3-25-3043/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3043

Haldusasi

A.O kaebus Lääne-Nigula Vallavalitsuse 20.06.2025

käskkirja nr 8-10/25-49 ja 14.08.2025 vaideotsuse nr 8-

10/25-63 tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja A.O

Vastustaja Lääne-Nigula vald, volitatud esindaja Andrus

Post

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada Lääne-Nigula Vallavalitsuse 20.06.2025 käskkiri nr 8-10/25-49 ja

14.08.2025 vaideotsus nr 8-10/25-63 ning kohustada vastustajat uuesti lahendama

kaebaja taotlus tugiisikuteenuse määramiseks.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Avaldatavas kohtuotsuses asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.03.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-25-3043

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne-Nigula Vallavalitsuse 18.02.2025 käskkirjaga nr 8-10/25-19 määrati A.O

perekonnale tugiisikuteenus alates 18.02.2025 kuni teenuse rakendamise aluste ära

langemiseni, mahuga kuni 20 tundi kuus.

2. Lääne-Nigula Vallavalitsuse 20.06.2025 käskkirjaga nr 8-10/25-49 määrati A.O

perekonnale tugiisik tagasiulatuvalt alates 01.06.2025 kuni uue abivajaduse hindamiseni.

Nimetatud teenuse mahuks määrati 60 tundi kuus. Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult

järgmised.

Tuginedes sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 23 lg-tele 1 ja 2 on tugiisikuteenus

kohaliku omavalitsuse üksuse poolt korraldatava sotsiaalteenus, mille eesmärk on

iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete,

majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste

täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb

juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime

arendamises. Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk

lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvatuskeskkonna tagamine.

A.O kasvatab üksinda kolme alaealist last, kellest kaks käivad Lääne-Nigula

Lasteaiad XXX lasteaias, noorim on kodune. Lapsevanem vajab kõrvalist tuge, et

toetada alste jõudmist nende arengut toetavate teenustele, mida osutatakse sotsiaalse

rehabilitatsiooni raames, ning vajadusel tervishoiuteenuste kasutamiseks. Laste

teenusele jõudmise toetamiseks on Lääne-Nigula Vallavalitsuse sotsiaalhoolekande

osakonna juhataja 18.02.2025 käskkirjaga nr 8-10/25-19 määratud perele tugiisiku

teenus 20 tunni ulatuses.

Lapsevanem vajab tugiisiku abi lisaks laste teenustele jõudmiseks ka koduses

keskkonnas. Tugiisiku ülesandeks on lapsevanema toetamine ajal, mis lapsevanem

viib lastega läbi üks-ühele tegevusi. Tugiisiku toel saab lapsevanem leida toetavaid

tegevusi ning rutiine pere teistele lastele ajaks, mil tähelepanu on suunatud ühele

lapsele. Teenuse eesmärgiks on eelkirjeldatud tegevuse kaudu lisatoe vähenemise

vajadus ning lapsevanema iseseisvuse ning toimetuleku suurenemine koduses

keskkonnas. Perele on koostatud juhtumiplaan ning laste abivajadus on hinnatud

lastekaitse spetsialisti poolt.

3. A.O esitas 19.07.2025 Lääne-Nigula Vallavalitsuse 20.06.2025 käskkirjale nr 8-10/25-49

vaide. Vaide esitaja hinnangul ei vasta tehtud otsus pere ega tema tegelikule abivajadusele

ning selles puuduvad sisulised selgitused, kuidas on pere abivajadust hinnatud ning millest on

abivajaduse tuvastamisel lähtutud.

4. Lääne-Nigula Vallavalitsuse 14.08.2025 vaideotsusega nr 8-10/25-63 jäeti A.O vaie

rahuldamata. Osutatavad tugiteenused ning nende maht (tugiisikuteenuse puhul 80 tundi

kuus) on vastavuses kliendi ning tema pere abivajadusega. Vaideotsuse põhjendused on

kokkuvõtlikult järgmised.

Vald on teinud 18.02.2025 otsuse määrata tugiisik perele laste sotsiaal- ja

tervishoiuteenuste kasutamiseks mahuga kuni 20 tundi kuus, teenust on pere

kasutanud mahuga 3,5-16 tundi kuus perioodil veebruar kuni juuli 2025 ehk määratud

mahtu ei ole pere kasutanud. Tundide arv kujunes reaalsest rehabilitatsiooniteenuse

2(9)

3-25-3043

osutamise päevade arvust kuus ning ajavahemikust, mis kulub teenusele minekuks,

teenuse osutamiseks ning tagasisõiduks. Vajaduse ja eelneva kokkuleppe korral toetab

tugiisik lapsevanemat lastele vajalike tervishoiuteenuste kasutamisel samal päeval, kui

toimuvad teenused, mida osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni raames.

Täiendavalt on alates 2025. a juunikuust osutatud tugiisikuteenust perele mahuga 60

tundi kuus ehk hinnanguliselt 15 tundi ühes nädalas. Tugiisiku ülesandeks on ema

toetamine lastega üks-ühele tegevuste läbiviimisel eelkõige õhtustel aegadel, mil kolm

väikelast on kodus.

Tugiisikuteenusele lisaks saab lapsevanem toetavaid teenuseid ISTE projekti kaudu.

Kui isik vajab saatmist ametiasutustes ja arstide juures, siis on tal võimalik ISTE

projekti raames läbi rääkida tegevusjuhendajaga toetamise võimalused. Kui isik ei

suuda kasutada oma tervislikust seisundist tulenevalt ühistransporti või puudub isiklik

transpordi kasutamise võimalus, on ametiasutuste ja arstide külastamiseks võimalik

kasutada kohaliku omavalitsuse poolt osutatavat sotsiaaltransporditeenust.

Sotsiaaltransporditeenust koos tugiisikuteenusega osutatakse perele tasuta alates 2025.

a veebruarist.

Kohalik omavalitsus võttis abivajaduse hindamisel ning tugiteenuste määramisel mh

arvesse, et lastel on kaks hooldusõiguslikku lapsevanemat, kelle vahel jagunevad

õigused ja kohustused oma laste eest hoolitsemisel. Lahus elamine ei tähenda, et teisel

vanemal puuduvad kohustused ja vastutus oma laste suhtes (perekonnaseadus (PKS) §

116 lg 2). Kohalikule omavalitsusele teadaoleva info kohaselt võtab laste isa praegusel

perioodil kaks last enda juurde kuuel päeval kuus. Kokkuleppeid suhtluskorra osas

teevad lapsevanemad iseseisvalt. Perele on toeks ka emapoolne vanaema.

Kaks last käivad lasteaias. Emapoolse vanaemaga on kohalik omavalitsus sõlminud

erandkorras isikliku abistaja teenuse lepingu alates 2025. a maikuust ning tulenevalt

kandidaatide puudumisest tugiisiku lepingu pere toetamiseks koduses keskkonnas

mahuga 60 tundi kuus alates 2025.a juunikuust. Tugiisiku leping on sõlmitud

tingimusega, et leping sõlmitakse kuu aja kaupa ning lõpetatakse kohe kui leitakse

perekonna väline isik, sest SHS-st tulenevalt ei tohi vahetult osutada isik, kes on

teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane (SHS § 29 lg 2 p 3).

Tugiisikuteenus on lisateenus, mida pakutakse siis, kui pere igapäevane toimetulek

vajab lisatuge. Tugiisiku eesmärk on toetada lapsevanemat, mitte teda asendada.

Tugiisik aitab lapsel arendada sotsiaalseid oskusi ja iseseisvust, leevendades samal ajal

vanema hoolduskoormust.

Isikute sh perede abivajaduse välja selgitamiseks ning hindamiseks puuduvad Eestis

ühtsed metoodilised hindamisvahendid, mida kohalikud omavalitsused

sotsiaalhoolekandes teenuste määramisel kasutada saaksid. Selle asemel koguvad

kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad hindamiseks andmeid kliendilt

endalt nii kohtumiste kui vaatluse käigus kui ka kirjalike pöördumiste alusel,

analüüsitakse dokumente ning kogutakse kliendipõhise võrgustiku- ja koostöö raames

infot antud juhtumi võrgustikuliikmetelt.

5. A.O esitas 13.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Lääne-

Nigula Vallavalitsuse 20.06.2025 otsus nr 8-10/25-49 ja 14.08.2025 vaideotsus nr 8-10/25-63

ning kohustada Lääne-Nigula Vallavalitsust uue otsusega määrama kaebaja perele

tugiisikuteenus kokku mahuga 160 tundi kuus.

3(9)

3-25-3043

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja leiab, et vastustaja on õigusvastaselt määranud tugiisikuteenuseks 60 tundi kuus,

kuivõrd kaebaja pere vajadus on suurem.

6.1.

Kaebaja pere tegelik abivajadus on vähemalt 160 tundi kuus.

6.2. Vastustaja ei ole siiamaani hinnanud kaebaja tegelikku igapäevast abivajadust tervikuna

ning jätnud tähelepanuta kaebaja teenusevajaduse. Alles 28.10.2025 toimus kaebaja

abivajaduse hindamine, kus hindaja vaigistas korduvalt kaebajat toetama tulnud

tegevusterapeuti (vt kaebaja 30.01.2026 menetlusdokumendi lisa 4). Jätkuvalt puudub

arusaam, miks on jõutud järelduseni, et kaebaja ja tema pere abivajaduse katab

tugiisikuteenus mahuga kuni 80 tundi kuus

6.3. Vaidlusalused otsused on oluliste põhjendamispuudustega.

6.4. Kuigi vastustaja on teataval määral abi osutanud, siis ei ole vastav abi olnud piisav,

eelkõige kaebajat ennast toetav igapäevaelu füüsilise abi teenuse mahu osas. Ebaselge on, kas

ja millisel määral on kohalik omavalitsus hinnanud kaebaja terviklikku abivajadust ning

sellest tulenevalt tuvastanud tugiisikuteenuse vajaduse (SHS § 5 lg 1, § 14 lg 2, § 3 lg 1 p 1, §

15 lg-d 1-3).

6.5. Kaebajal on diagnoositud Aspergeri sündroom, depressioon, sotsiaalfoobia ning

söömishäired, mis põhjustavad igapäevases tegutsemises ja ühiskonnaelus raskusi. Lisaks

diagnoositi kevadel 2025 kaebajal aktiivsus- ja tähelepanuhäire, mistõttu on kaebajal raske

leida sobivad ravikombinatsiooni. Kaebaja vajab stabiilsuse saavutamiseks erinevaid

teenuseid, mida on kahe erivajadusega lapse ja ühe väikelapse kõrvalt väga raske korraldada.

Tugiisikuteenust vajab kaebaja pere tervikuna eelkõige lastega tegelemiseks koduses

keskkonnas, lisaks ka erivajadustega laste teenustele transportimisel, kuna kaebaja pole

saanud tegeleda sõiduõppega. Lisaks on tugiisikuteenust vaja kaebaja perele, et kaebaja saaks

tegeleda oma terviseprobleemidega (sh aega olla omaette), käia psühhiaatri juures, teraapiates,

rehabilitatsiooniteenustel jms.

6.6. Tõele ei vasta vaideotsuses märgitu, et sotsiaaltransport on kaebajale tasuta, kuivõrd

kaebajale esitati operatsioonile viimise eest arve 16 eurot.

6.7. 18.02.2025 määratud tugiisikuteenus 20 tundi kuus on ajaliselt ja asukohalt liiga kitsalt

piiritletud. Nt pole võimalik kasutada hommikusi aegu ega käia vajalike spetsialistide juures

Tallinnas ega muudes linnades peale Haapsalu, kuid lastega töötavaid spetsialiste on

Haapsalus vähe.

6.8. Tugiisiku ülesandeid täidab kaebaja ema, kuivõrd kohaliku omavalitsus ei ole suutnud

tugiisikut leida. Kaebaja ema on hinnanud teenuse vajadust orienteeruvalt 300 tundi kuus (vt

kaebuse lisa 12) ning arusaamatu on, miks vastustaja ei ole sellest arvutuskäigust lähtunud.

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

7.1. Kaebajale määratud tugiisikuteenuse maht on piisav kaebaja pere sotsiaalseks

toimetulekuks ja vastab kaebaja ning tema pere tegelikule abivajadusele. Vastustaja jääb

vaideotsuses toodu juurde.

7.2. Lääne-Nigula Vallavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja 18.02.2025 käskkirja

nr 8-10/25-19 alusel määrati perele tugiisik mahuga kuni 20 tundi kuus. Tugiisiku ülesandeks

määrati lapsevanema toetamine lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni raames osutatavatele

teenustele jõudmisel ning sel ajal, kui lapsevanem viibib ühe lapsega nõustaja juures, tagada

4(9)

3-25-3043

teiste laste järelevalve. Tundide arv kujunes reaalsest rehabilitatsiooniteenuse osutamise

päevade arvust kuus ning ajavahemikust, mis kulub teenusele minekuks, teenuse osutamiseks

ning tagasisõiduks. 20.06.2025 määrati perele täiendavalt 60 tundi kuus. Teenusemahud on

alates septembrist 2025. a liidetud, millega on nõustunud ka kaebaja. Liitmine annab juurde

paindlikkust.

7.3. Vaatamata igakülgsete toetavate teenuste osutamisele, ei saa vastustaja endale võtta

lapsevanema õigusi ja kohustusi. Lastel on olemas kaks hooldusõiguslikku vanemat. Kaebajat

abistab ka tema ema.

7.4. Kaebaja hinnang, et ta pere vajab tugiisikuteenust mahus, mis vastab juba riiklikule

tööajanormile 160 tundi kuus, viitab asjaolule, et oma erivajadusest tingituna on keeruline

kaebajal teostada vanemlikku rolli. Praktikas on nii suure mahuga toe puhul vaja riiklikult

(Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kaudu) hinnata isiku erivajaduse ning toe ulatust. See näitaks

ära objektiivselt vajaliku lisatoe vajaduse, mis võib olla ka väiksem kui kaebaja ise seda

hindab. Sellise hindamise pädevus on SKA-l. Kaks last on lasteaia nimekirjas ja ema

igapäevase hoolduskoormuse vähendamiseks on lastel võimalus käia lasteaias.

7.5. Tugiisikuteenuse eesmärk ei ole lapsevanema asendamine, vaid lapsevanema

juhendamine koduses keskkonnas, et ta suudaks kodus lapsi suunata viisil, et vanem tuleks

iseseisvalt oma lastega toime võimalikult väikese kõrvalise abita. Kaebaja on ekslikul

seisukohal, et vastustaja peab tagama teenuse ja kaebaja ja ta pere abistamise jooksvalt kogu

aeg.

7.6. Kaebaja enda arusaam enda ja pere abivajadusest on vastuoluline. Kaebaja ei suuda ka ise

adekvaatselt hinnata enda ja pere abivajadust.

7.7. Ebaõige on kaebaja arusaam tugiisiku rollist. Tugiisik on koduses keskkonnas vanema

suunamiseks ja juhendamiseks lastega tegelemisel, mitte lapsevanema eest lapsega

tegelemisel. Tugiisik ei ole isiklik autojuht perele.

7.8. Kaebaja ema koostatud tabelitest ilmneb, et sisuliselt on kaebaja ema hoidnud pere

noorimat last ehk sisuliselt osutanud lapsehoiuteenust, mitte pere tugiisikuteenust, millel on

kindel eesmärk toetada lapsevanemat koduses keskkonnas lastega üks-ühele tegevuste läbi

viimise ajal ja toetada lapsevanemat toetavate tegevuste ning rutiinide loomisel.

7.9. 28.10.2025 toimus Lääne-Nigula Vallavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna hoolekande

spetsialisti poolt kaebaja kui täiskasvanud kliendi hindamine. Läbiviidud esmase hindamise

põhjal on vastustaja hinnangul vajalik isiku pöördumine SKA poole, et hinnata kliendi

abivajadust ning selgitada välja sobiv erihoolekandeteenus ja vajalik sekkumisulatus. Isikule

tuleb leida üks kindel terapeut või nõustaja, kes toetaks klienti terviklikult ja eesmärgipäraselt,

arvestades kliendi individuaalseid vajadusi, pakkudes regulaarset tuge, jälgides edusamme ja

toetada kliendi toimetulekut igapäevaelus.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et käesolev kaebus tuleb rahuldada, kuivõrd vaidlusalustes otsustes on

olulised põhjendamispuudused.

8. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

hinnanud kaebaja abivajadust, kui määras 20.06.2025 käskkirjaga nr 8-10/25-49 kaebaja

perekonnale tugiisikuteenuse tagasiulatuvalt alates 01.06.2025 kuni 60 tundi kuus.

5(9)

3-25-3043

9. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg-st 1 on

sotsiaalteenuste osutamise ja muu sotsiaalabi andmise korraldamine vallas või linnas kohaliku

omavalitsusüksuse ülesanne. Isikule on kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu

sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne

kohaliku omavalitsuse üksus (SHS § 5 lg 1). Tugiisikuteenus on üks kohaliku omavalitsuse

poolt osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on iseseisva toimetuleku toetamine

olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike

probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi,

mis seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse

võime arendamises (SHS § 23 lg 1). Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on

täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine (SHS

§ 23 lg 2).

10. Tulenevalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 26 lg-st 1 märgitakse hüvitise

andmise aluseks olevas haldusaktis või halduslepingus vähemalt: 1) isiku taotluse kokkuvõte,

kui hüvitise saamiseks on esitatud taotlus; 2) /…/; 3) mitterahalise hüvitise korral hüvitise

andmise tähtajad, tingimused ja kord ning 4) muud seaduses sätestatud andmed.

11. Vaidlusaluses käskkirjas on viidatud õigusliku alusena SHS § 23 lg-tele 1 ja 2 ning Lääne-

Nigula Vallavolikogu 15.10.2018 määruse nr 45 „Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja

kord“ (edaspidi Kord) §-le 13. Vastavalt Korra § 13 lg-le 1 on tugiisikuteenuse eesmärk

iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike,

psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste

teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning

isiku suurema omavastutuse võime arendamises. Teenuse osutamise eesmärk last kasvatavale

isikule on lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine (Korra § 13 lg

2). Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenuse saaja

vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades (Korra § 13 lg

4). Soovi esitamise korral abistab sotsiaaltöötaja teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku

valikul (Korra § 13 lg 5 lause 1).

12. Vaidlusaluses käskkirjas ei ole kirjeldatud, kas kaebaja on avaldanud soovi täiendava

tugiisikuteenuse järgi. Vaidlusalusest vaideotsusest aga nähtub, et kaebaja on 03.03.2025

esitanud vastustajale avalduse vanemale lapsele tugiisiku määramiseks lasteaias, kahele

vanemale lapsele tugiisiku määramiseks koduses keskkonnas (arvestuslikult 108 tundi kuus)

ning kaebajale endale abi tagamine, mil kaebaja kui lapsevanem liigub väljaspool kodu

(digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 22). Seega on vaidlusalune käskkiri vastuolus SÜS § 26 lg

1 punktiga 1.

13. Kohtu hinnangul on vaidlusaluses 20.06.2025 käskkirjas puudusi ka põhjendustega,

kuivõrd ei nähtu, millistest andmetest, hinnangutest, spetsialisti arvamustest on lähtutud

tugiisikuteenuse mahu, korra ja tingimuste määramisel. Pole võimalik üheselt aru saada,

kuidas on vastustaja jõudnud järeldusele, et tugiisikuteenus kokku 80 tundi kuus on kaebaja

perele piisav. Seetõttu on tegemist oluliste põhjendamispuudustega otsusega (HMS § 56 lg-d

1-2). Seejuures aga ei nõustu kohus kaebajaga, et tegemist on kaalutlusotsusega. Kohtu

hinnangul on sotsiaalteenuse määramise otsus hindamisotsus, kus vastustaja kohustuseks on

kindlaks teha, millist konkreetset sotsiaalteenust, mis ulatuses, mis tähtaegadel ja korras isik

vajab.

14. Vaideotsuses on kõrvaldatud puudus, et haldusaktis peab olema kajastatud avaldaja taotlus

hüvitist saada (SÜS § 26 lg 1 p 1). Kuigi vaideotsuses on esitatud täiendavad põhjendused,

siiski ei ole jätkuvalt arusaadav, millise hindamise alusel on otsus tehtud ja millal on

hindamine läbi viidud või millise metoodika järgi jne. Pelgalt asjaolu, et vastustaja väitel pole

6(9)

3-25-3043

ühtset metoodikat kehtestatud, ei vabasta vastustajat põhjendamiskohustusest. Ka abivajaduse

hindamine peab tuginema teaduslikele andmetele, nt tunnustatud metoodikatele. Nii on

näiteks SKA koostanud 2024. a juhendi kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö ametnikele

tugiisikuteenusest täiskasvanule (edaspidi Juhend)1. Abivajaduse hindamisel tuleb kohalikul

omavalitsusel valida abimeede, mis parimal moel vastab inimese tegelikele vajadustele ja

tema suutlikkuse suurendamisele (SHS § 3 lg 1 p 2). Abivajaduse hindamisprotsessi

kaasatakse vajadusel teisi spetsialiste (nt perearst, töötukassa juhtumikorraldaja jt) ning

hindamiseks on võimalik kasutada kõiki eluvaldkondi hõlmavat abi- ja toetusvajaduse

hindamisvahendit2.

15. Asja materjalidest nähtub, et vastustaja on kasutanud kõiki eluvaldkondi hõlmavat abi- ja

toetusvajaduse hindamisvahendit esmasel hindamisel 23.09.2024 (dtl 29). Vaideotsuse

kohaselt oli tegemist hindamisega kaebaja suunamiseks isikukeskse erihoolekande teenuse

(ISTE) projekti (vt vaideotsuse p 1.4; dtl 22). Samas ei nähtu ühtegi põhjendust korduva

abivajaduse hindamise kohta tugiisikuteenuse määramiseks vaidlusalustest otsustest.

16. Lisaks on SKA koostanud 2025. a täisealise inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise

juhendi3, mille kohaselt on abivajaduse hindamiseks STAR2-e loodud universaalne,

struktureeritud ülesehitusega täisealise inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise küsimustik,

mis on sotsiaalvaldkonna spetsialistide poolt ühtsetel alustel kasutatav nii kohaliku

omavalitsuse kui ka riiklike (sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekandeteenuse) teenuste

vajaduse hindamiseks. Kohus võib üksnes oletada, et sellist struktureeritud hindamise

küsimustikku on kasutatud kaebaja puhul 28.10.2025, kuid tõsikindlad andmed selle kohta

puuduvad.

17. Käesoleval juhul on arusaamatu, miks ei ole vastustaja küsinud abivajaduse hindamisel

spetsialistidelt arvamust, nt perearstilt, eriarstidelt, pereterapeudilt või tegevusterapeudilt.

Vastavalt SHS § 9 lg-le 1, kui isik vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja

mitmekülgset abi, sh pikaajalist hooldust, milleks on vaja koordineerida mitme

organisatsiooni koostööd abi andmisel, kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet. Abi

andmine hõlmab muu hulgas: 1) juhtumiplaani koostamist ja osapoolte üksteisega seotud

tegevuste ajakava kooskõlastamist; 2) juhtumi koordineerija määramist ning 3) vastastikuse

teabevahetuse korras kokku leppimist (SHS § 9 lg 2). Asja materjalist ei nähtu, et kaebaja

osas oleks juhtumiplaan koostatud, nagu on seda tehtud kaebajate laste osas (dtl-d 38-74).

18. Kohaliku omavalitsuse üksus selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja

sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks vajalikes

tegevustes (SHS § 15 lg 1). Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest

isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid

asjaolusid, sh: 1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid; 2) isiku füüsilise

ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid (SHS § 15 lg 2). Kuigi asja materjalidest

nähtub, et vastustaja on koostanud 28.10.2025 läbi viinud kaebaja abivajaduse hindamise (dtl

114), siiski ei nähtu, et vaidlusaluste otsuste aluseks oleks kaebaja abivajaduse hindamine.

19. Kaebaja on esitanud 30.01.2026 menetlusdokumendi lisadena pereterapeudi PP

10.12.2025 koostatud hinnangu (dtl 111) ning tegevusterapeudi MM 12.12.2025 hinnangu (dtl

118). Kuigi need on koostatud ajaliselt hiljem vaidlusalustest haldusaktidest, siiski annavad

need täiendavat infot seoses kaebaja abivajadusega, mida saab käesoleva asja lahendamisel

arvesse võtta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.12.2023 otsus nr 3-21-629, p 17). Nii

näiteks nähtub 28.10.2025 hindamisest, et isik on võimeline iseseisvalt teostama

enesehooldusega seotud toiminguid (dtl 115), majapidamisega seotud tegevuste tegemisel

1 Kättesaadav elektrooniliselt: Tugiisikuteenuse juhend_04.07.2024.pdf

2 Juhend, lk 5. Kättesaadav elektrooniliselt: Tugiisikuteenuse juhend_04.07.2024.pdf

3 Kättesaadav elektrooniliselt: Täisealise abi- ja toetusvajaduse hindamise juhend 2025.pdf

7(9)

3-25-3043

esineb kerge abivajadus (dtl 116) ning perekond abistab, vajadusel kutsub appi ema ja laste

isa (dtl 116).

20. Samas on tegevusterapeudi 12.12.2025 hinnangus märgitud, et hügieenitoimingute

algatamine on teatud päevadel raskendatud, sh hammaste ja juuste pesemine, muud

pesemistoimingud, kuna need on kaebajale sensoorsete eripärade tõttu raskesti talutavad (dtl

119); kaebajal puudub pikaajaliselt stabiilne tugivõrgustik, lähiringi kuulub ema, kes on

hetkel olude sunnil ka tugiisiku rollis; lähiringi kuulub ka laste isa, kellega koostöö on sageli

ebastabiilne ning pigem suurendab kaebaja emotsionaalset koormust ja võib viia tema

toimetuleku märgatava languseni (dtl 118); kodutööde tegemisel puudub hetkel toimiv

süsteem ja püsiv struktuur; periooditi suudab kaebaja järele jõuda, kuid emotsionaalne ja

ajaline ressurss ei ole piisav, et hoida igapäevaselt toimivat rutiini (dtl 119).

21. Eeltoodust nähtub, et vastustaja abivajaduse hindamisel tehtud järeldused ei lange

hügieenitoimingute, majapidamistöödega toimetuleku ning peresuhete osas kokku

tegevusterapeudi antud hinnanguga. Samas ei nähtu vastustaja 28.10.2025 koostatud

hindamisest, kas on arvesse võetud ka erialaspetsialistide arvamusi või töövõime hindamise

otsust või puude tuvastamise otsust vmt. See annab kahtluse, et ka vaidlusalustes otsustes ei

ole kõiki olulisi asjaolusid abivajaduse hindamisel arvesse võetud, mis võis viia ebaõige

otsuseni. Vastustaja on küll õigesti leidnud, et tugiisikuteenus ei saa asendada lapsevanemat,

kuid samas juhul, kui kaebaja vastaks ka mõnele muule sotsiaalteenusele (nt lapsehoiuteenus

või isikliku abistaja teenus), siis on vastustaja kohustus seda hinnata (SHS § 15 lg-d 1-2).

22. Viimaks ei selgu vaidlusalustest otsustest, kas tugiisikuteenus on määratud erivajadusega

lastele nende toimetuleku toetamiseks koduses keskkonnas või lapsevanemale tema

toimetuleku toetamiseks koduses keskkonnas. Samas on kaebaja esitanud avalduse nii lastele

tugiisikuteenuse määramiseks koduses keskkonnas, kui ka kaebajale tugiisikuteenuse

määramiseks koduses keskkonnas (vt vaideotsuse p 1.7; dtl 22).

23. Kuigi kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetses mahus konkreetset

sotsiaalteenust kohalikult omavalitsuselt, peab vastustaja haldusakt olema kooskõlas kehtiva

õigusega (HMS § 54), sh piisavalt põhjendatud, et saaks aru, millist teenust, mille alusel ja

kellele mis tingimustel on määratud. Need nõuded on käesoleval juhul kahjuks täitmata,

mistõttu on tegemist õigusvastaste haldusaktidega.

24. Kaebaja on märkinud, et määratud tugiisikuteenuse maht ei ole nende perele piisav,

kuivõrd kaebaja vajab abi ka selleks, et ta saaks käia arstide juures, teraapias; samuti soovib

kaebaja õpinguid jätkata ning autojuhilubasid teha (dtl 132)

25. Kohaliku omavalitsuse kohustuseks on hinnata, millist abi kaebaja vajab (SHS § 15 lg 1).

Nähtuvalt Korrast on sotsiaalteenuste liikideks lisaks tugiisikuteenusele isikliku abistaja

teenus (Korra § 14) ning lapsehoiuteenus (Korra § 19). Olukorras, kus kaebaja hinnangul

vajab ta tuge ka selleks, et saaks vahepeal omaette aega, mil keegi tegeleks lastega, ei pruugi

vastata tugiisikuteenusele. Kuid see on vastustaja hinnata, millist abi kaebaja tegelikult vajab

ja millises mahus. Juhul, kui vastustaja hinnangul on kaebaja õigustatud saama üksnes

tugiisikuteenust, siis tuleb ka lähtuvalt kaebaja 03.03.2025 avaldusest seda selgelt väljendada

ning selgitada, kas tugiisikuteenuse hulka kuulub ka olukord, kus kaebajal on võimalik

iseseisvalt omaette aega veeta.

8(9)

3-25-3043

Selliselt on kujutatud sotsiaalteenuste korraldamise protsessi kohaliku omavalitsuse

tasandil4.

26. Kaebaja on õigesti märkinud ning vastustaja on nõustunud, et kaebaja ema ei tohiks olla

tugiisik vastavalt SHS § 25 lg 2 punktile 2. Seejuures ei saa vastustaja põhjendada SHS § 25

lg 2 punkti 2 rikkumist asjaoluga, et sobivaid kandidaate ei ole olnud võimalik leida. Sellises

olukorras tuleb vastustajal leida lahendus, et oma seadusest tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt täita. Asjaolu, et kaebaja ema täidab tugiisiku ülesandeid, välistab

automaatselt, et teda ei saa arvesse võtta kui lähedast isikut, kes saaks täies mahus kaebajat

abistada ja toetada kui lähedane isik, nagu on viidatud 28.10.2025 hindamises.

27. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebus tervikuna rahuldada. Vastustajal tuleb uuesti lahendada

kaebaja 03.03.2025 avaldus tugiisikuteenuse saamiseks ning koostada põhjendatud otsus.

Tulenevalt HKMS § 41 lg-st 3 võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada

vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu

tegemist uuesti otsustama. Arvestades, et abivajaduse hindamine väljub õigusteaduse

raamidest ning eeldab erialaseid teadmisi, ei saa kohus asuda ise haldusorgani asemel

hindama kaebaja pere abivajadust. Sellest johtuvalt kohustab kohus vastustajat uuesti

lahendama kaebaja avaldust tugiisikuteenuse määramiseks kaebaja perele, võttes arvesse

erialaspetsialistide hinnanguid, SKA koostatud juhendit sotsiaaltöötajatele tugiisikuteenuse

määramisel täiskasvanud isikule ning vajadusel tegema koostööd SKA-ga, perearstiga ja

erialaarstidega.

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja

kanda. Kaebaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad kaebaja võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

29. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS §

175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

4 Praxis „Abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi analüüs ning hoolduskoormuse hindamise metoodika ja

hindamisvahendi väljatöötamine“. Lõppraport, 2023, lk 23. Kättesaadav elektrooniliselt: Abi- ja toetusvajaduse

hindamisvahendi analüüs ning hoolduskoormuse hindamise metoodika ja hindamisvahendi väljatöötamine.pdf

9(9)