3-25-2533/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja

koht

2. märtsil 2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-2533

Haldusasi

H.F ja S.M kaebus kohustada Rae valda lubama neil

tutvuda järelevalvemenetluse toimikuga

Menetlusosalised

Kaebajad H.F ja S.M, esindaja vandeadvokaadi abi

Kristina Ivanova

Vastustaja Rae vald, esindaja Leho Kuusk

Kolmandad isikud S.V ja V.U

Menetlustoiming

Otsuse täitmata jätmise eest trahvi määramise taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tuvastada, et Rae vald täitis 7. novembri 2025. a otsuse praeguses asjas pärast seda,

kui kaebajad esitasid taotluse määrata otsuse täitmata jätmise eest trahv. Jätta trahv

määramata.

2. Rahuldada kaebajate menetluskulude väljamõistmise taotlus osaliselt. Mõista Rae

vallalt H.F (XXX) ja S.M (XXX) kasuks välja 1209 eurot. Ülejäänud osas jätta

menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

3. Jätta praeguse määruse avaldamise korral avaldamata kaebajate isikukoodid ning

aadressid XXX ja WWW.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 204 lg 1 ja § 248 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.F ja S.M on XXX asuva kinnisasja omanikud. 17. aprillil 2025 esitasid nad Rae vallale

taotluse teha ehitusjärelevalvet naaberkinnistul WWW (omanikud S.V. ja V.U ) toimunud

ehitustegevuse üle. Kaebajad leiavad, et naabrite püstitatud rajatis (viis ühele alusele

kinnitatud seitsmemeetrist lipumasti) põhjustab nende kinnistule müra leviku, varjab vaadet ja

valgust. Rae vald algatas järelevalvemenetluse.

2. Kaebajad pöördusid valla poole sooviga tutvuda järelevalvemenetluse toimikuga. Vald

keeldus. Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega kohustada valda lubama

neil tutvuda järelevalvemenetluse toimikuga.

3. Kohus rahuldas 7. novembri 2025. a otsusega kaebuse. Kohus kohustas valda otsustama

uuesti kaebajate taotluse üle tutvuda järelevalvemenetluse nr 2-4.4/5-1 toimikuga (otsuse

resolutsiooni p 1). Otsus jõustus 9. detsembril 2025.

4. Kaebajad esitasid 2. veebruaril 2026 taotluse määrata Rae vallale HKMS § 248 lg 1 alusel

trahv kohtuotsuse resolutsiooni p-i 1 täitmata jätmise eest.

4.1.

Taotluse esitamise aja seisuga ei ole vastustaja teinud uut otsust kaebajate taotluse

kohta. Kohus selgitas otsuse põhjendustes, et vastustajal tuleb teabenõue täita viivitamata,

kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (avaliku teabe seaduse

(AvTS) § 18 lg 1).

4.2.

Kaebajate esindaja pöördus vastustaja poole seoses kohtuotsuse täitmisega 11. ja 27.

novembril ning 11. detsembril 2025. Vastustaja ignoreeris pöördumisi. Möödunud on

mõistlik aeg otsuse täitmiseks. Praegusel juhul ei ole tegu aeganõudva vastusega teabe-

nõudele (vt AvTS § 19). Isegi kui see nii oleks, ei ole täidetud teabenõude tähtaja

pikendamise eeldused.

5. Rae vald esitas taotlusele vastuse.

5.1.

Kohus kohustas valda otsustama uuesti kaebaja toimikuga tutvumise taotluse üle.

Kohus ei kohustanud valda teabenõuet täitma. Seega on otsuse põhjendustes toodud viide

AvTS § 18 lg-le 1 arusaamatu.

5.2.

Vastustaja järelevalveameti spetsialist viis 2025. a detsembri alguses läbi

otsustusprotsessi. Ta võttis ühendust V.U-ga , et küsida tema arvamust toimiku

materjalide avaldamise kohta. V.U andis telefoni teel teada, et kaebajad kasutavad oma

elamut ilma kasutusloata. Tegu on asjaoluga, mida spetsialist haldusasja nr 3-25-2533

kohtumenetluse ajal ei teadnud. Spetsialistil pole õigust kontrollida registrites olevaid

andmeid ilma asjakohase põhjenduseta.

5.3.

Saadud andmete alusel kontrollis spetsialist ehitisregistrit. Kaebajad on esitanud 5.

mail 2025 kasutusloa taotluse, mis on nendest tingitud põhjusel endiselt menetluses.

Kasutusloata ehitise kasutamine ei ole lubatud (ehitusseadustiku § 50 lg-d 1 ja 3 ning §

139).

5.4.

Kaebajad on esitanud haldusasja nr 3-25-2533 menetluses eksitavaid väiteid: et naabri

püstitatud rajatis häirib neid, põhjustades müra ning varjates valgust ja vaadet; et naabri

tegevus mõjutab neid vahetult ja rikub nende õigusi. Ka praeguse taotluse esitamisega

eksitavad kaebajad kohut, väites, et naabrid rikuvad nende seaduslikku õigust kasutada

häiringutega XXX elamut. HKMS § 50 lg-te 1 ja 2 järgi pole eksitavate väidete esitamine

lubatud. Selliseid väiteid esitanud isikut võib kohus trahvida eelneva hoiatuseta.

5.5.

Kasutusloa puudumise asjaolude tuvastamine pikendas toimikuga tutvumise taotluse

kohta uue otsuse tegemist. Ka pikendas otsustamist järelevalveameti spetsialisti viibimine

töövõimetuslehel.

5.6.

9. veebruari 2025. a seisuga on järelevalvemenetluse nr 2-4.4/5-1 toimiku materjalid

kaebajate esindajale saadetud. Otsus on seega täidetud ja trahvi määramise alus ära

langenud. Kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunni-

vahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat kui ka karistuslikku funktsiooni

(Riigikohtu halduskolleegiumi 8. augusti 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-21-13, p 18; 28.

märtsi 2006. a määrus asjas nr 3-3-1-27-06, p 13). Arvestada tuleb ka sellega, et kohtu 7.

novembri 2025. a otsuses pole tehtud trahvihoiatust.

6. Kaebajad kinnitasid 16. veebruari 2026. a seisukohas, et vastustaja edastas neile 9.

veebruaril 2026 e-kirja teel järelevalvemenetluse toimiku.

2(5)

6.1.

Toimikust on puudu kaebajate esitatud taotlus ja e-kirjavahetus vastustajaga, samuti

materjalid, mida kaebajad on vastustajale esitanud (fotod ja videod). Seega pole usutav, et

tegemist on tervikliku toimikuga. Vastustaja andis juba möödunud aasta suvel teada, et

otsuse kavand on valmis ja ootab kooskõlastamist. Toimikus seda kinnitavaid materjale

pole. Vastustaja pole selgitanud, millised materjalid on puudu ja miks. Vastustaja on

võimaldanud kaebajatele ligipääsu toimikule, kuid kaalutlusvigadega. See on eraldiseisev

vaidlus. Formaalselt on kohtuotsuse resolutsiooni p 1 täidetud.

6.2.

Vastustaja otsustas kaebajate toimikuga tutvumise õiguse üle ja edastas kaebajatele

puuduliku toimiku alles kaks kuud pärast kohtuotsuse jõustumist, pärast kaebajate trahvi-

taotluse ja kohtunõude kättesaamist. Kohtuotsuse täitmise tähtaeg oli viis tööpäeva selle

jõustumisest arvates. Vastustajal tuli otsustada, kas kaebajatel on õigus toimikuga tutvuda;

kui jah, siis millises ulatuses. Vastustaja muid asjaolusid puudutavad selgitused on palja-

sõnalised ja asjakohatud.

6.3.

Kohtulahendi täitmata jätmine hõlmab nii juhtumit, kus menetlusosaline ei ole üldse

lahendit täitma asunud, kui ka juhtumit, kus menetlusosaline ei ole kohtulahendit täitnud

täielikult ja mõistliku aja jooksul (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. aprilli 2003. a otsus

asjas nr 3-3-1-22-03, p 16). Vastustaja viivitas otsuse täitmisega kaks kuud ega täitnud

otsust mõistliku aja jooksul.

6.4.

Teabenõude lahendamiseks on kolm võimalust: nõude täielik rahuldamine, osaline

rahuldamine või rahuldamata jätmine. Vastustaja oleks saanud kohtuotsuse täita ka

otsustades, et kaebajatel ei ole õigust toimikuga tutvuda. Vastustajal polnud aga õigust

kaebajate pöördumisi ignoreerida ja rikkuda teabenõude täitmise reegleid (AvTS § 9 lg 2).

6.5.

Arusaamatuks jääb vastustaja väide, et kaebajad on valda ja kohut eksitanud.

Trahvitaotlus on esitatud konkreetse haldusasja raames, mille esemeks oli toimikuga

tutvumine. Vastustaja esitab asjassepuutumatuid väiteid, kuritarvitades oma

menetlusõigusi.

6.6.

Vastustaja trahvimine on vajalik vastustaja karistamiseks sõltumata sellest, et ta täitis

kohtuotsuse. See aitab kaitsta kaebajate õigusi edaspidi. Trahvi karistusliku funktsiooni

raames tuleb arvestada rikkumise olulisust, selle tagajärgede raskust ja süü suurust.

Vastustaja viivitas äärmiselt kaua. Vastustaja jättis kaebajad teadmatusse olukorras, kus

naabri õigusvastane tegevus rikub nende õigusi juba ligi aasta aega. Kaebajate õiguste

rikkumine on muutunud üha intensiivsemaks. Naaber otsib jätkuvalt viise kaebajate

häirimiseks (nt paigaldab lisaks plakatile müra tekitavaid kellukesi ja kaameraid vaatega

kaebajate kinnistu suunas). Vastustaja on nendest asjaoludest teadlik, kuid on jäänud

passiivseks. Kaebajad on pidanud uuesti kohtusse pöörduma (haldusasi nr 3-26-319).

6.7.

Kaebajad paluvad mõista vastustajalt välja menetluskulud 1632 eurot 15 senti (HKMS

§ 108 lg 6 ja § 152 lg 1 p 4). Kaebajad pöördusid korduvalt vastustaja poole. Alles

viimase abinõuna esitasid kaebajad kohtule trahvitaotluse. Vastustaja täitis kohtuotsuse

selleks, et vältida endale trahvi määramist.

7. Vastustaja esitas seisukoha, milles palus jätta menetluskulud kaebajate kanda.

7.1.

Vald edastas kaebajate esindajale järelevalvemenetluse toimiku tervikuna. Kaebajad

esitavad väiteid, millega soovivad mõjutada järelevalvetegevust. Selliste katsete

vältimiseks tugineski menetleja algselt AvTS § 38 lg-le 1. Tegu on juurdepääsupiiranguga

teabega. Vastustaja ei nõustu kohtuotsuses toodud käsitlusega AvTS § 38 kohta.

Vastustaja otsustas väljastada kõik järelevalvetoimiku materjalid lähtuvalt kohtu otsusest.

Vastustaja kooskõlastas teabe väljastamise menetlusosalistega. Vastustaja kogus ja

3(5)

kontrollis otsuse tegemiseks lisateavet. Materjalide väljastamine ei olnud tingitud kaebuse

esitamisest.

7.2.

Menetlusvälise isiku taotlus menetluse algatamise kohta ei ole järelevalvemenetluse

toimiku osa, kuna järelevalvemenetlus algab haldusorgani initsiatiivil. Seda selgitas

kaebajatele nii kohus kui ka riiklikku järelevalve menetlust läbiviiv spetsialist 8. mai

2025. a e-kirjas. Kirjavahetus kaebajate esindajaga registreeriti eraldi vastavalt AvTS §-le

12; tegu pole samuti järelevalvemenetluse toimiku osaga. Arusaamatuks jääb, miks on

kaebajatel vaja tutvuda nende endi saadetud e-kirjadega.

7.3.

Kuna kaebajatele pole antud XXX elamu kasutusluba, ei saa menetleja kaasata neid

järelevalvemenetlusse menetlusosalistena HMS § 11 lg 2 alusel. Kaebajad kasutavad oma

elamut õigusliku aluseta.

7.4.

Kaebajate esindaja esitatud 30. novembri 2025. a arve hõlmab tegevust enne kohtusse

pöördumist. 31. detsembri 2025. a ja 31. jaanuari 2026. a arved samuti. Ka 13. veebruari

2026. a arve hõlmab kaebajate esindaja kohtuvälist tegevust; samuti püüdlust takistada

asja õiget ja võimalikult väikeste kuludega lahendamist.

7.5.

Kaebajad ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt, kuna on juba 6. veebruaril 2026

esitanud Tallinna halduskohtule uue kaebuse. Kaebajad püüavad kohtumenetluses

saavutada oma menetlusosalise staatust läbi HMS § 11 lg 2 (vt HKMS § 44 lg 1).

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Vald täitis 7. novembri 2025. a otsusega pandud kohustuse 9. veebruaril 2026. Seega pole

tarvis määrata vastustajale HKMS § 248 alusel trahvi teda otsuse täitmisele sundimiseks.

Pooled viitasid kohtupraktikale, mille järgi on trahvil lisaks otsuse täitmisele sundimisele ka

karistuslik funktsioon. Kohus leiab, et vastustaja rikkumine ja kaalul olevad õigushüved ei

õigusta praegusel juhul üksnes karistusliku funktsiooniga trahvi määramist.

9. Vastustaja jättis vastamata kaebajate esindaja korduvatele järelepärimistele otsuse täitmise

kohta. Vastustaja väidab, et järelevalvespetsialist tegeles toimikuga tutvumise taotluse

lahendamisega 2025. a detsembri alguses. Sellegipoolest oli taotlus 2026. a veebruari alguses

endiselt lahendamata. Vastustaja täitis kohtuotsuse pärast kohtult trahvitaotluse esitamise

kohta info saamist. Järelikult oli vastustaja toiming (järelevalvemenetluse dokumentide

saatmine kaebajate esindajale) tingitud kaebajate poolt trahvitaotlusega kohtusse

pöördumisest. Vastustaja väited kohtuotsuse täitmise viibimise põhjuste kohta ei anna alust

jõuda teisele järeldusele. Vastustaja väidab, tõendeid esitamata, et järelevalvespetsialist oli

haiguslehel. Isegi kui see nii oli, pole teada, mis aja vältel. Samuti on vastustajal sellises

olukorras võimalik korraldada ametniku asendamine. Väidetav vajadus kontrollida taotluse

lahendamiseks kaebajate elamu kasutusloa olemasolu ei õigusta sedavõrd pikka viivitust enne

kaebajate taotluse lahendamist.

10. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et vastustaja täitis 7. novembri 2025. a otsuse pärast seda,

kui kaebajad pöördusid trahvi määramiseks kohtusse, ja sellest tingituna. Kaebajate praeguse

kohtumenetlusega seotud kulud tuleb seetõttu HKMS § 108 lg 6 ja § 152 lg 1 p-i 4

(analoogia) alusel vastustajalt välja mõista.

11. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud (HKMS § 109 lg 6). Kohtu-

menetlusele eelnenud haldusmenetluse kulusid kohus välja ei mõista. Tegu ei ole haldus-

kohtumenetluse kuludega HKMS § 101 ja § 103 lg 1 p 1 tähenduses.

12. Kaebajad esitasid õigusabikulude väljamõistmise taotluse juurde järgmised arved:

a. 30. novembri 2025. a õigusabikulude arve nr 251231 (digitoimiku leht (dtl) 187): õigusabi

osutamise aeg 1 h 40 min; tunnihind 195 eurot; summa käibemaksuta 325 eurot. Lisatud

4(5)

spetsifikatsiooni järgi hõlmavad tehtud toimingud [kohtu]otsusega tutvumist; sellega

seoses e-kirjavahetust klientidega; Rae vallale kirjade koostamist; valla taotluse ja

kohtumäärusega tutvumist 27. novembril 2025.

Spetsifikatsioonil märgitud määrusega tutvumine puudutab toimingu kuupäeva arvestades

kohtu 24. novembri 2025. a määrust, millega kohus jättis rahuldamata Rae valla taotluse teha

asjas täiendav otsus. Ükski eeltoodud kuludest pole seotud praeguse, trahvi määramise

taotlusega alanud kohtumenetlusega. Seega jätab kohus need kulud välja mõistata.

b. 31. detsembri 2025. a õigusabikulude arve 251321 (dtl 189): õigusabi osutamise aeg 5

minutit. Spetsifikatsiooni järgi on tegevuse sisuks olnud 11. detsembril 2025 e-kirja-

vahetus vallaga. Õigusabi kuluks on käibemaksuta 16 eurot 25 senti.

11. detsembri 2025. a kirja saatis kaebaja vallale haldusmenetluse, mitte praeguse kohtu-

menetluse raames. Seega jätab kohus need kulud välja mõistmata.

c. 31. jaanuari 2026. a õigusabikulude arve 260075 (dtl 191): õigusabi osutamise aeg 53

minutit. Spetsifikatsiooni järgi on tegevuse sisuks olnud suhtlus kliendiga ja õiguslik

analüüs 7. ja 20. jaanuaril 2026, kokku 53 minutit. Teenuse maksumuseks käibemaksuta

on 172 eurot 25 senti.

Arvestades praeguses asjas taotluse esitamise aega (2. veebruar 2026), saab järeldada, et arve

spetsifikatsioonil nimetatud toimingud seonduvad praeguse kohtumenetlusega. Koos käibe-

maksuga (24%) on kulu suuruseks 213 eurot 59 senti.

d. 13. veebruari 2026. a arve 260133 (dtl 193): õigusabi osutamise aeg 4 h 7 min. Õigus-

abikuluks on 802 eurot 75 senti; koos käibemaksuga 995 eurot 41 senti. Lisatud

spetsifikatsioonist nähtub, et osutatud teenus hõlmas suhtlust kliendiga; valla vastusega

tutvumist; kohtule seisukoha ja menetluskulude taotluse koostamist.

Arvel nimetatud kulu on seotud praeguse kohtumenetlusega. Kaebajate esindaja pidi tutvuma

vastustaja saadetud dokumentidega, et selgitada, kas vastustaja on kohtuotsuse täitnud, ja

vastata 12. veebruari 2026. a kohtunõudele. Kulu on põhjendatud.

13. Kohus mõistab eeltoodu põhjal Rae vallalt kaebajate kasuks välja 1209 eurot

(213,59+995,41). Ülejäänud osas jäävad poolte võimalikud kulud nende endi kanda.

14. Vastustaja väited selle kohta, miks peaks menetluskulud praegusel juhul kaebajate kanda

jätma, pole asjakohased. 7. novembri 2025. a otsuse täitmise kontrolli raames pole oluline see,

kas kaebajatel on oma elamu kasutamiseks kasutusluba; samuti see, et kaebajad on pöördunud

valla vastu uuesti kohtu poole. Asjakohased pole ka valla väited, mille kohaselt vald ei nõustu

kohtuotsuse põhjendustega. Kohtuotsus jõustus edasi kaebamata. Kaebajad ei ole praeguse

kohtumenetluse raames oma menetluslikke õigusi kuritarvitanud ega pahauskselt käitunud.

15. Praeguse määruse avaldamise korral tuleb menetlusosaliste eraelu kaitseks jätta

avaldamata kaebajate isikukoodid ning aadressid XXX ja WWW (HKMS § 175 lg 3).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/Dots

5(5)