Legislator Case Law & Legislation
3-26-518/2 AI generated

3-26-518/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-26-518/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Sihtasutus NARVA HAIGLA viis läbi riigihanget „SA Narva Haigla kohustuslik vastutuskindlustus II“ (viitenumber 303593). Sihtasutus NARVA HAIGLA tunnistas

Legislator headnote

AI generated

3-26-518/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Sihtasutus NARVA HAIGLA tunnistas

Keywords

AI generated
claim for insurance benefits foreign insurer insurance companies financial loss insurance travel insurance outstanding insurance premiums
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-26-518

Määruse kuupäev

02.03.2026

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Menetlusosalised

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaebus Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 13.02.2026. a otsuse nr 10-26/303593

põhjenduste muutmiseks

Kaebaja – AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, esindaja

vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 13.02.2026. a otsus nr 10-26/303593.

2. Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebaja esindajale.

ASJAOLUD

1. Sihtasutus NARVA HAIGLA viis läbi riigihanget „SA Narva Haigla kohustuslik

vastutuskindlustus II“ (viitenumber 303593). Sihtasutus NARVA HAIGLA tunnistas

09.01.2026. a otsusega edukaks Lloyd´s Insurance Company S.A PAT 5404 pakkumuse ning

kvalifitseeris Lloyd´s Insurance Company S.A PAT 5404. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaal (kaebaja) esitas 16.01.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse

Lloyd´s Insurance Company S.A PAT 5404 pakkumuse vastavaks tunnistamise ning tema

pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele, samuti otsuste etapiviisilisusest tulenevalt Lloyd´s

Insurance Company S.A PAT 5404 kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsustele.

2. VAKO rahuldas 13.02.2026. a otsusega nr 10-26/303593 kaebaja vaidlustuse ning

tunnistas kehtetuks Sihtasutuse NARVA HAIGLA otsuse Lloyd´s Insurance Company S.A

PAT 5404 pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta. Seetõttu tunnistas VAKO kehtetuks ka

hankija otsused, millega Lloyd´s Insurance Company S.A PAT 5404 pakkumus tunnistati

edukaks ning millega Lloyd´s Insurance Company S.A PAT 5404 oli jäetud kõrvaldamata ja

kvalifitseeriti. VAKO tunnistas Lloyd´s Insurance Company S.A PAT 5404 pakkumuse

vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks, kuna leidis, et Lloyd´s Insurance Company S.A PAT

5404 pakkumus on tingimuslik seetõttu, et 10-aastane pikendatud teatamisperiood ei sisaldu

igal juhul pakkumuse hinna sees selleks, et tagada esitatud pakkumuse vastavus igal ajal

tehnilise kirjelduse ja tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse

(TOKVS) §-le 26 (ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 510).

3-26-518

3. Kaebaja esitas 23.02.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja on märkinud

vastustajaks Sihtasutuse NARVA HAIGLA. Kaebaja vaidlustab VAKO 13.02.2026. a otsust

nr 10-26/303593 ning taotleb jätta otsuse resolutsioon jõusse, kuid muuta otsuse põhjendusi

osaliselt. Kaebaja esitab kaebuse vaid otsuse põhjenduste osas ulatuses, milles VAKO on

leidnud, et Lloyd´s Insurance Company S.A PAT 5404 esitatud claims made põhimõttel

kindlustuskaitsega pakkumus ei ole vastuolus TOKVS nõuetega ning selline pakkumus ei ole

tingimuslik. Kaebaja leiab, et need põhjendused rikuvad iseseisvalt tema õigusi ja eeldatavasti

võivad luua põhjendamatu siduvuse ka edasistes menetlustes. VAKO põhjendused võivad

osutuda siduvaks ka juhul, kui otsust vaidlustab mõni teine menetlusosaline – näiteks hankija

või Lloyd´s Insurance Company S.A PAT 5404. Kui kaebaja otsust põhjenduste osas ei

vaidlusta, siis VAKO otsus jõustub vaidlustamata osas ning Riigikohtu praktikat (28.02.2014.

a otsus asjas nr 3-3-1-3-14, p 19) arvestades on võimalik, et kaebajal puudub edasises

menetluses võimalus tugineda sellele, et Lloyd´s Insurance Company S.A PAT 5404

pakkumus on mittevastav claims made kindlustuskaitse tõttu. Seega võib ilma põhjenduste

vaidlustamiseta osutuda, et edasine vaidlus ja hankija otsuse kehtetuks tunnistamine on

piiratud vaid sellega, kas Lloyd´s Insurance Company S.A PAT 5404 pakkumus on

tingimuslik seetõttu, et 10-aastane pikendatud teatamisperiood ei sisaldu igal juhul

pakkumuse hinna sees. Kaebajal on aga huvi, et vaidluse jätkumisel ei oleks vaidlus vaid

eeltooduga piiratud ning tuvastataks Lloyd´s Insurance Company S.A PAT 5404 pakkumuse

mittevastavus ka claims made kindlustuskaitse tõttu. VAKO põhjendustes on antud ebaõige

õiguslik hinnang, mille kohaselt claims made tüüpi kindlustuslahendus vastab TOKVS

nõuetele ning ei ole tingimuslik. See aga ei vasta seadusest tulenevatele miinimumnõuetele,

sest claims made kindlustuskaitse ei taga TOKVS § 10 ja VÕS § 510 kohast kindlustuse

kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumist tekkinud kahju hüvitamist ilma piiravate

lisatingimusteta (so et nõudest tuleb teatada kindlustusperioodi või pikendatud

teatamisperioodi jooksul), sh arvestades, et TOKVS § 26 kohaselt peab kahju hüvitamine

olema tagatud kuni 10 aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest.

Riigihankeasjas ei saa olla VAKO vastustajaks. Küll aga leiab kaebaja, et esineb alus kaasata

VAKO menetlusse kaasatud haldusorganina.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kaebaja ei vaidlusta praeguses asjas VAKO otsuse lõpptulemust ega taotle otsuse

tühistamist. Kaebaja vaidlustab üksnes VAKO otsuse põhjendusi osas, milles VAKO asus

seisukohale, et Lloyd´s Insurance Company S.A PAT 5404 esitatud claims made põhimõttel

kindlustuskaitsega pakkumus ei ole vastuolus tehnilise kirjelduse ja TOKVS nõuetega ning

selline pakkumus ei ole tingimuslik. Kohus võtab Riigihangete registrist kättesaadava VAKO

13.02.2026. a otsuse praeguse asja materjalide juurde.

5. HKMS § 120 lg 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus

võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus.

6. Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus. HKMS § 268 lõikest 2 tuleneb, et VAKO

otsuse peale võib kaebaja ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti või toimingu

vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus rikub kaebaja

õigusi sõltumata vaidlustuse esemest. Seega on iseenesest lubatud kaebuse esitamine VAKO

otsuse peale, kuid üksnes erandjuhtudel.

7. Kaebaja on seisukohal, et praegusel juhul on VAKO põhjendustel iseseisev õiguslik

tähendus ning need mõjutavad tema õigusi samas või hankija uues hankes ka edaspidi.

Kaebaja arvates esineb vahetu oht tema õigustele, kuna hankija on menetluse käigus teatanud,

3-26-518

et ei kavatse kaebajat edukaks tunnistada. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei

anna HKMS § 268 lg 2 kaebajale kaebeõigust vaidlustada kohtus üksnes VAKO otsuse

põhjendusi tulevikus toimuda võiva õigusliku vaidluse tarbeks (vt ka Tallinna Halduskohtu

27.08.2020. a otsus asjas nr 3-20-1346, p 15). Kohus leiab, et pärast seda, kui VAKO

otsusega on vaidlustusmenetluses hankija vaidlustatud otsused kehtetuks tunnistatud, ei riku

need enam vaidlustaja õigusi. Ka ei riku kaebaja õigusi VAKO otsus ega selles esitatud

VAKO põhjendused ning ühtlasi ei ole need siduvad teistes menetlustes.

8. Tallinna Ringkonnakohus on 02.09.2021. a otsuses kohtuasjas nr 3-21-1021 (punkt 17)

leidnud, et haldusasjas nr 3-3-1-3-14 võetud seisukoht VAKO jõustunud otsuse põhjenduste

siduvusest samast hankemenetlusest võrsunud uue vaidluse lahendamisel ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus märkis viidatud lahendis järgmist: „Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellist

siduvust tuletada RHS § 200 lg 4 kolmandast lausest, mis reguleerib üksnes VAKO otsuse

osalist vaidlustamist halduskohtus, ega ka RHS § 200 lg 6 esimesest lausest, mis reguleerib

üksnes hankija tegevust asja uuel otsustamisel. Kuna tegemist on äärmiselt olulise erandiga

üldreeglist, peaks see olema seaduses selgelt sätestatud (vrd konkurentsiseaduse § 611).

Ringkonnakohus ei näe mõistlikku põhjust omistada VAKO otsuse põhjendustele üldist

siduvust, kui kohtuotsuste põhjendustel selline siduvus puudub (nt HKMS § 61 lg 4), isegi kui

varasem jõustunud kohtuotsus on tehtud samast menetlusest võrsunud vaidluses. Kõrgema

kohtu seisukohad mh õigusküsimustes on siduvad üksnes olukorras, kus asi on saadetud

madalama astme kohtule uueks läbivaatamiseks (HKMS § 202 lg 2, § 233 lg 1). VAKO

jõustunud otsuse põhjendustele üldkehtivuse omistamist ei õigusta ka vaidlustusmenetluse

tõhususe või menetlusökonoomia argumendid, sest keeruline on pidada tõhusaks ja

ökonoomseks VAKO otsuse põhjenduste vaidlustamist n-ö igaks juhuks. Seejuures võimaldab

HKMS § 268 lg 2 esitada VAKO otsuse peale kaebuse ilma vaidlustuse esemeks olnud

haldusakti või toimingu vaidlustamiseta üksnes juhul, kui VAKO otsus rikub kaebaja õigusi

vaidlustuse esemest sõltumata. Isegi kui selle sätte alusel peaks aktsepteerima VAKO otsuse

põhjenduste vaidlustamist, kuna nende tähendus ei piirdu konkreetse vaidluse esemeks olnud

hankija otsustega, vaid ka hankija võimalike tulevaste otsustega, koormaks see vaidlus kõiki

menetlusosalisi ja takistaks hankemenetluse jätkamist. Mõistlik oleks läheneda viisil, et

samateemalist nn jätkuvaidlust lahendades tuleb VAKO varasemat jõustunud otsust arvestada

sarnaselt HKMS § 61 lg-ga 4 ühe dokumentaalse tõendina.“

9. Kohtu hinnangul ei kinnita kaebaja õiguste riivet tulevikus ka kaebaja väide, et hankija on

menetluse käigus teatanud, et ei kavatse kaebajat edukaks tunnistada. Kaebusele lisatud

hankija 06.01.2026. a e-kirjast nähtub, et hankija on oma otsusega tunnistanud mõlemad

pakkumused vastavaks, kuid kaebaja osas on märkinud, et sisuliselt on tegemist riigihanke

eeldatavale maksumusele mittevastava pakkumusega, kuna pakutud hinnaga (ületab oluliselt

hankija eeldatavat maksumust ja seega rahalisi vahendeid) ei oleks hankijal võimalik selle

pakkumuse edukuse puhul sõlmida hankelepingut. Eelnevast ei nähtu, et kaebajaga ei ole

ühelgi juhul võimalik hankelepingut sõlmida ning seda just põhjusel, et kaebaja pakkumus on

mittevastav just claims made kindlustuskaitse tõttu. Kui hankija teeb hankemenetluses uue

otsuse, on kaebajal võimalik enda õigusi kaitsta VAKO-le vaidlustuse esitamisel. VAKO

otsusega mittenõustumisel on kaebajal õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse.

10. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus VAKO

13.02.2026. a otsuse nr 10-26/303593 põhjenduste vaidlustamiseks ning kaebus kuulub

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse

tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

3-26-518

(allkirjastatud digitaalselt)