2-25-117191/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Elisa Eesti AS-i ja X vahel 22. detsembril 2021 sõlmitud liitumislepingust nr 12028932, 30. jaanuaril 2022 sõlmitud
Legislator headnote
AI generated2-25-117191/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: detsembril 2021 sõlmitud liitumislepingust nr 12028932, 30. jaanuaril 2022 sõlmitud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Nele Teelahk
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2026, Jõhvi
Tsiviilasja number
2-25-117191
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse
nõudes
Tsiviilasja hind
508,64 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),
lepinguline esindaja Brittany Tuul
Kostja: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu tagaseljaotsusega.
2. Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Elisa Eesti AS-i ja X vahel 22.
detsembril 2021 sõlmitud liitumislepingust nr 12028932, 30. jaanuaril 2022 sõlmitud
osamaksetega vara müügilepingust nr 12208211, 30. jaanuaril 2022 sõlmitud
osamaksetega vara müügilepingust nr 12208212 ja 23. jaanuaril 2023 sõlmitud
osamaksetega vara müügilepingust nr 14411532 tulenev põhivõlgnevus 263,23 eurot,
sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 152,96 eurot.
3. Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (263,23
eurot) alates 29. oktoobrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse
viivisemääraga 0,065% päevas.
4. Jätta menetluskulud X kanda.
5. Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 513 eurot.
6. Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (513
eurot) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist
suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Xle toimetada tagaseljaotsus
kätte resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda
tagaseljaotsus Xle avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte
väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse
tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult
allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse
kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,
kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja
esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte
rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,
mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 4. juulil 2025 Pärnu Maakohtu
maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 435,65 euro saamiseks.
Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud
makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks
hagimenetluses. Viru Maakohtu 21. oktoobri 2025 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti
hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohaselt vormistatud hagiavalduse ja
nõude aluseks olevate tõendite esitamiseks.
2. Hageja esitas hagiavalduse 28. oktoobril 2025. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks
Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 22. detsembril 2021 sõlmitud liitumisleping nr 12028932, 30.
jaanuaril 2022 sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr 12208211, 30. jaanuaril 2022
sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr 12208212 ning 23. jaanuaril 2023 sõlmitud
osamaksetega vara müügileping nr 14411532. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus
263,23 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 152,96 eurot ning
viivised alates 29. oktoobrist 2025 kuni põhinõude (263,23 eurot) täitmiseni lepingujärgses
määras 0,065% päevas.
3. Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja
nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult
põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt
vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.
Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3
sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha
kohtuistungit pidamata.
6. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud
5. veebruaril 2026 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Seega on praeguseks
ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on
hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
7. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad
tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata
(TsMS § 444 lg 3).
8. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
9. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude
jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,
millega seoses kulud tekkisid.
Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv
175 eurot ning õigusabikulu 338 eurot (ilma käibemaksuta).
Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 175 eurot on põhjendatud ja vajalik
menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja
lisa 1).
Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal alusdokumentidega
tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade
kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide kohtule esitamisele 2 tundi.
TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab
kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab
kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st
uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude
hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige
õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on
menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine
kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksu ei lisandu) ei ületa
oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015
määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja
ajakulu vajalik ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 513
eurot (175 + 338).
11. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva
viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
12. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui
vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
13. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt
20. jaanuari 2026 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis
tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes
Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte
toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult
kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul
nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks
tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-
123093/24, p 9.2).
(allkirjastatud digitaalselt)