2-24-13058/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2026, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-13058 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 3061,52 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479); Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post jurist@julianus.ee); Kostja: X (isikukood XXX), e-post xxx Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON: lihtmenetluses kirjalik menetlus 1. Rahuldada hagi osaliselt. 2. Välja mõista kostjalt Xlt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks 16.01.2023 AS-ga Inbank Finance sõlmitud kokkuleppest nr L89011137446 (millega muudeti 06.10.2022 sõlmitud väikelaenu lepingu nr L89010071668 tingimusi) tulenev põhivõlg 1846,50 eurot (4000-2153,50) ja sissenõudmiskulud 50 eurot. 3. Välja mõista Xlt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks viivis põhivõlalt (1846,50 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 29.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam, kui põhivõla suurus. 4. Jätta hagi vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu rahuldamata järgmiste nõuete osas: intressi nõudes 88,64 eurot, lepingutasu nõudes 25 eurot, haldustasu nõudes 11,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 445,92 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 71% X kanda ning 29% Aktiva Finance Group OÜ kanda. 6. Välja mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu hüvitamiseks 440,20 eurot (s.o 71% riigilõivust ehk 298,20 eurot ja põhjendatud lepingulise 1

esindaja kulu 71% ulatuses ehk 142 eurot). 7. Välja mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 440,20 eurot) alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Kohtuotsuse selgitused 1. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1, mille kohta on pooltele saadetud teavitus 10.12.2024 määrusega. 2. TsMS § 444 lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. 3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 4. TsMS § 448 lg 41 sätestab, et käesoleva seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. 2

5. TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). 7. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 8. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskulud jäävad 71% ulatuses kostja kanda ja 29% ulatuses hageja kanda. 9. TsMS § 138 lg 2, § 139, § 144 p 1, p 7 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu vajalikud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. 10. Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud 3 töötunni eest, kokku 507 eurot, s.o 169 eurot/h. Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 200 eurot. 11. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 440,20 eurot (s.o 71% riigilõivust ehk 298,20 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu 71% ulatuses ehk 142 eurot). 12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt. 13. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 3