2-25-115142/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-115142

Tsiviilasi

AS Elenger Grupp hagi M K´i vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

441,77 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS Elenger Grupp (registrikood

10178905), lepinguline esindaja: F V (e-post:

xxx)

Kostja: M K (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt M K hageja AS Elenger Grupp kasuks põhivõlgnevus 300,64

eurot, viivised 45,29 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ning viivised põhinõudelt 300,64

eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates 30.07.2025, kuni

põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0,06% päevas iga viivitatud päeva

eest.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt M K hageja AS Elenger Grupp kasuks menetluskuludena 410

eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb M Kil tasuda AS-ile Elenger Grupp alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Hageja ja kostja sõlmisid 02.05.2019 elektrimüügilepingu nr XXX (leping), mille alusel

müüs hageja kostjale elektrienergiat tarbimiskohas xxx (mõõtepunkti kood xxx) vastavalt

valitud hinnapaketi „Eripakett_kodu_tähtajatu_erimarginaal_0,15“ tingimustele. Lepingu

p 4.1 kohaselt ostja tasub müüjale tarbitud elektrienergia eest vastavalt valitud

hinnapaketi tingimustele ja tasudele. Hinnapaketi hind lepingu sõlmimisel oli Nord Pool

Spot Eesti piirkonna börsihind + 0,15 senti/kWh (hind käibemaksuga). Lepingu kehtivus

oli tähtajatu ja see jõustus 1. juunil 2019. Praegusel juhul esitas hageja kostjale lepingu

alusel alljärgnevad arved (mis vastavalt lepingule loeti kättetoimetatuks), mille kostja on

jätnud põhjendamatult tasumata ja mida kostja ei ole ka vaidlustanud: arve nr

1004664516 kuupäevaga 05.11.2024 summas 256,83 eurot, maksetähtaeg 15.11.2024;

arve nr 1004736231 kuupäevaga 09.12.2024 summas 43,81 eurot, maksetähtaeg

19.12.2024. Käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja

ees 300,64 eurot, mis on tekkinud tasumata arvete eest. Kostja ei ole lepingu

tüüptingimuste punkti 5.6 kohaselt esitanud arvetele pretensioone. Elektrimüügileping

lõppes 06.11.2024, kuivõrd hagejale tuli xxx-st teade võrgulepingu lõpetamise kohta.

Võrgulepingu lõppemisel lõpeb ka müügileping. Kuivõrd kostja hagejale võlgnevust ei

tasunud, edastas hageja nõude sissenõudmiseks xxx-le. xxx-le kohtuvälises menetluses

kostja samuti võlgnevust ei tasunud, mistõttu pöördus hageja oma õiguste kaitseks

kohtusse. Lepingu tüüptingimuste p 5.5. kohaselt „Kui Ostja ei tasu arvet tähtaegselt, on

Müüjal õigus nõuda Ostjalt tähtajaks tasumata summalt viivist 0,06% päevas“. Hageja

nõuab kostjalt viivist arvestusega 0,06% päevas iga arve maksetähtajale järgnevast

päevast. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis käesoleva hagiavalduse esitamise

seisuga 45,29 eurot, mille tasumist hageja kostjalt nõuab.

Hageja palub välja mõista kostjalt M K hageja AS Elenger Grupp kasuks põhivõlgnevus

300,64 eurot, viivised 45,29 EUR, sissenõudmiskulu 30 eurot ning viivised põhinõudelt

300,64 EUR alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates 30.07.2025,

kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0.06% päevas iga viivitatud

päeva eest. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja M K kanda ja määrata kindlaks

menetluskulude rahaline suurus ning välja mõista kostjalt M K AS Elenger Grupp kasuks

viivised menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle kohase täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise ja menetluskulude nimekiri määrus on kostjale kätte

toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 20.12.2025.a. Kostjal oli

kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole

tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 140 eurot ja esindustasu

442,5 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 140 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 140 eurot.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses. Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud

olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on elektrienergia müügilepingust tuleneva

võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100

eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2,5

h, 169 eur/h summas 422,5 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude

väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda (põhinõue 300,64 eurot), hageja

esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole

toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega

ega tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks

kuluks 2,5 tundi, kokku summas 250 eurot (2,5*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt

TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 410 eurot

(140+250+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (410

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik