3-26-135/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-26-135

Määruse kuupäev

28. veebruar 2026

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla vastu talle 1. septembril 2025

vanglasse saabunud kirjade kättetoimetamisega tekitatud

varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X-i tõendite kogumise taotlus läbi vaatamata.

4. Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

5. Rahuldada X-i taotlus ning tagastada talle paberkandjal esitatud kaebus ja selle

täiendus pärast käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist.

6. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg

1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse saabus 16. jaanuaril 2026 Tartu Vanglas kinni peetava X-i kaebus,

milles ta palub vanglalt välja nõuda kõik dokumendid seoses 16. detsembri 2025. a kahjunõude

rahuldamata jätmise otsusega nr 1-9/2-25/511-2. Kaebaja kirjeldab kaebuses vanglas kirjade

saatmisega seonduvaid probleeme.

Ta palub välja nõuda videokaamerate salvestised ning taotleb riigilõivust vabastamist ja

advokaadi õigusabi andmist terviseprobleemide tõttu.

3-26-135

2. Tartu Halduskohus jättis 6. veebruari 2026. a määrusega X-i kaebuse käiguta ja andis talle

tähtaja kaebuse nõude täpsustamiseks. Kohus andis kaebajale juhise, et tal tuleb selgelt märkida

ja selgitada, millise tegevusega vangla talle kahju tekitas, millal vangla seda tegi, milles kahju

seisneb ning kui suur on kahju.

3. X esitas 15. veebruaril 2026 kohtule kaebuse täienduse, milles märkis, et ta nõuab 1500

eurot ja 10 markidega ümbrikut. Kaebaja väitel on rahaline hüvitis on põhjendatud, sest

vanglale etteheidetav tegevus on juhtunud ka mitu korda varem. Kõik asjaolud on kirjas

kaebaja vanglale esitatud pöördumises.

Kaebaja palub kohtule esitatud originaalpöördumised talle tagasi saata ning jätta e-toimikusse

koopiad. Avalduses on korduv taotlus advokaadi õigusabi andmiseks.

4. Tartu Vangla edastas 18. veebruaril 2026 vastusena kohtunõudele kaebaja 12. oktoobri

2025. a kahjunõude ning Tartu Vangla 16. detsembri 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/511-2.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus saab aru, et kaebuse aluseks on kohtueelse menetluse materjalides kajastatud asjaolud

ning kaebaja on esitanud kohtule sama nõude, mille ta esitas vanglale 12. oktoobri 2025. a

kahju hüvitamise taotluses nr 1-9/2-25/511-1 (registreeritud vanglas 14. oktoobril 2025).

Kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja vanglale kahju hüvitamise taotluse

seoses 1. septembril 2025 vanglasse saabunud kirjade kättetoimetamisega ning ta taotles

hüvitiseks 1500 eurot ning 10 markidega ümbrikut. Kaebaja heitis vanglale ette, et vangla

tagastas talle kirja, mille kaebaja oli saatnud postiasutuse kaudu teisele kinnipeetavale. Samuti

heitis kaebaja vanglale ette, et valvur ajas ta endast välja, kui väitis, et ümbrik on vangla oma ja

kaebajal ei ole õigust seda kasutada. Kaebaja pidas õigusvastaseks ka seda, et ta ei saanud 1.

septembril 2025 kätte kohtust saadetud kirju, ning viitas tervisekahju tekkimisele.

Seega on kaebaja esitanud kohtule varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (HKMS §

37 lg 2 p 4). Varalise kahju hüvitamise nõue hõlmab ümbriku ja markide kulu ning

mittevaralise kahju hüvitamise nõue 1. septembri 2025. a kirjade kättetoimetamisega seotud

kannatusi.

6. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

6.1. Kaebusel ei ole eduväljavaateid.

Tartu Vangla on 16. detsembri 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/511-2 väga põhjalikult ja veenvalt

põhjendanud, miks ei ole vangla tegevus 1. septembril 2025 vanglasse saabunud kirjade

kättetoimetamisel õigusvastane. Kohus nõustub viidatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata.

Kuna vaidlusalune vangla tegevus on kohtu hinnangul õiguspärane, ei ole hüvitamiskaebuse

rahuldamine tõenäoline. Lisaks ei pea kohus kaebajal mittevaralise kahju tekkimist usutavaks.

Kohtul puudub alus kahelda vangla 16. detsembri 2025. a otsuses märgitul, et videosalvestiselt

nähtuvalt suhtles valvur kaebajaga 1. septembril 2025 rahulikult. Kaebaja ei ole sellele

kaebuses vastu vaielnud. Lisaks ei ole kaebaja vaatamata kohtu antud juhistele esile toonud

3-26-135

ühtegi asjaolu, mille põhjal saaks pidada usutavaks, et vangla tegevus 1. septembril 2025

vanglasse saabunud kirjade kättetoimetamisel tekitas kaebajale ülemääraseid kannatusi või

kahjustas tema tervist.

6.2. Kohtu hinnangul ei riivanud vangla vaidlusalune tegevus kaebaja õigusi intensiivselt.

Kaebaja väiteid tema tervise kahjustamise osas on ülepaisutatud ning seda ei kinnita ükski

kohtule teadaolev asjaolu ega tõend. Kaebaja ei ole esile toonud, et vangla tegevus oleks

takistanud tal kohtumenetluslikke õigusi teostada. Kohtule ei nähtu ka, et vangla oleks avatud

kirja hoidmisel kaebaja õigusi intensiivselt riivanud – seda enam, et tõenäoliselt avas kirja

kaebaja, kuid keeldus seda vastu võtmast.

6.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

7. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata.

8. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub tõendite kogumiseks vajadus. Seepärast jätab kohus

kaebuses esitatud tõendite kogumise taotluse läbi vaatamata (HKMS § 62 lg 2).

9. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi

õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5).

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja

võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

Kaebaja on pöördunud korduvalt halduskohtu poole ja suutnud enda õigusi kohtumenetluses

kaitsta. Seega ei ole kaebaja halduskohtumenetluses kogenematu ja riigi õigusabi andmine ei

ole RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt põhjendatud. Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist

põhjendatuks ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on tema võimalus oma

õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi

saamiseks rahuldamata.

10. Kaebaja taotleb, et kohus tagastaks talle originaalkaebuse ja selle täienduse.

Kohus rahuldab kaebaja taotluse ja tagastab talle paberkandjal esitatud kaebuse ja selle

täienduse, kuid tagastab soovitud dokumendid pärast käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1

jõustumist. Kohtule esitatud paberdokumente säilitatakse kuni kohtuasja menetlust lõpetava

lahendi jõustumiseni, kui kohus ei määra teisiti (HKMS § 87 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 56 lg 5).

11. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen