2-24-115222/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.02.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-115222

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi Xi vastu võla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1695,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine (e-post xxx)

Kostja: X (isikukood XXX) , e-post xxx

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON:

lihtmenetluses

kirjalik menetlus

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Xilt (isikukood XXX) hageja B2 Impact OÜ (registrikood

11542046) kasuks 23.02.2023 LHV Finance AS-ga sõlmitud järelmaksuga

müügilepingust nr 4838304 tulenev põhivõlg 905,13 eurot, intress 12,13 eurot,

sissenõudmiskulu 35 eurot ja meeldutuletuskirja tasu 10 eurot.

3. Välja mõista Xilt (isikukood XXX) hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

kasuks viivis põhivõlalt (905,13 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras alates 23.04.2024 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte enam, kui

põhivõla suurus.

4. Jätta hagi vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu rahuldamata

sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 111,43 eurot (14,90% aastas).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 63% Xi kanda ning 37%

B2 Impact OÜ kanda.

6. Välja mõista Xilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulu hüvitamiseks 236,25 eurot (s.o

63% riigilõivust ehk 198,45 eurot, 63% maksekäsu kiirmenetluse kulust 12,60 ja

63% kohtutäituri tasust 25,20 eurot).

7. Välja mõista Xilt B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 236,25 eurot)

alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

8. Toimetada Xile kohtuotsus kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul,

kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib

teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

1. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg 1, mille kohta on pooltele saadetud teavitus 05.12.2024 määrusega.

2. TsMS § 444 lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab

kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21

sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud

otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. TsMS § 448 lg 41 sätestab, et käesoleva seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või

põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse

täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse

täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest

arvates.

5. TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes

41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale

apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

loobunud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

7. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi

osaliselt, jäävad menetluskulud 63% kostja kanda ja 37% hageja kanda.

8. TsMS § 138 lg 2, § 139, § 144 p 51, p 7 alusel on riigilõiv (315 eurot), kohtutäituri tasu

menetlusdokumentide kättetoimetamise eest (40 eurot) ja maksekäsu kiirmenetluse kulud (20

eurot) vajalikud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista.

Menetluskulude tasumist on kontrollitud ning tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

9. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 236,25 eurot (s.o 63% riigilõivust

ehk 198,45 eurot, 63% maksekäsu kiirmenetluse kulust 12,60 ja 63% kohtutäituri tasust 25,20

eurot).

10. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

11. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik