2-25-5158/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Määruse tegemise aeg ja koht

27.02.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-5158

Tsiviilasi

Salva Kindlustuse AS-i avaldus Tallinn, Pae tn 25

korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja

Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984)

Avaldaja volitatud esindaja: Katrin Leppik (e-post: xxx)

Asjast puudutatud isik

Tallinn, Pae tn 25 korteriühistu (registrikood 80160338;

asukoht Pae 25, Tallinn; e-post: pae25ku@gmail.com)

Puudutatud isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat

Andrus Kattel; e-post: andrus.kattel@nove.ee

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

1. Jätta rahuldamata Salva Kindlustuse AS-i avaldus Tallinn, Pae tn 25 korteriühistu vastu

kahjuhüvitise nõudes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramise kord

2. Jätta menetluskulud Salva Kindlustuse AS-i kanda.

3. Määrata Tallinn, Pae tn 25 korteriühistu menetluskulude suuruseks 8273,90 eurot.

4. Välja mõista Salva Kindlustuse AS-lt Tallinn, Pae tn 25 korteriühistu kasuks

menetluskulud 8273,90 eurot.

5. Välja mõista Salva Kindlustuse AS-lt Tallinn, Pae tn 25 korteriühistu kasuks viivis

menetluskulude 8273,90 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5

(viie) kuu möödumist määruse tegemisest.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja

§ 442 lg 6).

Asjaolude kirjeldus

1. Salva Kindlustuse AS (avaldaja) esitas 03.04.2025 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Pae

tn 25 korteriühistu (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes.

2. Avaldaja nõuab puudutatud isikult kahjuhüvitise 40 825,42 eurot tasumist. Avaldaja on

kindlustusandja, kes oli sõlminud Pae tn 25-xx korteriomaniku Xga korteri kindlustamiseks

perioodil 06.08.2021 kuni 05.08.2022 varakindlustuse lepingu nr 7878315, omavastutusega 300

eurot (dtl 7-9). 07.04.2022 toimus aadressil Pae tn 25 tulekahju juhtum (dtl 6), mille käigus sai

kahjustada korterites nr xx ja xx asuva juuksurisalongi siseviimistlus (dtl 5). Avaldaja tasus OÜ-le

Veirakon taastusremondi eest 40 825,42 eurot (dtl 4-14). Avaldaja nõustus tuleohutusekspert PP

21.06.2022 erakorralises auditis tuvastatuga, kuid leiab, et elektrisüsteem on kaasomandi osa (dtl

145). Avaldaja viitab korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg-le 2 ja § 35 lg 2 p-le 1

ning leiab, et korteriühistul lasus kortermajas asuvate elektriseadmete korrashoiukohustus.

Korrasoleku tagamata jätmise tõttu on korteriühistu vastutav korteriomanikule (korteri nr xx ja xx

omanikule) tekkinud kahju eest (dtl 150). Avaldaja esitas kohtueelselt puudutatud isikule

16.12.2024 nõudekirja (dtl 15-18), kuid puudutatud isik nõutud summat ei tasunud.

3. Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Puudutatud isik

leiab, et korteriühistul ei ole avaldaja nõutava kahju hüvitamise kohustust, sest avalduse aluseks

olevat kahju ei põhjustanud kaasomandi ese. Tulekahju sai alguse Pae tn 25 korteri 21B

elektrisüsteemist (laes paiknenud valgustite elektrijuhe, dtl 41-90). Nimetatud elektrisüsteem

teenindas vaid korterit 21B, kuna seda elektrijuhet kasutati vaid 21B elektritarbimiseks, mistõttu oli

tegemist eriomandi osaga (dtl 178-179, p 2.1; dtl 182, p 3). Kuivõrd avaldaja nõuab eriomandi

esemele (krt xx ja xx) tekitatud kahju hüvitamist muu hulgas eriomandi esemel tehtud elektritööde

eest, kuid avaldaja ei ole kaasomandi eset kindlustanud, siis järelikult ei ole korteri sisesed

elektrijuhtmed kaasomandis (dtl 154, p 10). Seega ei rikkunud korteriühistu elamu kaasomandi

eseme korrashoiukohustust, mistõttu ei ole korteriühistul tulekahju kustutamisega tekitatud kahju

hüvitamise kohustust.

Puudutatud isik asub ka seisukohale, et avaldaja kahjunõue ei ole tõendatud. Korteriühistu ja

korteriomaniku vahelises õigussuhtes on hüvitatav vaid kaasomandi ja eriomandi eseme ehitusliku

osa kahjustus. Tulekahju ei kahjustanud kindlustatud korteri nr xx/xx eriomandi eseme ehituslikku

osa, mistõttu ei ole mööbli teisaldamine ja ladustamine, wc inventar, lammutus, uue sissekäigu

rajamine ja ruumide ümberehitustööd ehitise osade parandamisele kulunud summad kahjuks, mida

korteriühistu peaks ühistu liikmele hüvitama. Samuti ei ole avaldaja tõendanud 07.04.2022

tulekahjuga väidetavalt põhjustatud kahju olemust, põhjuslikku seost, ulatust ega maksumust.

Näiteks 1) avaldusele lisatud tõendi kohaselt oli põrandatööde mahuks 44m², kuid korterite xx ja xx

üldpinnaks kokku on 40m² (dtl 91-93); 2) korterites puudub pesemisvõimalus (dtl 91-93), kuid

väidetavalt tekkisid kulud duširuumi ehitamisel; 3) millest tekkis vajadus välisuks kinni müürida; 3)

millal ja kuidas kahjustas vesi WC inventari ja keraamilisi plaate, mis tingis nende väljavahetamise

(dtl 10). Puudutatud isik toob välja ka selle, et avaldaja nõutavad summad tasuti 2024.aasta lõpus

ehk kaks aastat pärast väidetava kahju tekkimist (dtl 11-14). Kuivõrd mööbel ladustati 27 kuuks (dtl

10, esimene rida), ei saanud järelikult mööbel tulekahju ja kustutusvee tõttu kahjustada. Sellest aga

tuleneb, et kuna mööbel, mis ei ole vee mõju eest üldse kahjustatud erinevalt sanitaartehnikast, ei

saanud kahjustada, ei saanud kustutusvesi kahjustada ka seinu-lagesid, põrandaid, WC-potti,

dušikabiini, kraanikaussi, keraamilisi plaate, elektrikilpi, metallist välisuksi, ukseava jms.

Puudutatud isiku hinnangul tuleks avaldus jätta rahuldamata ka vastuolu tõttu hea usu põhimõttega

või alternatiivselt vähendada kahjuhüvitist nullini (dtl 95-115).

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi

ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise

kohustamiseks. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses muu hulgas kahju

hüvitamise nõudeid, mis tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud

kahju teise korteriomandi omaniku eriomandi esemele või kui korteriomanik ega korteriühistu ei ole

oma kohustusi rikkunud. Kui korteriomaniku nõude on omandanud õigusjärglane (nt

kindlustusandja võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel), ei tule seda korteriomanikku

menetlusse kaasata, tema asemel osaleb menetluses õigusjärglane (vt ka RKTKo 19.03.2021 2-18-

13649, p-d 20, 22). TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohtu hinnangul tuleb avaldus läbi

vaadata hagita menetluse normide kohaselt. Hagita menetluses on kohtu tegevusvabadus suurem,

kuid kohus ei pea ise kontrollima kõiki võimalikke asjaolusid. Kohus ei pea ise tõendeid koguma,

vaid võib nõuda neid vajadusel pooltelt. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha kohtule esitatud

menetlusdokumentide ja tõendite alusel sisuline lahend.

5. Kohus leiab, et asjas esitatud tõenditega on tõendatud järgmised asjaolud:

-

Avaldaja ja X vahel on sõlmitud kindlustusleping, mille alusel on väljastatud 05.08.2021

kindlustuspoliis 78798315 kindlustusperioodiga 06.08.2021 kuni 05.08.2022, mille kohaselt on

kindlustatud korterid ja inventar asukohaga Pae tn 25-xx ja xx, Tallinn (edaspidi nimetatud

korterid) (dtl-d 7-9).

-

Avaldajale on esitatud 08.04.2022 kahjuteade 07.04.2022 kahjujuhtumi kohta (dtl 5).

-

07.04.2022 toimus aadressil Pae tn 25 tulekahju (dtl 6).

-

Avaldaja hüvitas kahjustatud korterite remonttööde eest Veirakon OÜ-le kokku 40 825,42

eurot (dtl 11-14), mis vastab Veirakon OÜ hinnapakkumises nr 20220502 loetletud töödele ja

summale, millelt on maha arvestatud omavastutus 300 eurot (dtl 10).

-

Avaldaja saatis 16.12.2024 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, milles

palus kahju hüvitada. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud (dtl 15-19).

-

Ekspert PP (P) tuvastas 21.06.2022 erakorralises auditis „Erakorraline audit tulekahju

tekkepõhjuse väljaselgitamiseks“, et: „arvestades paikvaatlusel kogutud andmeid, põhjustas

eksperdi hinnangul tõenäoliselt tulekahju korteri 21B elektrisüsteem…“ (dtl 47, p 3.2).

-

Avaldaja nõustus auditis tuvastatuga (dtl 145).

6. Pooled vaidlevad selle üle, kas korteri asukohaga Pae tn 25-21B elektrisüsteem, kust sai

tulekahju alguse, on eriomandi või kaasomandi osa.

7. Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri

omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult,

kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1),

korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse

kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg

4). Kui kahju tekkis korteriomandite kaasomandi osa esemest, kuid ükski korteriomanik ega

korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju

hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (korteriomandi ja korteriühistuseaduse

(KrtS) § 12 lg 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 teine lause).

8. Avaldaja kahjunõude eelduseks on seega kahju lähtumine korteriomanike kaasomandi osast.

Avalduses on avaldaja üksnes viidanud sellele, et korteriühistu kohustus on tagada elamu

korrasolek (dtl 3, p 2.1) ja aadressil Pae tn 25 tulekahju toimumise kohta esitas Päästeameti õiendi,

mille kohaselt oletatav tulekahju tekkepõhjus oli konstruktsioonipuudus (kamina korstna vahetus

läheduses olnud katuselaak oli läbi põlenud, dtl 6).

9. Puudutatud isik märkis vastuses avaldusele, et Päästeameti poolt oletatavat tulekahju põhjust

täiendab riiklikult tunnustatud tuleohutus- ja ehitusekspert PP 21.06.2022 asjatundja arvamuses.

Viidatud asjatundja arvamuses on PP jõudnud järeldusele, et 07.04.2022 sai tulekahju alguse

korteris nr 21B süttinud elektrisüsteemist (dtl 47, p 3.2). PP on seda põhjendanud järgmiselt:

„Korteri katuslage toetasid kolm puidust diagonaali, mille vahel oli katuslae tala. Korterite 21B ja

23 vahelise Fibo plokkidest vaheseina lähedal oli üks diagonaal läbi põlenud ja alla kukkunud ning

ära oli põlenud ka osa laetalast, fotod 40, 42, 43, 45, 48 - -57. Samas piirkonnas oli ka alla

kukkunud ja ära põlenud elektrijuhe, fotod 53 ja 54. Arvestades diagonaali ristlõiget ≈115*115

mm, saab järeldada, et selles piirkonnas pidi tulekahju kestma kõige kauem, et diagonaal saaks

läbi põleda, mis omakorda viitab sellele, et selles piirkonnas pidi olema tulekahju alguskoht ehk

kolle. Kuna piirkonnas on elektrijuhe, on tõenäoline, et tulekahju sai alguse juhtmetest või nende

ühendusest. Ulatuslike kahjustuste tõttu ei ole täpsemalt tulekahju tekkepõhjust enam võimalik välja

selgitada. Paikvaatluse järel saatis korteri 23 omanik eksperdile tulekahju ajal tehtud fotod 62 ja

63, kus on näha, et intensiivsem põlemine toimub korteri 21B ventilatsioonikorstna piirkonnas,

mitte koteri 23 korstna juures. Arvestades paikvaatlusel kogutud andmeid ja fotol näha olevat

tulekahju ulatust, siis eksperdi hinnangul süttis kõigepealt korteri 21B katuslagi, kust tuli levis

edasi mööda katuslae ja Fibo plokkidest seina liitekohta ning läbi katuslae tuulutusvahet ülejäänud

korterelamu katusesse ja korteritesse. See selgitaks ka seda, miks korteri 23 kahjustused on

oluliselt väiksemad, piirnedes välisseina lähedase piirkonnaga. Tõenäoliselt jõudsid päästjad tuld

kustutama enne, kui tulekahju jõudis korteri 23 kipsplaadist kasti sisse. See selgitab see ka , miks

korteri 23 korstnat ümbritseva kipsplaadist kasti puitliist on ainult vähesel määral söestunud.

Samuti selgitab see, miks olid korteri 23 korstna ja katuslae läbiviigus oleval villal

kuumuskahjustused vastu välimist kesta, kuna väljapoolt oli temperatuur kõrgem.“ (dtl 47-48).

Küsimusele, kui tulekahju tekkepõhjuseks on konstruktsioonipuudus, siis millise puudusega

täpsemalt on tegemist, vastab PP, et arvestades paikvaatlusel kogutud andmeid, sai tulekahju alguse

tõenäoliselt korteri 21B elektrisüsteemist, mitte konstruktiivsest puudusest (dtl 48, p 3.3.).

10. Avaldaja nõustus PP auditis tuvastatuga, kuid leidis, et korteris 21B süttinud elektrisüsteem

oli kaasomandi osa (dtl 145). Kohus selgitas 22.09.2025 pooltele, et avaldajal tuleb tõendada, et

korteris 21B süttinud elektrisüsteem oli kaasomandi osa ja puudutatud isikul tuleb tõendada, et

korteris 21B süttinud elektrisüsteem oli eriomandi osa (dtl 148).

11. Avaldaja on jäänud menetluses enda seisukoha juurde, et korterimajas asuvate

elektriseadmete korrashoiu kohustus lasus korteriühistul ja puuduvad tõendid, et antud juhul olid

elektrijuhtmed vajalikud üksnes ühe korteriomandi elektritarbimiseks ning need oleks olnud

eemaldatavad ilma, et kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustataks (dtl 150). Avaldaja

enda väite tõendamiseks tõendeid ei esitanud.

12. Puudutatud isik tõi välja, et Pae tn 25 korteri 21B köök-elutoa laevalgustite juhe (dtl 45, III

lõik), millest tulekahju 07.04.2022 alguse sai, ei olnud vajalik Pae tn 25 korteriomandite ühiseks

kasutamiseks ega olnud ühise elektrisüsteemi lahutamatu osa. Seda tõendavad ka avaldaja enda

tõendid selle kohta, et eriomandi esemel on korterisisene elektrikilp koos selle korteri peakaitsmega

(dtl 153, p 9; dtl 132). Samuti viitas puudutatud isik sellele, et kuna avaldaja hüvitas kindlustatud

korterites (krt nr-d xx ja xx) tehtud elektritööde eest, siis järelikult ei ole korteri sisesed

elektrijuhtmed kaasomandis. Vastasel juhul ei oleks avaldaja ka korterites nr xx ja xx elektritöid

hüvitanud (dtl 154, p 10). Selle, et Pae tn 25 hoones olid korterite elektrisüsteemid eraldiseisvad

hoone üldisest kaasomandis olevast elektrisüsteemist, tõendamiseks esitas puudutatud isik Kiwa

Estonia OÜ poolt teostatud mõõdistusprotokollid (dtl 155-165). Mõõdistusprotokollide kaaskirjas

on kirjutatud: „Isolatsioonitakistuste mõõtmised on teostatud kuni tarbijateni, sealhulgas korterite

jaotuskilpide sisenditeni.“ (dtl 155). PP 28.11.2025 asjatundja arvamusest nähtub, et korterite

elektrijuhtmed ja valgustid olid ülejäänud hoone ühisest elektrisüsteemist eraldatud korruste

jaotuskilpides asuva vastava korteri peakaitsmega ja korteri elektriarvestiga (dtl 178-179, p 2.1, sh

joonis 1). Korteris 21B sees olnud elektrisüsteem sai alguse 4.korruse jaotuskilbist (dtl 180, V lõik).

28.11.2025 asjatundja arvamuses on PP ka märkinud, et 10.05.2022 paikvaatlusel ei olnud korterite

21B ja 23 vahelises kipsplaadiga kaetud Fibo plokkidest seinas mitte ühtegi kommunikatsiooni,

kaasa arvatud elektrikaablite läbiviiku. Seega korterite elektrisüsteemid ei olnud ühendatud (dtl 178.

p 2.1, III lõik).

13. Riigikohus on selgitanud 09.05.2025 lahendis tsiviilasjas nr 2-21-11325, et selgitamaks

välja, kas konkreetne tehnosüsteemi osa teenib vaid ühte korterit, saab lähtepunktiks selle mõju

süsteemile tervikuna. Üldjuhul saab ühte korterit teenindavaks pidada sellist tehnosüsteemi osa,

mille olemasolust ei sõltu ülejäänud tehnosüsteemi eesmärgipärane toimimine. Riigikohus on

näitena lisanud, et selliste osade hulka on senises kohtupraktikas leotud näiteks elektrijuhtmeid, mis

on vajalikud üksnes ühe korteriomaniku elektritarbimiseks (RKTKo 16.05.2018 nr 2-16-8344, p

11).

14. Tuginedes eeltoodule tuvastab kohus, et:



Korterite elektrisüsteemid ei olnud ühendatud;



07.04.2022 sai tulekahju alguse Pae tn 25 korteri 21B köögi laes olnud juhtmest;



Korteris 21B olnud elektrisüsteem, sh köögi laes olnud juhe teenindas üksnes korterit 21B.

Kuivõrd kohus ei tuvastanud, et elektrisüsteem, st korteri 21B köögis olnud juhe, oleks olnud

seotud terve hoone, sh kõigi korterite elektriga varustamisega, ei ole tõendatud, et korteri 21B

sisene elektrisüsteem, sh köögi laes olnud juhe, oleks kaasomandi osa.

Seetõttu ei ole täidetud kahjunõude eeldus, milleks on korteriomanike kaasomandis oleva

elektrisüsteemi suhtes hoolsuskohustuse täitmata jätmine. Avaldajal puudub seetõttu õigus nõuda

puudutatud isikult kahjustatud korterites teostatud remondikulude hüvitamist. Kohus jätab avalduse

kahjuhüvitise tasumise nõudes rahuldamata.

15. Kuivõrd avaldajal puudub puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue kahju põhjustanud

elektrisüsteemi kaasomandi osaks olemise tõendamatuse tõttu, puudub vajadus hinnata kahju

ulatust, puudutatud isiku kohustuse rikkumise tõendatust, põhjuslikku seost kohustuse rikkumise ja

tekkinud kahju vahel ning kahju kõrvaldamiseks tehtud kulude põhjendatust.

16. TsMS § 172 lg 7 ls 2 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja

avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus algatab hagita menetluse kahjuhüvitise tasumise nõudes üksnes avalduse alusel. Kohus jättis

avalduse rahuldamata. Seetõttu jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

17. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Puudutatud isikut esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes

vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218

sätestatud nõuetele).

Puudutatud isiku menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 12 368,96 eurot (km/ga, dtl

218-219) 46 tunni ja 40 minuti eest tunnihinnaga 215 eurot (km/ta), ja dokumentaalse tõendi

saamise kulust summas 1209 eurot (km/ga), so kokku 13 577,96 eurot. Puudutatud isik nõuab

menetluskulusid käibemaksuga, millest kohus lähtub (TsMS § 174 lg 10).

Kohus peab puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnihinda 215 eurot (km/ta) turuhinnale

vastavaks ning seega mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku

esindaja ajakulu on asja mahtu ning keerukusastet arvestades osaliselt mittevajalik ja põhjendamata.

Avalduse ja selle lisade mahtu ja puudutatud isiku vastuse mahtu arvestades on avaldusega

tutvumiseks, õigusliku hinnangu andmiseks, kliendi suhtes informeerimiskohustuse täitmiseks,

vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks vajalik põhjendatud aeg maksimaalselt 10 tundi.

Avaldaja 01.07.2025 seisukoha, kohtunõuetega (12.09.2025 ja 22.09.2025), avaldaja 15.09.2025 ja

03.10.2025 vastusega tutvumisele ning avaldaja seisukohtadele ja kohtunõudele vastuse

(03.10.2025, 05.12.2025) koostamisele, sh kliendiga suhtlemisele ja tõendite kogumisele kulunud

mõistlikuks ajakuluks kokku maksimaalselt 13 tundi. Avaldaja 11.12.2025 seisukohaga tutvumisele

ja 10.02.2026 seisukoha koostamisele, sh kliendiga suhtlemisele ja menetluskulude nimekirja

koostamiseks kulunud mõistlikuks ajakuluks on kohtu hinnangul maksimaalselt 3,5 tundi.

Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulust on

põhjendatud ja vajalik 26 tundi ja 30 minutit.

TsMS § 143 p 2 järgi on asja läbivaatamise kuluks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise

kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on asjatundja PP 28.11.2025 arvamuse koostamise kulu

1209 eurot (dtl 221). Kuivõrd käesolevas asjas oli vajalik esitada asjatundja arvamusi, on

puudutatud isiku asjatundja arvamuse saamise kulu 1209 eurot TsMS § 143 p 2 alusel põhjendatud

kulu.

Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks ja mõistab avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja

lepingulise esindaja kulu 7064,90 (26,5x215 + käibemaks 1367,40) ja asjatundja arvamuse saamise

kulu summas 1209 eurot, s.o kokku 8273,90 eurot. Kohus mõistab vastavalt puudutatud isiku

taotlusele avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja viivise menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse

jõustumisest alates kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik