2-25-20131/14 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-25-20131

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Määruse tegemise aeg ja koht

02. märts 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-20131

Tsiviilasi

Võlgniku I.X maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine,

pankrotihalduri määramine, menetlusabi andmise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik I.X ,

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes Andrus Õnnik (

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I.X maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja I.X (isikukood XXX) pankrot 02. märtsil 2026, kell 17.15 ja

algatada kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada I.X pankrotihalduriks Andrus Õnnik ( OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht

Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post XXX pankrotihalduritunnistus nr 36, välja

antud 22.06.2004).

4. Määrata võlausaldajate esimeseks üldkoosoleku toimumise ajaks 23. märts 2026 kell

12.00 Pärnu Maakohtu Kuninga kohtumajas, saal nr 6 asukohaga Kuninga 22, Pärnu

ja eelneval kokkuleppel halduriga paralleelselt videokonverentsina virtuaalruumis

https://meeting.video.rik.ee. Virtuaalruumi liitumise kutse saamiseks tuleb pöörduda

halduri poole.

5. Kohustada I.X-i ilmuma virtuaalselt võlgniku vande andmiseks 23. märts 2026 kell

11.55 videokonverentsina virtuaalruumis https://meeting.video.rik.ee.

6. Kohus hoiatab I.X-i , et määratud tähtpäeval vande andmiseks ilmumata jätmise

korral on kohtul õigus võlgnikku trahvida või kohaldada võlgniku suhtes

sundtoomist ja vajaduse korral aresti kuni kolmeks kuuks.

7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku

pankroti väljakuulutamisega.

8. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada

2-25-20131

haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta

(nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see,

kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise

tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule;

nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise

tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustusest

vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada hiljemalt 10. märtsil 2027.

10. Jätta menetluskulud võlgniku I.X kanda.

11. Määrata usaldusisiku Andrus Õnnik tasu suuruseks 886,00 eurot, millele lisandub

käibemaks 212,64 eurot.

12. Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu 886,00 euro ja lisanduva käibemaksu

212,64 euro maksmiseks, kokku 1098,64 eurot, ning maksta see välja riigi vahenditest

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto

nr EE311010902001686003).

13. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud

võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse

tegemisest. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse

peale võib määruskaebuse esitada usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada.

Asjaolud ja menetluse käik

1. I.X (avaldaja, võlgnik) esitas 24.11.2025 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles

taotleb enda pankroti välja kuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Avalduse kohaselt puuduv haridus ja vähene töökogemus mõjutab suuresti olukorda. Samuti ka

kehv tervislik seisundxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxVõlgnikule kuulub äriühing,

mille väärtuseks hindab 0 eurot, arvelduskontol on hinnanguliselt 100 eurot. Sissetulekuks on

lähedaste rahaline toetus 150 eurot kuus, mida kasutab enda kulude katmiseks. Võlgnikul on

kohustused Riigi Tugiteenuste Keskuse, Eesti Haigekassa, Compensa Vienna Insurance Group

ADB Eesti filiaali, Aktsiaselts PlusPlus Capital, Politsei- ja Piirivalveameti, Pärnu Linnavalitsuse

ja kohtutäiturite ees.

3. Kohus võttis 16.01.2026 võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku

usaldusisikuks pankrotihaldur Andrus Õnniku ja tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.

4. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 11.02.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos

lisadega ning tasutaotluse.

2-25-20131

4.1. Võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuded ja sissetulekud. Võlgnikule

kinnisvara ja sõidukeid ei kuulu. Võlgnikule kuuluvad kahe SEB pensioniosakud kokku eeldatava

väärtusega 104,22 eurot, mis on arestitud 16-s täiteasjas alates 01.01.2023. Võlgnikule kuulub

CE&Build OÜ 100% osalus, osakapitali suurus 2500 eurot ja ettevõte on asutatud sissemakset

tegemata. Aruande kohaselt avalikes andmetes puudub teave, et ettevõte oleks kunagi tegutsenud,

alates asutamisest 23.11.2021 ei ole esitatud ühtegi majandusaasta aruanne. Muu oliline vara,

vabatahtlik pensionifond puuduvad, samuti puudub sissetulek. Võlgniku sissetulek on ca 360 eurot

kuus töövõimetoetuse näol.

4.2. Viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandatud vara või kolmandale isikutele antud

laen suurusega enam kui 3000 eurot kokku puuduvad.

4.3. Võlgnikul on kontod Swedbank AS-is ja SEB Pank AS-is ning võlgnik on x OÜ

arvelduskonto allkirjaõiguslik isik. Kontode jääk kokku on 0,02 eurot, võlgnikul ei ole varade

käsutamine piiratud.

4.4. Võlgniku rahalised kohustused (võlanimekiri). Võlgniku kohustused, kogusummas 16 068,87

eurot, on kokkuvõtlikult järgmised: 1.Eesti Vabariik MTA kaudu 3959,20 eurot; 2. Compensa

Vienna Incurance Group 5643,40 eurot, PlusPlus Capital AS 1232,42 eurot, Eesti Tervisekassa

949,85 eurot, kohtutäitur Enno Kermik 124,00 eurot, kohtutäitur Kaire Põlts 803,39 eurot,

kohtutäitur Õnne Pajur 268,46 eurot, kohtutäitur Tarvi Söömer 1372,06 eurot, kohtutäitur Rannar

Liitmaa 668,57 eurot ja kohtutäitur Rocki Albert 1047,52 eurot.

Kokkuvõte on tehtud võlausaldajate ja kohtutäiturite teatatud andmete alusel. Usaldusisiku

hinnangul võib täitemenetluse registris olla veel kajastatud võimalikke aegunud täitekulude

nõudeid kuni ca 471,01€ ulatuses. Seega võib nõuete kogusumma jääda ca 15 597,86 piiresse

juhul, kui ei lisandu täiendavaid viivisenõudeid. Nõuetest ca 26,7% moodustavad täitekulude

nõuded. Teadaolevalt puuduvad tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded. Eesti Tervisekassa

nõude, summas 949,85 € puhul on tegemist kahju hüvitamise nõudega, kuid kohtuotsusest

(tagaseljaotsus) ei selgu, kas tegemist on kuriteoga tekitatud kahjuga, millest pole võimalik

kohustustest vabastamise menetluses vabaneda. Kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks.

Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise ajal oli avatud ka täitetoimik 027/2018/221, kuid

käesolevaks ajaks on see suletud ja kohtutäitur Risto Sepp on teatanud, et tema menetluses

nõudeid ei ole. Sealjuures vastavad täitemenetluse registrist nähtuvad täiturite nõuded haldurile

teatatud summadega. Sissenõudjate poolt usaldusisikule teatatud nõude summad on aga 962,80 €

võrra suuremad, kui täitemenetluse registri kajastatud. Nõuete lõplik summa selgub

pankrotimenetluse käigus.

Usaldusisiku poolt täiendavalt kontrollitud / tuvastatud asjaolud:

Rahvastikuregistri andmetel on I.X :

- kehtiva elukohana alates 28.09.2017 registreeritud XXX-i .

- Viibimiskohana on ajavahemikul 11.05.2024-25.04.2026 märgitud xxxxxxxxxxxxx

- Perekonnaseisult on ta vallaline ja tal puuduvad ülalpeetavad.

- Tal on põhiharidus.

Võlgniku nimele kinnisvara, sõidukeid ja tulirelvi registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul

ei ole olnud. Võlgnik on 23.11.2021 asutanud OÜ x osakapital 2500€, asutatud sissemakset

tegemata. Osale on 01.09.2023 seatud keelmärge täiteasjas 176/2018/1737. Võlgnik on nimetatud

ühingu ainuosanik ja ainuke juhatuse liige. Ühingu tegevusalaks on elamute- ja mitteeluhoonete

ehitus. Ühing pole esitanud ühtegi majandusaasta aruannet. Võlgnevus MTA ees on 300€, mis

tuleneb 30.12.2022 sunniraha nõudest. Avalikele andmetele tuginedes võib järeldada, et ühing ei

ole sisuliselt kunagi tegutsenud. Eeltoodust lähtuvalt on ühingu osa väärtuseks 0 €, kuna sel

puudub müügiperspektiiv. Võlgnikul on SEB Pensionifond 55+ ja 18+ (II sammas) osakud,

väärtusega praegu ca 104€. Pankrotimenetluses ei ole lubatud II samba osakutele sissenõuet

pöörata. Teadaolevalt ei oma ta hetkel s töökohta. Ühekordselt on registreeritud xxx tehtud

väljamaksena veebruaris 2025 summa 8,88 eurot.

2-25-20131

4.5 Usaldusisiku arvamus. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik esitanud 2022, 2023 ja 2024

tuludeklaratsioone. Tal ei ole maksuvõlgu ja ettemaksukonto saldo on 0 eurot. 2025-l aastal on

tema ainukese tuluna veebruarikuus deklareeritud 8,88 eurot, mis on teenistus xxxxx I.X

teadaolevad kohustused on 10-ne võlausaldaja ees kokku kuni 16 068,87€, mis kõik on muutunud

sissenõutavaks. Teadaolevalt ei ole kohustuste aluseks tarbijakrediidilepingud. Nõuete aluseks on

eelkõige tasumata arved, kriminaalmenetluste kulud ning täitemenetluste kulud. Ühel juhul on

tegemist kahju hüvitamise nõudega summas 949,85 eurot, kuid hetkel pole selge, kas tegemist on

kuriteo tulemusena tekitatud kahjuga. Võlgnikul käesoleval ajal sissetulek ja müügiväärtust omav

vara puudub. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Usaldusisiku hinnangul on I.X maksejõuetuse peamiseks põhjuseks kuritegelik käitumine, mille

tõttu on tekkinud menetluskulude nõuded ja nende sissenõudmisest tulenevad täitekulude nõuded.

Samuti on tema maksejõuetuse põhjuseks püsiva ja piisavalt tasustatud töökoha puudumine ja

sellega kaasnev suutmatust tasuda tekkinuid kohustusi ja jooksvaid arveid. Pankrotiseaduse

mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2018,

kui tekkisid nõuded, mille tasumiseks tal vahendid puudusid. Usaldusisiku hinnangul on

käesoleval juhul võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja sissetulek, mille arvelt kohustusi

täita.

Tuginedes usaldusisiku käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis

usaldusisik seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja

maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. I.X on maksejõuetusavalduses taotlenud pankroti

väljakuulutamist ja samaaegselt kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Käesoleval ajal ei

ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmiseks. Isegi juhul, kui selgub, et Tervisekassa nõude aluseks on kuriteoga tekitatud

kahju ja sellest kohustustest ei vabastata, siis on ülejäänud ca 15 000 euro osas on kohustustest

vabastamise menetluse eduka läbimise korral vabaneda.

Hetkel viibib võlgnik kinnipidamisasutuses ja tal puudub sissetulek. Samas vabaneb ta 2,5 kuu

pärast ning tal on võimalik asuda tööd otsima ja tulu teenima. Ülaltoodu alusel tuleb usaldusisiku

hinnangul:

1. kuulutada välja I.X pankrot;

2. nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks on andnud);

3. kohustada I.X-i vandega kinnitama, et esitatud andmed vara ja võlgade kohta on talle

teadaolevalt õiged;

4. algatada I.X kohustustest vabastamise menetlus.

4.6 Tasutaotluse kohaselt on usaldusisik FiMS § 53 lg 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks

kulutanud 13,5 tundi, teostades järgmised toimingud: maksejõuetusavalduse ja lisadega tutvumine

30 minutit, võlgnikule päringute koostamine, vara- ja võlanimekirja edastamine 1 tund; registritele

jm asutustele päringute koostamine ja edastamine 30 minutit; päringute vastuste töötlemine 1,5

tundi; otse registrites võlgniku andmetega tutvumine 1 tundi; võlgniku vastu algatatud

täitemenetluste sisu ja seisuga tutvumine ja analüüs, sh kronoloogilise ülevaate koostamine 1,5

tundi; andmete analüüs kogumis ning võla- ja varanimekirja koostamine 7,5 h. Kokku kulutas

usaldusisik oma ülesannete täitmiseks 13,5 tundi, arvestusega 140 eurot/tunnis (lubatud kuni

177,20 eurot), millest tulenevalt usaldusisiku tasu on 1890,00 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kuna käesoleval hetkel puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning

arvestades võlgnikul olulise arestitava sissetuleku ja müüdava vara puudumist taotleb usaldusisik

tasu väiksemas osas ja selle osalist hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusisik palub kinnitada

usaldusisiku tasu summa 886,00 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot (kokku 1098,64

eurot) ning hüvitada see riigi vahenditest.

4.7 Usaldusisik palus kohtul, seoses asjaoluga, et võlgnikule aruande allkirjastamiseks edastamine

ja vastuse saamine on komplitseeritud ja ajamahukas, kuna see saab toimuda ainult tavaposti teel

ja läbi vahendaja, edastada usaldusiski koostatu aruanne võlgnikule kohtule sobivate kanalite

kaudu.

2-25-20131

5. Kohus 11.02.2026 kohtunõudega edastas võlgnikule usaldusisiku koostatud aruande ning

määras võlgnikule tähtaja teatada kohtule kas tal on vastuväiteid vara- ja võlanimekirjas toodud

andmetele. Kohtunõue ning vara- ja võlanimekiri toimetati võlgnikule kätte AETi kaudu

19.02.2026 ja isiklikult allkirja vastu 23.02.2026. Kohtu määratud tähtpäevaks võlgnik vara- ja

võlanimekirjale vastuväiteid ei esitanud.

Kohtu seisukoht

6. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti.

Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

(FiMS) § 18 lg 2 punktile 2.

7. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule

esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud ja 11.02.2026 kohtule esitatud

võlgniku vara ja kohustuste nimekirjast ning usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt

maksejõuetu. Usaldusisiku esitatud varanimekirja kohaselt on I.X-il hetkel sissetuleku puudub,

seda on võimalik hakata teenima peale karistuse kandmiselt vabanemist (ca 2 kuu pärast). Kohtule

esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku 16068,87 eurot ning

kõik kohustused on sissenõutavaks muutunud. Võlgnikul ei ole müügiväärtust omavat vara ega

vahendeid võlgnevuste tasumiseks.

Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on

püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.

8. Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja määrab,

arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Andrus Õnnik on

andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek

viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.

9. PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule andma oma vara kohta teavet, mida kohus seoses

pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist vajab. PankrS § 86 ja FiMS

§ 18 lg 8 alusel kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohtu korralduse

täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või

aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada

tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule

arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus kohustab võlgniku enne võlausaldajate esimest

üldkoosolekut kohtule vandega kinnitama vara ja kohustuste kohta esitatud andmete õigsust.

Vande võtmise korraldab kohus virtuaalselt ja saadab võlgnikule allkirjastamiseks võlgniku vande,

mille võlgnik peab pärast vande andmist allkirjastama (vastavalt võimalustele kas digitaalselt või

paberil) ja kohtule saatma. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks ilmumata jätmise

tagajärjena rahatrahvi, sundtoomise ja aresti kohaldamise eest.

10. PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise

abinõude kohaldamise. Võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kohus usaldusisiku

nimetamisel kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõpetamiseni peatas. Täitemenetluse

jätkamiseks taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu,

mis annaks aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused

TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.

2-25-20131

11. Vastavalt FiMS § 45 lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest

vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi

FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise

alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lõike 1

kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises.

12. Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud:

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama

saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast pankrotimenetluse lõppu

jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule

vastavalt FiMS § 47 lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud pärimise teel saadu väärtusest

poole usaldusisikule üle andma.

13. FiMS § 46 lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks.

14. Võlgniku vabastamine tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme

aasta möödumisel (FiMS § 49 lg 1). Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid

arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe

aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49

lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest

võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus

võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest.

15. FiMS § 8 lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise

halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse

kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv)

jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud

võlgniku kanda.

16. FiMS § 54 lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise

halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja

vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse

(FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

2-25-20131

17. PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Alates 01.01.2025 on tunnitasu alammäär 177,20

eurot.

18. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi,

on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub

kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks kinnitada

1098,64 eurot (käibemaksuga).

19. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik tasu

hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub

piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti

pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei

ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa

eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud,

välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär

pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär

kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

20. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 886 eurot,

millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest.

Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb, s.o OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik