2-22-4223/61 AI generated

2-22-4223/61 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-4223/61

Court / Authority Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Jurisdiction

Estonia (EE)

Decision Date 2026-02-27

Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Kinnitada hageja X ja kostja Y (ühiselt pooled) vahel 5. septembril 2025 sõlmitud Korter aadressil XXX (registriosa number xxxxx, edaspidi korter) võõrandatakse

Legislator headnote

AI generated

2-22-4223/61 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: septembril 2025 sõlmitud Korter aadressil XXX (registriosa number xxxxx, edaspidi korter) võõrandatakse

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Kohtujurist

Deniss Iškin

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-4223

Kohtuasi

X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks ja rahalised

nõuded

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja

riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

X (ik XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Marko Pilv

Kostja:

Y (ik XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Klen Laus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja X ja kostja Y (ühiselt pooled) vahel 5. septembril 2025 sõlmitud

kompromiss, millega pooled jagavad ühisvara järgmiselt:

1.1. Korter aadressil XXX (registriosa number xxxxx, edaspidi korter) võõrandatakse

poolte kokkuleppel ning pooltel ei ole seoses kõnealuse korteri võõrandamisega

teineteise vastu mistahes nõudeid ega pretensioone. Korteri võõrandamise

tingimuste osas lepivad pooled täiendavalt kokku:

a.

Hageja ja kostja sõlmivad korteri müügiks lepingu Uus Maa Capital OUZ maakler Ivo

Lähkeriga hiljemalt 05.09.2025, mille kohaselt on korteri alghinnaks 120 000 eurot,

korteri müügikuulutus avaldatud hiljemalt 12.09.2025 ning seda vähemalt

internetilehtedel www.kv.ee ja www.city24.ee. Kõik vajalikud toimingud lepingu ette

valmistamiseks ja tingimuste maakleriga kokku leppimiseks teeb kostja. Leping peab

sisaldama tingimust, et maakler edastab kogu korteri müügiprotsessi osas kogu info

2-22-4223

(sh võimalikke ostjaid ja nendega puudutava suhtluse osas) nii hagejale (e-posti

aadress xxx) kui ka kostjale e-posti teel.

b. Kõik korteri müügiga seotud kulud (sh maakleritasu ja tehingukulud notaris) kannab

kostja.

c.

Kostja tagab maaklerile vajaliku ligipääsu korterile fotode tegemiseks, ning võimaldab

maakleril võimalikele huvilistele/ostjatele korterit näidata/ tutvustada ning esitab

korteri seisukorra ja võimalike varjatud puuduste osas maaklerile/ostjale objektiivset

ja tõest informatsiooni.

d. Korteri müügikuulutuse avaldamise järgselt korterile 1 kuu jooksul ostja mitte

leidmise korral (s.t hiljemalt 12.10.2025) kohustuvad pooled andma nõusoleku korteri

müügikuulutuses hinna langetamiseks 2 500 euro võrra ja nii iga järgneva kalendrikuu

möödudes (s.t 12.11.2025 jne) kuni korteri müügini.

e.

Korterile müügikuulutuse järgse hinnaga või sellest kuni 2 500 eurot soodsama

hinnaga ostja leidmise korral on hageja ja kostja kohustatud viivitamatult andma oma

nõusoleku korteri võõrandamiseks.

f.

Hageja annab enda nõusoleku korteri võõrandamiseks ja kohustub tegema kõik omalt

poolt vajalikud toimingud korteri võõrandamiseks (mh osalema korteri ostu-müügi

tehingus kas notaris kohapeal või videosilla vahendusel). Korterile ostja leidmise

korral on kostja kohustatud sellest koheselt ise või maakleri vahendusel hagejat

teavitama ja kooskõlastama esimesel võimalusel hagejaga pooltele sobiliku notariaja

korteri võõrandamiseks. Hageja on kohustatud tegema omalt poolt kõik mõistlikult

võimaliku notari tehingus osalemiseks esimesel võimalusel, kas vahetult kohapeal või

kaugtõestamise vormis ja tegema heas usus kostjaga koostööd korteri

võõrandamistehingu lõpule viimiseks.

g. Pooled on kokku leppinud, et korteris esineda võivate mistahes võimalike puuduste

või varjatud puuduste eest korteri ostja ees vastutab kostja ainuisikuliselt ja seda ka

juhul kui korteri ostja peaks esitama mistahes nõudeid hageja vastu. Hageja vastu

mistahes nõuete esitamise korral korteri ostja poolt on hagejal õigus nõuda kostjalt

seeläbi tekitatud kahju täielikku hüvitamist.

h. Kostja kohustub tasuma hagejale ühisvara jagamisel kompromissi korras ühekordse

rahalise hüvitisena 50 000 eurot (hüvitise põhisumma) hiljemalt 30.11.2025. Korteri

võõrandamise tehingus sätestavad pooled, et korteri müügihinnast 50 000 eurot

kannab notar otse hageja arvelduskontole nr XXXXXXXX ja ülejäänud summa kostja

avaldatud arvelduskontole. Kui kostja on käesolevas punktis toodud hüvitise

maksmise kohustuse osaliselt või tervikuna täitnud enne korteri võõrandamise tehingu

sõlmimist, vähendatakse tehingu alusel maksmise kuuluva hüvitise summat vastavas

ulatuses.

i.

Kui korterit ei õnnestu võõrandada 30.11.2025 kuupäevaks ja seetõttu ei ole punktis

1.1. h. toodud hüvitist 30.11.2025 kuupäevaks tervikuna laekunud hageja

arvelduskontole, kohustub kostja maksma tasumata hüvitise jäägilt hagejale viivist

määras 0,05 % päevas (s.t 18,25 % aastas) igakuiste maksetena, mille täpne suurus

arvestatakse välja järgmise valemi järgi - hüvitise jääk (s.t tasumata põhisumma)

korrutatakse 0,1825 (s.t viivisemäär 18,25 % aastas), jagatakse 365-ga ning seejärel

2(6)

2-22-4223

korrutatakse viivituses oldud päevade arvuga, mille tulemuseks on igakuiselt

tasumisele kuuluva viivise summa.

j.

Viivise rakendumisel tuleb kostjal kalendrikuu viivise summa tasuda hageja

arvelduskontole hiljemalt järgmise kalendrikuu teisel tööpäeval.

k. Kui korteri võõrandamise ajaks on kostjal hageja ees tasumata viivisevõlgnevus

tulenevalt müügitehingu mitte toimumisest hiljemalt 30.11.2025 kuupäeval, siis

sätestatakse korteri võõrandamise tehingus, et korteri müügist saadavast summast

kannab notar hageja kontole tasumata hüvitise põhisumma + sissenõutavaks muutunud

viivised alates 01.12.2025 kuni notari tehingu päevani ning ülejäänud summa kannab

notar kostja kontole.

l.

Hageja likvideerib enne korteri müügitehingu toimumist kõik hageja suhtes pooleli

olevad sundtäitmistes olevad kohustused (sh täiteasja 024/2025/1612 esemeks olenev

võlgnevus) ning esitab kostja sellekohase nõudmise korral seda kinnitavad tõendid.

Kui võlgnevusi ei ole likvideeritud korteri müügitehingu sõlmimise ajaks, on kostjal

õigus likvideerida täitemenetluses olevad hageja võlgnevused hagejale makstava

hüvitise summa arvelt.

1.2. Kõik Nordic Hypo AS-iga kostja poolt sõlmitud laenulepingust nr 20171025-720

tulenevad laenukohustused ja mistahes võimalikud nõuded on kostja poolt käesoleva

kompromissi sõlmimise ajaks tasutud. Juhul, kui kostja poolt esitatud kinnitus pole

selles osas tõene, siis vastutab kostja igal juhul nimetatud kohustuste tasumise eest

täielikult ainuisikuliselt ega oma mistahes pretensioone ega nõudeid hageja vastu.

1.3. Poolte ühisvara hulka kuuluv kinnistu aadressil YYY (registriosa number yyyyy) jääb

ühisvara jagamise tulemusena kuuluma ainuisikuliselt kostjale. Pooled paluvad

kustutada kinnistusraamatu teises jaos kinnistu aadressil YYY (registriosa number

yyyyy) kehtivad omanikukanded ja kanda Y kinnistusraamatusse kinnistu

ainuomanikuna. Edastada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määrus

omanikukande muutmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

1.4. Poolte ühisvara hulka kuulunud kinnisasi aadressil WWW, Soome (kinnisvaratunnus

wwwww) on täitemenetluse käigus võõrandatud. Pooled on kokku leppinud, et

saadavate rahaliste vahendite eest tasutakse esmalt kõik täitemenetluse ja kinnisasja

müügiga seotud kulud ja seejärel kõik Keski - Uudenmaan Osuuspankki

laenulepingust nr 506203-81274871 FI66 5062 0381 2748 71 tulenevad rahalised

kohustused. Kuna eramu müügist saadav summa oli laenujäägist väiksem, siis on

pooled kokku leppinud, et laenujääk koos kõigi võimalike kõrvalnõuetega kuulub

poolte poolt tasumisele põhimõttel, et 50 % tasub kostja ja 50 % hageja.

1.5. Kõik ülejäänud kohustused jäävad ainult selle poole kohustuseks, kes on vastava

lepingu sõlminud ja/või vastava kohustuse võtnud (sh laenulepingutest, järelmaksu

lepingutest või krediitkaardi jääkidest tulenevad kohustused). Hageja ei vastuta ühegi

kostja nimel võetud kohustuste täitmise eest ja kostja ei vastuta ühegi hageja nimel

võetud kohustuse täitmise eest.

1.6. Pooltel ei ole teineteise vastu mistahes täiendavaid rahalisi pretensioone ega nõudeid,

välja arvatud kostja vastutus punktis 1.1. nimetatud varal (XXX korter, registriosa

number xxxxx) esineda võivate mistahes puuduste eest juhul, kui korteriomandi ostja

peaks vastava nõude esitama.

3(6)

2-22-4223

1.7. Poolte vallasvara jääb selle poole omandisse, kelle valduses vallasvara kompromissi

kohtule kinnitamiseks esitamise aja seisuga on. Poolte arvelduskontodel olevad

rahalised vahendid jäävad selle poole omandisse, kelle arveldusarvel need abielu

lõppemise seisuga olid. Poolte õigusabikulud jäävad nende endi kanda.

1.8. Pooled kinnitavad, et nad ei ole neil teineteise vastu olla võivad mistahes

pretensioone ega nõudeid enne käesoleva kompromissi sõlmimist ühelegi isikule

loovutanud ja on õigustatud kõiki võimalikke pretensioone ja nõudeid täielikult

käsutama.

1.9. Kompromissi sõlmimisega saavad kõik poolte vahelised erimeelsused täielikult ja

lõplikult lahendatud ning pooltel pole teineteise vastu mistahes muid pretensioone ega

nõudeid. Isegi kui vastavad pretensioonid või nõuded oleksid olemas, siis loetakse

pooled käesolevas kompromissi nimetamata nõuetest ja pretensioonidest

kompromissi sõlmimisega täielikult ja lõplikult loobunuks (välja arvatud kostja

vastutus punktis 1.1. nimetatud varal esineda võivate mistahes puuduste eest juhul kui

korteriomandi ostja peaks vastava nõude esitama).

1.10. Käesoleva kokkuleppe p-des 1.1 a.-f., h., j. ja k. nimetatud poole kohustuse rikkumise

korral kohustub kohustust rikkunud pool tasuma teisele poolele leppetrahvi 50 eurot

päevas kuni rikkumise kõrvaldamiseni.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-22-4223 menetlus seoses poolte sõlmitud kompromissi

kinnitamisega.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Jätta rahuldamata poolte taotlus kohtul saata kompromissi kinnitav kohtumäärus

täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

5. Tagastada:

5.1. Xle pool hagi esitamisel 4. märtsil 2022 tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot tema

pangakontole nr XXXXXXXX;

5.2. Xle pool hagi täiendava nõude esitamisel 2. veebruaril 2023 tasutud riigilõivust,

s.o 700 eurot tema pangakontole nr XXXXXXXX;

5.3. Yle pool vastuhagi esitamisel 20. märtsil 2023 tasutud riigilõivust, s.o 420 eurot

tema pangakontole nr XXXXXXXX.

6. Toimetada kohtumäärus kätte pooltele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 2 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks ja rahalised nõuded

ning Y vastuhagi ühisvara jagamise nõudes. Pooled on omavahel peetud läbirääkimiste

tulemusena jõudnud kokkuleppele ning esitanud 5. septembril 2025 kohtule kompromissi,

mida paluvad kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Hageja taotleb kompromissi

kinnitamise järgselt tagastada tema arvelduskontole pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust,

s.o 210 eurot ja pool täiendava nõude esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 700 eurot. Kostja

palub tagastada tema arvelduskontole pool vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 420

4(6)

2-22-4223

eurot. Pooled palusid kohtul kinnitada kompromiss pärast kohtule maksekorralduse ja/või

konto väljavõtte esitamist, mis kinnitab hagejale kompromissis toodud tingimustele vastavate

maksete teostamist. Hageja esindaja teatas 4. veebruaril 2026 kohtule, et notari tehing korteri

müügiks toimus 2. veebruaril 2026 ja hagejale on kompromissis kokku lepitud hüvitis 50 000

eurot koos viivistega 1550 eurot tasutud.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise

määruses märgitakse kompromissi tingimused.

3. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus

kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku

huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita.

Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Eeltoodust

tulenevalt kinnitab kohus kompromissi selles toodud tingimustel ja lõpetab asjas menetluse

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt.

5. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse

lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei

saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama

hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu

kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

6. Menetluskulud jäävad vastavalt menetlusosaliste kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3

menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude sellisest jaotusest tulenevalt puudub vajadus

menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

7. Pooled on kompromissi punktis 1.3 leppinud omavahel kokku edastada kompromissi

kinnitamise ja menetluse lõpetamise määrus omanikukande muutmiseks Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale. Kohtule ei ole punkti sisu osas selge, kas punktis on pooled omavahel

kokku leppinud, et nad võtavad ühiselt kohustuse saata kompromissi kinnitava kohtumääruse

ärakiri kinnistusosakonnale või on pooled omavahel kokku leppinud, et kohus saadaks

kompromissi kinnitava kohtumääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Viimase osas

märgib kohus, et pooled ei saa kohtu eest või nimel omavahel midagi kokku leppida ja kui

seda nii mõeldi, siis on tegemist taotlusega ja sellisel juhul kohus leiab, et vastav taotlus tuleb

jätta rahuldamata, kuivõrd selle rahuldamiseks puudub seaduslik alus. Seaduse kohaselt

edastab kohus üksnes hagi tagamise määruse registripidajale, mitte mingeid muid määruseid.

Seega kui tegemist on taotlusega, jätab kohus poolte vastava taotluse rahuldamata, aga kui

pooled omavahel ise saatmise kokku leppisid, siis muidugi pooled võivad alati ise määruse

registripidajale edastada.

8. Hageja taotleb hagi ja hagi täiendava nõude esitamisel tasutud riigilõivust poole endale

tagastamist. Kohus tuvastas, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud 4. märtsil 2022

5(6)

2-22-4223

riigilõivu 420 eurot ning hagi täiendava nõude esitamisel 2. veebruaril 2023 riigilõivu 1400

eurot. Kohus rahuldab taotluse ning tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel ühisvara jagamise

nõude esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot ning hagi täiendava nõude esitamisel

tasutud riigilõivust pool, s.o 700 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb riigilõiv tagastada hageja

pangakontole.

9. Kostja taotleb vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust poole endale tagastamist. Kohus

tuvastas, et kostja on vastuhagi esitamisel tasunud 20. märtsil 2023 riigilõivu 840 eurot.

Kohus rahuldab taotluse ning tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel vastuhagi esitamisel tasutud

riigilõivust pool, s.o 420 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb riigilõiv tagastada kostja

pangakontole.

10. Vastavalt TsMS § 64 lg-le 2, TsMS § 661 lg-le 4 ning menetlusosaliste kokkuleppele

lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega 2 päevani. TsMS § 150 lg 8 kohaselt

riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada

määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik

6(6)