3-26-549/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-549

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X.X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja- Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Sigrid Pure

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X.X

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus, kohtuistung 27.02.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.

2. Anda luba X.X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise

aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 27.04.2026 (k.a).

3. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA TAOTLUSE SISU

1. X.X (sündinud yy.yy.yyyy) tuli 25.02.2026 Soomest Eestisse laevaga Finlandia. Isik esitas

kontrollimisel Senegali passi nr A02497869 (kehtivusega 31.01.2023 kuni 30.01.2028, dtl 3), foto

Itaalia elamisloa kaardist nr I19979380 (kehtivusega kuni 09.01.2026, dtl 13), koopia Itaalia

isikutunnistusest nr CA26324SB (kehtivusega kuni 05.01.2034, dtl 14) ja Soome varjupaigataotleja

kaardi nr 3351940 (dtl 5). Isik selgitas, et taotles Soomes rahvusvahelist kaitset, aga sai keelduva

otsuse mistõttu otsustas Soomest lahkuda Itaaliasse. Kontrollimisel selgus, et isiku suhtes on

Soomes tehtud

Schengeni infosüsteemi

(SIS) tagasisaatmisotsus (Schengeni ID nr

0015.02262420166375700000001.01, sisestamise kuupäev 23.01.2026 ja aegumise kuupäev

24.01.2031, dtl 4).

2. Isikul puudus Schengeni territooriumil viibimisõigust tõendav originaaldokument. Isiku selgituste

kohaselt on/oli ta Soomes rahvusvahelise kaitse taotleja. Isik peeti kinni 25.02.2026 kell 17.40 tema

Eestisse saabumise ja Eestis viibimise asjaolude kontrollimise eesmärgil välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 7 alusel.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 27.02.2026 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) taotlus X.X

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg

3 alusel. X.X suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 3, 4, 5

ja 7 sätestatud kinnipidamise alused kinnipidamiseks ja paigutamiseks KPK-sse. Isiku suhtes

esinevad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-des 6 ja 9 nimetatud asjaolud.

Soome Migratsioonitalitus on teinud 17.02.2026 puudutatud isikule sissesõidukeelu otsuse, mida

isikul on aega vaidlustada. Lõplik otsus ei ole veel jõustunud. Itaalia ei ole PPA päringule vastanud.

PPA viis isikuga 26.02.2026 läbi vestluse, mille käigus esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Kui

isik sai Soomes rahvusvahelise kaitse saamiseks keelduva otsuse, kartis ta, et ta saadetakse tagasi

Senegali ja otsustas Soomest lahkuda Itaaliasse. Kuna isik peeti Eestis kinni, otsustas ta küsida

Eestis rahvusvahelist kaitset. PPA peab Soomet vastutavaks puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse

taotluse läbivaatamise eest. Kuna Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine on

alles algusfaasis, pole PPA jõudnud Soomele tagasivõtupalvet esitada, kuid see esitatakse esimesel

võimalusel. Peale tagasivõtupalve esitamist on Dublini III määrusest tulenevalt vastutaval riigil aega

vastata kuni kaks nädalat ja isikul on seejärel õigus esitada vaie 10 päeva jooksul.

Puudutatud isiku suhtes esineb põgenemisoht, kuna isiku hoiakutest ja käitumisest nähtub, et ta ei

soovi lahkumiskohustust täita. X.X on varjupaigasüsteemi kuritarvitaja. Ta on varasemalt esitanud

rahvusvahelise kaitse taotlused Itaalias ja Soomes. Puudutatud isik taotles rahvusvahelist kaitset

Eestis selleks, et edasi lükata enda väljasaatmist koduriiki. Isik on aru saanud, et Soomes soovitakse

teda Schengeni alalt välja kodumaale saata ja seepärast lahkus isik Soomest. Puudutatud isik esitab

temale sobilikes liikmesriikides uued rahvusvahelise kaitse taotlused.

4. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et ta jääb taotluse juurde ning taotlus on põhjendatud. Soome

saatmine võtab prognooside järgi aega 3 nädalat.

5. X.X selgitas kohtuistungil, et ta kardab Soome tagasi minna, kuna on oht, et Soome saadab ta oma

koduriiki tagasi.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud

juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse

loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud

ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

7. PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks on faktiliselt ja

õiguslikult piisavalt põhistatud ja tõendatud ning taotlus tuleb rahuldada.

8. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada käesoleva paragrahvi

lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik

tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi

asjaolusid. VRKS 361 lg 2 p 3 kohaselt võib varjupaigataotlejat kinni pidada isiku riiki saabumise

ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks; rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel

tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4);

kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus

arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). Viimati nimetatud sätte järgi võib taotlejat

kinni pidada, kui ta peetakse kinni direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud tagasisaatmiskorra kohaselt

tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks ning asjaomane liikmesriik

saab objektiivsete kriteeriumite alusel, sealhulgas selle alusel, et tal on juba olnud võimalus saada

juurdepääs varjupaigamenetlusele, põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et ta esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist

käsitleva otsuse täideviimist (Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 16). VRKS 361 lg 2 p 7

kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Dublini

määruse art 28 lg 3 kolmanda lõigu kohaselt tuleb üleandmismenetluse täideviimise tagamiseks

2(3)

kinni peetud isik anda vastutavale liikmesriigile üle esimesel reaalsel võimalusel ja hiljemalt kuue

nädala jooksul alates tagasivõtmispalve rahuldamisest või üleandmisotsuse vaidlustamise korral

alates ajast, mil asja lahendav kohus on otsustanud välismaalase õiguse üle Eestis viibida (vt VRKS

§ 3² lg 9, § 25¹ lg 3 p 4 ja lg 6). VRKS § 36¹ lg 2¹ kohaselt käsitatake mh VRKS § 36¹ lg 2 p-s 7

nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 6⁸ nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud

teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.

9. PPA põhjendas oma taotluses põgenemisohu olemasolu VSS § 68 nimetatud asjaolude

esinemisega. Kuigi VSS §-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks

vältimatult esinema, tuleb ohu lõplikuks kindlakstegemiseks vaadelda ka muid välismaalasega

seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu

hindamisel ei ole iseenesest keelatud arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat

käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16).

Arvestades PPA taotluses toodud asjaolusid on põhjendatud PPA kahtlus, et puudutatud isiku puhul

esineb põgenemisoht.

10. Puudutatud isiku põgenemise ohtu saab järeldada esmajoones sellest, et ta on varasemalt

esitanud rahvusvahelise kaitse taotlused kahes liikmesriigis (Itaalias ja Soomes) ning neist

omavoliliselt lahkunud. Tegemist on sellist laadi asjaoluga, mis annab VRKS § 36¹ lg 2¹ ja VSS § 6⁸

p 9 kohaselt tunnistust põgenemisohu esinemisest. Puudutatud isik selgitas 26.02.2026 küsitlusel, et

ta ei tunne ennast Senegalis turvaliselt. Puudutatud isik soovib minna Itaaliasse. Vastasel juhul

saadetakse ta Eestist Soome, kus saadetakse ta tagasi Senegali (dtl 17). Eelnevatest puudutatud isiku

selgitustest saab järeldada, et puudutatud isik jätkab varjupaigasüsteemi kuritarvitamist.

11. Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära

hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg s 1 sätestatud järelevalvemeetmete

kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne

VRKS § 361 mõttes (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18).

Puudutatud isikul puuduvad Eestis ja Schengeni alal sotsiaalsed sidemed, elukoht, sissetulek.

Puudatud isikul on üksnes poiss-sõber Soomes (dtl 17). PPA taotluses toodud asjaolud kogumis

viitavad, et isikul puudub reaalne soov ja motivatsioon Schengeni alalt lahkuda Senegali. Isik on

näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal rändamise reeglitest, vaid liigub õigusliku aluseta sinna, kuhu

ise õigeks peab. Kohus nõustub taotlejaga, et puudutatud isiku põgenemisohtu arvestades ei oleks

VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed eeldatavalt tõhusad ega tagaks

üleandmismenetluse täideviimist. Puudutatud isiku KPK-sse paigutamine on proportsionaalne,

kohane ja vajalik abinõu. Kuigi PPA pole jõudnud Soome Vabariigile puudutatud isiku

tagasivõtupalvet veel esitada, puudub kohtul kahtlus, et PPA ei viivita taotluse esitamisega.

12. Kohus rahuldab PPA taotluse X.X kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni

kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 27.04.2026 (k.a.).

13. Tulenevalt VRKS §-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada

puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)