4-25-4200/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2026, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-25-4200

Kohtunik

Kristel Jaakus

Väärteoasi

Margus Vahemetsa kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II

eriasjade uurija Ave Uue 30.10.2025 otsusele

väärteoasjas nr 2590, 25, 002906

Kaebuse esitaja

Vastustaja

Kaebuse esitaja: Margus Vahemets (ik 37211270212),

EV kodanik, elukoht xxxx, töökoht xxxx, xxxx, e-post:

xxxx

Kohtuväline

menetleja:

Politsei-

ja

Piirivalveameti Ida prefektuur (registrikood:

70008747, asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn),

e-post: ppa@politsei.ee

Kohtuotsuse õiguslik alus

VTMS § 132 p 1, § 155, § 156

RESOLUTSIOON

1. Jätta Margus Vahemetsa kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 30.10.2025

otsusele väärteoasjas nr 2590, 25, 002906 rahuldamata ja Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II

eriasjade uurija Ave Uue 30.10.2025 otsus väärteoasjas nr 2590, 25, 002906

muutmata.

Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg

2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal,

kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 04.10.2025 koostati Margus Vahemetsale Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik E N poolt väärteoprotokoll nr XXXX

väärteoasjas nr: 2590,25,002906. Väärteoprotokolli kohaselt Margus Vahemets 04.10.2025 kl

16:57 Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Järva – Jaani - Tamsalu - Kullenga 28 km, liikudes

suunaga Kullenga poole, juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx kiirusega

181 +/- 6 km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud

kiirust mitte vähem kui 85 km/h. Juht on mõõteseadme näiduga tutvunud. Margus Vahemets

rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 4 järgi.

Väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega,

kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, videosalvestisega (008314). Protokollist nähtub, et

Margus Vahemets on protokolliga tutvunud ja selle kätte saanud. Menetlusalune isik Margus

Vahemets väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II

eriasjade uurija Ave Uue 30.10.2025 otsusega väärteoasjas nr 2590, 25, 002906 määrati

Margus Vahemetsale LS § 227 lg 4 alusel põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4

kuuks. Otsuse kohaselt Margus Vahemets 04.10.2025 kl 16:57 Lääne-Viru maakonnas Tapa

vallas Järva- Jaani- Tamsalu -Kullenga 28 km, liikudes suunaga Kullenga poole, juhtis

mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx kiirusega 181 +/- 6 km/h, kus suurim

lubatud sõidukiirus on 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 85 km/

h. Juht on mõõteseadme näiduga tutvunud. Margus Vahemets rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid

ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 4 järgi. Väärteo toimepanemine on tõendatud

menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega, kiirusmõõturi kasutamise protokoll/

kombineeritud/ videotõendiga. Juht tunnistab süüd, kuid ei kahetse. Isik palub otsuse

koostamisel võtta arvesse asjaoluga, et kuna ta teenib elatist autojuhina, siis on talle

juhtimisõiguse olemasolu vajalik.

3. 11.11.2025 saabus Viru Maakohtusse Margus Vahemetsa kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija

Ave Uue 30.10.2025 otsusele väärteoasjas nr 2590, 25, 002906. Menetlusalune isik märkis

oma kaebuses, et kiiruseületamine toimus möödasõidul. Ta tunnistas oma süüd. Politsei

määras talle juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks ehk kõige rangema karistuse. Ta töötab

kaugsõidu autojuhina Xxxx OÜ-s ja juhtimisõiguse äravõtmisel ta kaotab töö. Palus muuta

otsust ja teha uus otsus. Soovis väärteoasja menetlemist kirjalikus menetluses.

4. Viru Maakohtu 18.02.2026 määrusega võeti Margus Vahemetsa kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija

Ave Uue 30.10.2025 otsusele väärteoasjas nr 2590, 25, 002906, menetlusse. Määruses

määrati, et väärteoasi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses.

5. 18.12.2025 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond Viru

Maakohtu Rakvere kohtumajale kirjaliku seisukoha kaebusele.

Kaebaja nõustub kohtuvälise menetleja kaalutluste- ja samuti otsuses toodud seisukohtadega.

Kahtlematult on kiiruseületamine (ja seda nii suures ulatuses kui kaebaja seda tegi) raske

süütegu, mis võib viia liikluses raskete tagajärgedeni. Nii suurt kiiruseületamist ei õigusta ka

asjaolu, et see toimus möödasõidul. Küll aga ei nõustu kaebaja menetleja otsusega karistuse

määramisel. Kaebaja selgitab pikalt, miks on temale määratud karistus liiga karm ja mida see

toob kaasa tema elukorraldusele. Kokkuvõttes peab kaebaja määratud karistust liiga rangeks

ja palub kohtul väärteootsus üle vaadata ja määrata kaebajale karistus, mis täidab küll

üldpreventaiivset eesmärki, kuid ei karista kaebajat selliselt, et kaebaja jääks ilma tööta ja

seetõttu kaebaja ja eelkõige kaebaja pere ilma majandusliku toeta. Juhul kui kohus nõustub

kaebaja seisukohtadega ja otsustab väärteootsust muuta, siis alternatiivselt täidaks kaebaja

hinnangul analoogset eesmärki kui juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks ka võimalikult

suur rahatrahv koos käitumiskohustusega (näiteks osalemine programmides koos

struktuursete meetmetega). Alternatiivselt kui kohus leiab ikkagi, et juhtimisõiguse

äravõtmine on vältimatu, siis palub kaebaja lühendada juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuni koos

rahatrahvi maksmise kohustusega. Kaebaja võrdleb õigusmõistmist sõnadega ähvardus ja

kättemaks jättes tähelepanuta asjaolu, et ta ise pani teadlikult ja tahtlikult temale

inkrimineeritud süüteo toime. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime teadlikult ja

väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohtuväline menetleja tuvastatuks menetlusaluse isiku

käitumises tahtluse. Teadlikult ja tahtlikult toimepandud tegu suurendab süü suurust. Seda, et

tema õigusrikkumine võib tuua kadusid kaasa toovaid tagajärgi oleks pidanud kaebaja

analüüsima juba enne seda, kui ta õigusrikkumise toime pani. Oleme jõudnud olukorda, kus

oleme sattunud nö turule, kus kaubeldakse kauba üle, kuid see ei ole nii ja karistused

määratakse igale ühele tema tegude järgi ja asjadel on oma kindlaks määratud hind. Ka

Riigikohtu Kolleegium märgib, et sõiduki juhtimise õigus lihtsustab küll igapäevast

elukorraldust, kuid karistuse kandmine peabki olema isikule tuntav ega saa olla tema jaoks

meeltmööda ja mugav. Riigikohus on liiklusasjades selgitanud, et korduva rikkuja puhul on

tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see

üks alus, mille põhjal saab hinnata mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust.

Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse

nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. (RKKK 12.12.2023,

4-23- 1826/41, p 12 koos edasiste viidetega.) Juhtimisõiguse äravõtmine ei kujuta endast

karistust, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel (samas, p 9 ja viidatud lahend asjas nr

3-1-1-6-17, p 17). Isikul puuduvad küll kehtivad karistused, aga tema arhiveeritud

karistusregister illustreerib ilmekalt isiku suhtumist õiguskultuuri. Isik on samaliigilise süüteo

eest kandnud karistust rahatrahvi ja 6 kuulise juhtimisõiguse äravõtmisega, mis omakorda

näitab, et olles teadlik võimaliku taaskordsest juhtimisõiguse äravõtmise ohust võttis ta siiski

riski ja pani toime järjekordse üliohtliku samaliigilise liiklussüüteo. Seega kokkuvõtvalt, isik

pani toime väärteo ja peab kandma selle eest vastutust, mis vastab tema toimepandu teole. Ka

kõrgelt hinnatud vandeadvokaat Indrek Sirk on öelnud, et õige hõlma ei hakka keegi. Nii

kohtueelses menetluses, kui ka esitatud kaebuses ei ole isik ülesnäidanud kahetsust. Isik on ka

oma kaebuse väljatoonud, et ta ei otsigi vabandusi vaid selgitab oma arvamust, kuidas

õigusteoreetiliselt on karistusõigus tasakaal ühiskonna kaitse ja inimväärikuse vahel ja kuidas

liiga range karistus võib rikkuda proportsionaalsuse põhimõtet vähendades usaldust

õigussüsteemi vastu. Kaebaja toob hulga põhjendusi ja õigustusi, miks ei ole temale

õigusrikkumise eest määratud karistus õiglane ja on liiga karm, jättes aga tähelepanuta

asjaolu, et oma teoga pani ta otsesesse ohtu süütud ja õiguskuulekalt liiklevad kaasliiklejad ja

nende põhiseadusest tuleva õiguse mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele ja elule.

Kohtuvälise menetleja esindaja on juba karistusotsuse koostamisel viidanud asjaoludele,

millest lähtuvalt isikule määrati põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

ning kohtuväline menetleja ei nõustu väitega, et määratud karistus oleks ebaproportsionaalselt

suur. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendusi ei saa käsitleda

erandlike asjaoludena, mis välistaksid juhtimisõiguse äravõtmist. Seega, tuginedes eeltoodule

palume jätta otsus väärteoasjas 2590,25,002906 muutmata ja Margus Vahemetsa kaebus

rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

7. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades

väärteomenetluse erisusi. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab

süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

8. Väärteoprotokolli ja –otsuse kohaselt rikkus Margus Vahemets LS § 15 lg 1 p 1, mille

kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Isik juhtis

mootorsõidukit kiirusega 181 +/- 6 km/h, seega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem

kui 85 km/h. Väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 4 järgi.

9. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo

tõendatuks. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks

menetlusaluse isiku ja tunnistaja ülekuulamise protokolli ja kiirusmõõturi kasutamise

protokolli/videosalvestisega(Laser Cam LE 0432 rec008314).

10. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb

menetlusaluse isiku Margus Vahemetsa süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks

kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: menetlusaluse isiku enda ütluste, kiirusmõõturi

kasutamise protokolli/ kombineeritud videotõendiga, nö videosalvestisega (Laser Cam LE

0432 rec008314) ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga.

11. Kohus loeb menetlusaluse isiku Margus Vahemetsa süü temale esitatud süüdistuses

tõendatuks kiirusmõõturi kasutamise protokolli/

kombineeritud videotõendiga, nö

videosalvestisega (Laser Cam LE 0432 rec008314), mille kohaselt mõõdeti 04.10.2025 kl

16:57 Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Järva- Jaani - Tamsalu - Kullenga 28 km, Margus

Vahemetsa poolt juhitud sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx kiiruseks 181 km/h.

Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli + /- 6 km/h. Vastavalt VTMS § 31 lg 11 on

kiirusmõõturi kasutamise protokoll/ kombineeritud videotõend, nö videosalvestis (Laser Cam

LE 0432 rec008314) väärteoasja juurde kuuluv iseseisev tõend.

12. Kohus loeb menetlusaluse isiku Margus Vahemetsa süü tõendatuks veel tunnistaja K T

ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt teostati 04.10.2025 kell 16.50 paiku liiklusjärelevalvet

Lääne-Viru maakonnas, Tapa vallas Järva - Jaani - Tamsalu - Kullenga 28 km-l.

Mootorsõiduk xxxx, registreerimismärgiga xxxx, ületas sõidukiirust, sõidukiiruseks oli 181

+/- 6 km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud kiirust

mitte vähem kui 85 km/h. Mõõtevahendiks oli LaserCam LE 0432 reg. 008314.

13. Kohus loeb menetlusaluse isiku Margus Vahemetsa süü tõendatuks veel menetlusaluse

isiku ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab süüteo toimepanemist. Ta andis ütlusi, et tegi

möödasõitu, ületas kiirust, kahetseb seda manöövrit. Ta palub otsuse koostamisel võtta

arvesse asjaoluga, et kuna ta teenib elatist autojuhina, siis on talle juhtimisõiguse olemasolu

vajalik.

14. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et menetlusalune isik Margus

Vahemets realiseeris LS § 227 lg-s 4 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu tunnused.

15. Kohus leiab, et Margus Vahemets pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3

kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Margus Vahemets, juhtides

mootorsõidukit asulavälisel teel, tehes möödasõitu teisest mootorsõidukist teadis, et ta ületab

sõidukiirust ja paneb toime väärteo.

16. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit

tunnis.

17. Tõendamist leidis, et LS § 227 lg. 4 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime

pannud menetlusalune isik. LS § 227 lg 4 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

18. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad

asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule LS § 227 lg 4 alusel määrati karistuseks

juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Menetlusalune isik leiab, et tegemist on kättemaksuga.

19. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud

sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise

kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse

eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada

edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdase isikut.

20. Karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad menetlusalusel isikul kehtivad karistused,

kuid tal on arhiveeritud väärteokaristust samaliigilise süüteo eest, mille eest talle on määratud

rahatrahv koos 6- kuulise juhtimisõiguse äravõtmisega, mis omakorda näitab, et olles teadlik

võimaliku taaskordsest juhtimisõiguse äravõtmise ohust võttis ta siiski riski ja pani toime

järjekordse üliohtliku samaliigilise liiklussüüteo. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule

määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse

mõju ühiskonnas.

21. Kohus leiab, et süüteo toimepanemise ajal esinesid karistust kergendavate asjaoludena süü

tunnistamine. Margus Vahemets on oma süüd tunnistanud juba kohtuvälises menetluses

menetlusaluse isikuna 04.10.2025 ütlusi andes. KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid

ajaolusid ei esine. Kohus leiab, et Margus Vahemetsa süü on alla sanktsiooni keskmise.

Arvestades, et LS § 227 lg 4 sanktsioon näeb ette eriliigilisi karistusi, siis juhtimisõiguse

äravõtmist 4 kuuks, saab pidada alla sanktsiooni keskmiseks karistuseks, kuna keskmine oleks

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Arvestades eeltoodut, saab

Margus Vahemetsa mõjutada, karistades teda LS § 227 lg 4 alusel kohtuvälise menetleja poolt

toodud karistusega, so juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

22. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu

normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on

kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad

liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga

õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks

õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate

mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad

neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Seega, kuna Margus Vahemets ületas sõidukiirus

vähemalt 85 km/h, ning LS § 227 lg 4 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

Seega on kohtu hinnangul eripreventiivselt võimalik mõjutada Margus Vahemetsa LS § 227

lg 4 alusel karistusega juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuud.

23. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus Margus Vahemetsa kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti

Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue

30.10.2025 otsusele väärteoasjas nr 2590, 25, 002906 rahuldamata ja Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija

Ave Uue 30.10.2025 otsuse väärteoasjas nr 2590, 25, 002906 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Jaakus

kohtunik