2-22-142341/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-142341

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M.A vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

786,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (AS Aktiva

Portfolio õigusjärglane alates 06.11.2023; registrikood:

10746479; asukoht: Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna

linnaosa, XXX)

lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema

Kostja: M.A (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i)

Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi M.A vastu täies ulatuses rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra

ja kulusid hagejalt välja ei mõista.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuses edasikaebamise korra

selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses

(vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10.

mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

Tsiviilasi nr 2-22-142341

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. AS Aktiva Portfolio (hageja õiguseellane) esitas 3.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult M.A-lt (kostja) 722,43 euro saamiseks. Kohus tegi

08.11.2022 kostjale makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. 13.12.2022

maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 15.12.2022 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma

nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt riigilõivu

vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad

andmed ning esitama asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt

võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist.

3. AS Aktiva Portfolio esitas 11.1.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu

põhivõlgnevuse 532,69 euro, intressi 39,75 euro, haldustasu 2,70 euro, sissenõudmiskulude

40,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 71,16 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks

alates 12.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga võrdses määras

18,9% aastas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 245,00 eurot ning

hageja õigusabikulud 240,00 eurot.

Esitatud asjaolude kohaselt Inbank AS ja kostja sõlmisid 27.9.2021 tarbijakrediidilepingu nr

COFI03723, mille alusel sai kostja laenu 590,01 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 12.10.2021 kuni 12.03.2024. Lepingus

on pooled kokku leppinud intressimääraks 18,9% aastas ning laenusaaja oli kohustatud

tasuma lepingu haldamisetasu 0,90 eurot kuus. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas

57,32 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus osaliselt alates 5. osamaksest, s.o 12.2.2022 ning

täielikult alates 6. osamaksest s.o 12.3.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 7. osamakseni s.o

12.4.2022 summas 39,75 eurot (2,96+14,24+13,83). Inbank AS ütles 28.4.2022 laenulepingu

üles ning 29.4.2022 loovutas kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Hageja viivist põhivõlalt lepingu ülesütlemise päevast alates kuni

hagiavalduse esitamise kuupäevani lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga

võrdses viivisemääras. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja

hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.

4. Kohtu nõudel hageja 2.8.2023 selgitas, et krediidi kulukuse määra arvutamise eelduseks on

võetud krediidisumma 590,01 eurot, intressimäär 18,90%, krediidisumma tagastamise

lõpptähtpäev 12.3.2024, maksete tähtpäevad, lepingutasu 15 eurot, igakuine haldustasu 0,90

eurot. Krediidi kulukuse määr on 43,98% aastas ja krediidi kogukulu on 911,54 eurot.

Laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Laenuandjal on olemas

tegevusluba ning ta allub otseselt Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Hageja selgitas, et

poolte vahel sõlmitud lepingu nr COFI03723 alusel ei väljastatud laenu, vaid muudeti

võlatunnistust nr COFI03103. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 6. osamaksest 12.3.2022

kuni ülesütlemisele eelnenud 7. osamakseni 12.4.2022 summas 30,93 eurot (15,26+15,67).

Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lähtudes VÕS

1132 lg 2 sätestatust ja lepingu tingimuste punktist 9.3. Hageja sissenõudekulude summa

40,00 eurot kujunemine: 19.5.2022 tasulise kirja saatmine 20 eurot; 30.5.2022 tasulise kirja

saatmine 5 eurot; 18.6.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-22-142341

kulud (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu

kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele

vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude

avaldamisega tehtud kulud) 10 eurot.

5. Kohtu nõudel hageja 25.3.2024 selgitas, et kostja on teostanud tagasimakseid summas

148,14 eurot (põhiosa katteks 57,32 eurot, intressi katteks 73,12 eurot, haldustasu katteks 2,70

eurot ja lepingutasu katteks 15,00 eurot).

6. Pärnu Maakohus võttis 1.4.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus isiklikult kätte 23.4.2024. Kostjale vastamiseks määratud 14-

päevane tähtaeg lõppes 7.5.2024 kell 24.00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

7. Kohtule esitatud võlatunnistuse COFI03103 kohaselt on võlatunnistuse aluseks 13.3.2020

leping COFI02649. Kohus 21.5.2025 kohustas hagejat välja tooma 13.3.2020 lepingu

COFI02649 krediidikulukuse määra ja selle arvutamiseks kasutatud osiseid koos

arvutuskäiguga; esitama asjaolud, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 4034

sätestatud kohustuste täitmist; välja tooma eraldi summadena kas ja kui suures osas kostja

täitis lepingut ning milliste nõuete katteks laekumisi arvestati. Hageja esitas taotluse

vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks kuni 7.7.2025, mille kohus rahuldas. Hageja

vastust kohtunõudele esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud

tõendeid leiab, et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda

otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli

pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel

(vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).

Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-

21-17, p 16).

10. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud Inbank AS-ga 27.9.2021

sõlmitud lepingut nr COFI03723. Hageja kinnitusel lepingu nr COFI03723 alusel ei

väljastatud laenu, vaid muudeti võlatunnistust nr COFI03103. Leping ja võlatunnistus on

allkirjastatud samaaegselt ning kohtu hinnangul tuleb lepingut käsitleda võlatunnistuse lisana.

Üksnes juhul, kui tegemist on tehinguga, saab anda hinnangu, kas väidetud võlatunnistus on

abstraktne (konstitutiivne) (VÕS § 30) või kausaalne (deklaratiivne). See, millist liiki ja

sisuga võlatunnistusega on tegemist, tuleb välja selgitada võlatunnistuse kui lepingu

tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut. Oluline on tuvastada poolte ühine

tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel. Võlatunnistuse liigi kindlaksmääramisel

tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga,

arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte

huve jms (vt ka RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601/61, p 16.2).

11. Võlatunnistuse on ette valmistanud hageja ning puudub alus kahelda, et maksekokkulepe

ja võlatunnistus on tüüptingimustega leping VÕS § 35 tähenduses. Võlatunnistust

allkirjastades on kostja olnud olukorras, kus tal oli juba tähtaegselt tasumata võlgnevus, seega

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-22-142341

on suure tõenäosusega võlatunnistus sõlmitud olukorras, kus kostjale selgitati, et alternatiivina

pöördutakse kostja vastu koheselt nõudega kohtusse ning kostja, suure tõenäosusega väheste

õigusalaste teadmise tõttu, on pidanud võlatunnistuse ja selle sisuks oleva maksegraafiku

sõlmimist soodsamaks ja mõistlikumaks lahenduseks, mõistmata võlausaldaja kavatsusi.

12. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas

lepingueelseid läbirääkimisi (VÕS § 29 lg 5 p 1). Lepingu sõlmimise asjaoludena tuleb

arvesse võtta, et hageja on inkassoettevõte, kelle tegevusalaks on võlgade kokkuostmine ning

võlgade sissenõudmine. Kostja on võlgnik, kes on jäänud juba esialgsele võlausaldajal võla

tasumisega viivitusse, mille järel on loetud leping ülesöelduks ja kogu võlgnevus

sissenõutavaks muutunud. Kostja on seega hagejaga mistahes kokkulepete sõlmimisel

sundolukorras. Hageja saab nõuda kostjalt kogu võlgnevuse kohest tasumist ning tasumata

jätmisel pöörduda kohtusse ja kohtutäituri juurde, mille tagajärjel suureneksid kulud kostja

jaoks veelgi. Lepingueelsete läbirääkimiste piiritlemisel tuleb seega arvestada, et ei toimunud

klassikalises mõttes lepingueelseid läbirääkimisi vaid võlgnevuse sissenõudmine.

13. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada ka lepingu olemust ja eesmärki (VÕS §

29 lg 5 p 4). Lepinguna pakutakse kostjale maksegraafikut, mis hõlmab endast

tüüptingimusena ka võlatunnistuse sõlmimist. Kostja eesmärgiks on seejuures just

maksegraafiku sõlmimine, et maksta võlgnevust enda rahaliste võimalustega arvestaval viisil

ja ajal. Samuti on kostja eesmärgiks, et võlgnevus ei suureneks ning hageja ei pöörduks tema

vastu kohtusse ega kasutaks muid õiguskaitsevahendeid.

14. Võlatunnistuse tõlgendamisel tuleb seega arvestada, et poolte eesmärgid ühtivad osas, kus

kostjal võimaldatakse võlgnevuse tasumist maksegraafiku alusel. Poolte ühiseks eesmärgiks

ei saa lugeda tunnistatava võlgnevuse kõrvale uue iseseisva kohustuse tekitamist. Seejuures

on oluline, et kostja oli lepingu sõlmimisel sundolukorras. Kostjal oli küll võimalus jätta

leping sõlmimata, kuid selle tagajärjeks oleks olnud hagejal õigus nõuda võlgnevuse kohest

täitmist, seejuures kohtu kaudu ning täiendavate kuludega. Kostjal ei olnud seejuures

võimalik kujundada lepingutingimusi muus osas kui ainult maksegraafiku pikkuses.

15. Vastavalt VÕS § 29 lg-le 4 kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha,

tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel pidi mõistma. Et võtta lepingupooltega sarnase mõistliku isiku positsioon tuleb

arvestada, et hageja poolelt on lepingu koostanud vastava eriala kogemusega

õigusteadmistega spetsialist. Kostja puhul tuleb eeldada, et tegemist on tavalise mõistliku

isikuga, kes on jäänud oma kohustuste tasumisega hätta, kes on sundolukorras ning kellel

valdkonna õigusteadmised puuduvad. Kohtu hinnangul pidi lepingupooltega sarnane mõistlik

isik mõistma, et kokku ei lepita uues iseseisvas kohustuses vaid tunnistatakse olemasolevat

kohustust. Samuti ei saa tüüptingimustel ja seetõttu selles osas läbi rääkimata lepingu põhjal

õigusteadmisteta isik tõlgendada vastavat lepingut viisil, et tema senise kohustuse kõrvale

luuakse uus abstraktne kohustus.

16. Kohus asub võlatunnistuse hindamise tulemusena seisukohale, et poolte ühiseks tahteks,

eelkõige kostja kui võlgniku tahteks, ei saanud olla luua iseseisev algsest võlasuhtest

sõltumatu kohustus, millega kostja oleks ennast asetanud oluliselt kehvemasse olukorda ja

loobunud kostjale kui tarbijale seadusega sätestatud tarbijakrediidilepingu imperatiivse

regulatsiooni kaitsest. Ükski mõistlik isik ei asetaks end vabatahtlikult seadusega ettenähtud

raamistikust oluliselt kehvemasse olukorda. Kohus ei tuvastanud pooltel ühist abstraktse

kohustuse loomise tahet, samuti ei saaks kohtu hinnangul lepingust niimoodi aru

lepingupooltega sarnane mõistlik isik.

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-22-142341

17. Kohus ei tuvastanud, et poolte tegelik ühine tahe oli konstitutiivse võlatunnistuse

sõlmimisele suunatud. Kohtu hinnangul tuleb poolte vahel sõlmitud võlatunnistus lugeda

deklaratiivseks võlatunnistuseks.

18. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal. Kohus andis

hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks laenuandjal minimaalselt nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda

piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta. Laenuandja kohustuseks on hinnata

krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul

on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja

muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm

24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).

19. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt

kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt

asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste

selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli

hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka

väiksemate laenusummade puhul. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks analüüsinud

kostja arvelduskontot. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

20. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus ei saa asja lahendada

vaid hageja esitatud võlatunnistuse alusel, kuna krediidiandja poolt tagasimaksete uuesti

määramata jätmise tõttu ei ole eelduslikult võlatunnistuses kokkulepitud võlgnevus arvestatud

õigesti. Kohus andis hagejale tähtaja algse võlasuhtega seotud asjaolude ja tõendite

esitamiseks, kuid hageja algse võlasuhte kohta ühtegi asjaolu ega tõendit ei esitanud.

21. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

22. Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2023 tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna

krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et

krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale

teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-22-142341

hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei

ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile

ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed

maksed on muutunud sissenõutavaks.

23. Hageja ei ole välja toonud algse võlasuhte asjaolusid. Kohtul tuleb seetõttu eeldada, et

algse tarbijakrediidilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oli algse tagasimaksegraafiku

järgsete maksetega viivitusse sattumine. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tõttu tuli krediidiandjal vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 7 määrata uus tagasimaksegraafik,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, seega ei saanud kostja olla

tarbijakrediidilepingu ülesütlemise ajal veel viivituses kolme uue maksegraafikujärgse

järjestikuse osamakse tasumisega ning tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks ei oleks olnud

alust. Põhivõla sissenõudmiseks peab krediidiandja määrama VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt uuesti

tagasimaksed ja tegema need kostjale teatavaks ning kasutama vastavalt uuele

maksegraafikule kohaseid õiguskaitsevahendeid.

24. Kuivõrd hageja ei ole hoolimata kohtunõudest esitanud esialgse võlasuhte sõlmimise

asjaolusid, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on

ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.

25. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hageja hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, jätab kohus

TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt

osalenud, mistõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad ja kohus menetluskulude suurust

kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

6 (6)