Hageja on esitanud kohtule 13.08.2025 digitaalselt allkirjastatud kostja ja XXX AS vahel

sõlmitud krediidikonto lepingu limiidiga 2000 eurot (dtl 77-81), üldtingimused (dtl 63-69),

laenu väljamaksekorraldused summas 2050 (dtl 83, 85), krediidivõimelisuse analüüsi (dtl 86-

88), lepingu ülesütlemise teatise tõlkega (dtl 93-96), ja võlateatised (dtl 97-105) ja arved (dtl

89-92).

10. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud kohtute infosüsteemi e-toimiku vahendusel

11.12.2025, kuid kostja ei ole hagile tähtajaks (31.12.2025) vastust esitanud.

11. Hageja on hagiavalduse punktis 27 taotlenud tagaseljaotsuse tegemist kui kostja kohtule ei

vasta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu

rahuldamisele.

13. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on

Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez

Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal

algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata.

Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja

kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-

679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat

positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub

tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

15. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

16. Kostja ja XXX AS vahel on sõlmitud 04.05.2021 tarbijakrediidileping nr xxx, mille alusel sai

kostja krediiti 2000 eurot (VÕS § 402 lg 1). Kostja kohustus laenu tagastama igakuiselt 1/60

kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Lepingu kohaselt oli intressimäär 37,5%

aastas, laenu väljavõtutasu 3,5 eurot + 3,1% ülekande summast, krediidi kulukuse määr

54,09%% aastas.

17. Tarbijakrediidilepingus kokku lepitava intressimäära suurus on VÕS § 4062 lg 1 ja VÕS §

406 lg 1 järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohtinud ületada lepingu

sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

18. 04.07.2021 oli Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68%. Seega

peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldamiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 56,04% aastas.

Laenulepingu alusel väljastatud krediidi kulukuse määr oli 54,09%. Kuivõrd lepingujärgne

krediidi kulukuse määr ei ületanud Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra

üle kolme korra, ei ole leping VÕS 4062 lg 1 alusel tühine.

19. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

20. Kohus hindab, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja

on selgitanud, krediidiandja on tuginenud nii sissetulekute kui väljaminekute analüüsimisel

kostja esitatud taotlusele. Krediidiandja on kindlaks teinud Maksu- ja Tolliameti päringust, et

taotluses esitatu ei vasta tõele vähemalt sissetulekute osas ning tegelik sissetulek on u 700

eurot kuus ehk ligi poole väiksem. Hageja ei ole hagiavalduses toonud välja, kuidas on

krediidiandja kontrollinud kostja kohustuste, sh finantskohustuste olemaasolu ja suurust.

Hagejal tuli esitada tõendid selle kohta, kuidas on krediidiandja kontrollinud kostja

kohustuste, sh teiste finantskohustuste olemasolu ja suurust. Samuti ei ole hageja esitanud

kohtule EMTA päringut, millele hagiavalduses tugineb. Oma 19.11.2025 vastuses kohtule

teatab hageja, et rohkem tõendeid tal esitada ei ole.

21. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti

selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

22. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

23. Hageja on esitanud kohtule enda koostatud analüüsi (dtl 86-88). Muid tõendeid (pangakonto

väljavõte, Pensioniregistri päring, EMTA päring, Creditinfo või Taust.ee päring) hageja

kohtule esitanud ei ole. Hagiavalduse p 5 kohaselt on krediidiandja kontrollinud kostja

sissetulekuid EMTA päringuga, kuid tõendeid selle kohta esitanud ei ole. Hageja ei ole

esitanud tõendeid ka selle kohta, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja teiste

finantskohustuste olemasolu või suurust. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul

krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on

krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele

jõudmiseks.

24. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud,

et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja

ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb

kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

25. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära

ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

26. Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 2050 eurot (dtl 83, 85). Hageja

väitel (dtl 119) on kostja lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku 347,34 eurot. Tõendeid

selle kohta esitatud ei ole. Lepingu iseloomust tulenevalt maksegraafik puudub.

Krediidiandja saadab kliendile igakuiselt arve minimaalse kuumakse summa kohta.

Laenuandja ütles lepingu üles pärast seda, kui kostja oli jätnud tasumata kolm järjestikust

tagasimakset. Kostja jättis tasumata juuli (94,75 eurot, maksetähtaeg 15.08.2024), augusti

(93,71 eurot, maksetähtaeg 15.09.202), septembri (91,17 eurot, maksetähtaeg 15.10.2024)

osamaksed ja oktoobri (92,66 eurot, maksetähtaeg 15.11.2024) osamaksed ning krediidiandja

ütles lepingu üles 14.11.2024.

27. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb kõik tehtud tagasimaksed lugeda põhiosa katteks.

Hagiavaldusest ei selgu, millises summas kokku (sh väljavõtutasu, meeldetuletuskirjad jms)

on kostja teinud makseid krediidiandjale alates lepingu sõlmimisest 04.07.2021 kuni viimase

makse laekumiseni. Kohtule esitatud krediidikonto leping on sõlmitud 04.07.2021, kui

hagiavalduse kohaselt on esimene väljamakse kostja arveldusarvele nr xxx tehtud 24.07.2023

ehk 2 aastat hiljem.

28. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb

lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 195

lg 2 kohaselt juhul, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda,

vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS §

416 lg 1 esimese lause järgi võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

29. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne, tuleb kõik maksed lugeda põhivõlgnevuse katteks.

Hageja on tõendanud, et kostjale arveldusarvele on kantud laenu kokku 2050 eurot.

30. Kui kostja tasutud maksed lepingu kehtivuse ajal lugeda põhivõlgnevuse katteks, oli kostjal

tekkinud põhiosa võlgnevus 1702,66 eurot (saadud kokku 2050 - tagasimaksed 347,34 eurot).

Kostja sai 04.07.2021 sõlmitud lepingu alusel krediiti summas 2000 eurot, mil VÕS § 94 lg 1

järgne intressimäär oli 0% aastas. Lepingus märgitud intressimäär oli 37,5 % aastas.

31. Hageja on selgitanud, et lepingu tingimustest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma

igakuiselt 15. kuupäevaks kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes

krediidi tagasimaksest ja intressimaksest. Kuumakse on muutuv, sõltuvalt sellest, kuidas

klient oma krediidikontot kasutab.

32. Krediidiandjale on seadusega pandud kohustus määrata tagasimaksed uuesti ning tegemist on

krediidiandja ühepoolse tahteavaldusega. Seega peab krediidiandja esitama ka

kohtumenetluses oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks

arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata,

millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Arvestades

antavat krediiti 2000 eurot, samuti seda, et kostja pidi minimaalselt tasuma 1/60 kasutusse

võetud krediitist, siis saabuks viimase osamakse tasumise tähtpäev 15.08.2026 (esimese

osamakse tähtpäev oli 15.08.2021). Kohus ei saa hagi rahuldamisel aluseks võtta hageja

väljatoodud summat.

33. Kohus märgib täiendavalt, et kostjaga sõlmitud leping on tähtajatu. Sõlmitud lepingu

kohaselt pidi kostja tagastama krediiti 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10

eurot kuus. Hageja kandis kostja arveldusarvele laenusumma 370 eurot 24.07.2023 ning

viimase maksena 1680 eurot 27.05.2024. Seega võttis kostja krediidisumma 2000 eurot täies

osas kasutusele 27.05.2024. Kostjal tuli tagastada igakuiselt põhiosa minimaalselt 33,33

eurot (2000/60). Kostja on hageja väitel teinud tagasi makseid kokku 347,34 euro ulatuses.

34. Seega nähtub, et kostja ei olnud viivituses 3 põhiosa tagasimaksega 14.11.2024 seisuga,

mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid

kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416

lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.

Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 14.11.2024 üles öelda ning leping kehtib.

35. VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse kohaselt on sõlmitud laenulepingu VÕS § 94 lg 1

järgne intressimäär 0%. Hageja on arvestanud ümberarvestuses intressi VÕS § 94 viimase

väljamaksele järgnevast päevast s.o alates 28.05.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni s.o kuni

14.11.2024 kogu laenusummalt 2050 eurolt ja see on kokku 41,18 eurot. Hageja ei ole

esitanud kohtule intressi arvestamise käiku ega valemit. Kohtul ei ole võimalik ise selgust

saada, kuidas hageja sellise summani on jõudnud. Hageja ei ole välja toonud

intressiarvestuses kasutatud määra, ning on võtnud aluseks kogu laenulepingu perioodil

tehtud väljamaksete summa 2050, arvestamata kostja tehtud tagasimakseid, mis lisaks

eeltoodule on suurem lepingus kokku lepitud laenulimiidist (2000 eurot). Seega on kohtu

hinnangul hageja intressinõue ebaselge.

36. Kohus on seisukohal, et hagejal oli võimalik määrata tagasimaksed uuesti, arvestades

lepingus toodud tingimusi, ülesütlemise aega ning kostja tehtud tagasimakseid. Ka Tartu

Ringkonnakohus on 24.05.2024 otsuses nr 2-23-107737/16 rõhutanud tagasimaksete

määramise kohustust ja võimalikkust krediidikonto lepingu puhul (otsuse p 11). Hageja on

esitanud kohtule ümberarvestuse kuid jätnud sealjuures arvestamata tarbijakrediidilepingute

erakorralisele ülesütlemisele kehtestatud nõudeid ning selle, et kogu laenusumma ei ole

sissenõutavaks muutunud.

37. Kohtul ei ole võimalik ilma korrektse ümberarvestuseta hagi rahuldada ka osaliselt, kuivõrd

hagi rahuldamiseks tuleb hagejal esile tuua ning tõendada oma nõude aluseks olevad

asjaolud, sh selle, millised ümberarvestuse järgsed maksed on sissenõutavaks muutunud.

Selleks, et oleks võimalik sisse nõuda põhivõlga, tuleb krediidiandjal uuesti määrata VÕS §

406² lg 3 kohaselt tagasimaksed ja teha need kostjale teatavaks.

38. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

39. Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et

kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile,

et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need

kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid

arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava

ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab

hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised

ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.

40. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-25-5764 17.12.2025 määruses p-s 18

selgitanud, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on muuhulgas tagada, et kohus lahendaks

tsiviilasja mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohtu ülesanne ei ole

aidata hagejal ümberarvestuses esinevaid puudusi kõrvaldada. Seda enam, et hagejal on

menetluses õigusteadmistega lepinguline esindaja, kellelt saab oodata juba esimese

menetlustoiminguna nõuetele vastava hagiavalduse esitamist ning kellele ei pea maakohus

korduvaid selgitusi andma. Kui hageja majandustegevuse sisuks on mh

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete maksma panemine kohtu kaudu, ei saa hagejale

ega tema lepingulisele esindajale tulla seega üllatusena, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tuleb kohtule esitada nõude ümberarvestus ning see, millistele

nõuetele ümberarvestus vastama peab (sh hageja peab ümberarvetuse tegemisel arvestama

kostja poolt juba tasutud summaga ning intressimääraks saab olla maksimaalselt VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär).

41. Kuivõrd hageja ei ole hoolimata kohtunõudest esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat

tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult

põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

42. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

43. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega jäävad ka menetlusosaliste menetluskulud hageja

kanda. Asjas puuduvad menetluskulud, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks

määrata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

44. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik