3-25-249/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-249

Haldusasi

R.M kaebus Eesti Töötukassa 19.12.2024 otsuse nr

TVH/24/045606 ja 20.12.2024 otsuse nr

TVT/24/062272 ning 21.01.2025 vaideotsuse nr VO/

24/3116 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa

kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – R.M

Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Helis Uus

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R.M kaebus.

2. Tühistada Eesti Töötukassa 19.12.2024 otsus nr TVH/24/045606 ja

20.12.2024 otsus nr TVT/24/062272 ning 21.01.2025 vaideotsus nr

VO/24/3116 ja kohustada Eesti Töötukassat vaadata kaebaja avaldus

uuesti läbi.

3. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

4. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

5. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.03.2026.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.M esitas 04.12.2024 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja töövõimetoetuse

taotlused (dtl 64-75).

2. Eesti Töötukassa 19.12.2024 otsusega nr TVH/24/045606 tuvastati, et R.M töövõime ei ole

vähenenud (dtl 76-77). Seetõttu jäeti Eesti Töötukassa 20.12.2024 otsusega nr

TVT/24/062272 R.M-ile töövõimetoetus määramata (dtl 78).

3. R.M esitas Eesti Töötukassale 19.12.2024 ja 20.12.2024 vaide töötukassa 19.12.2024

otsusele nr TVH/24/045606 ja 20.12.2024 otsusele nr TVT/24/062272. Eesti Töötukassa

21.01.2025 vaideotsusega nr VO/24/3116 (dtl 6-12) jäeti R.M vaie rahuldamata.

4. 31.01.2025 saabus Tallinna Halduskohtule R.M kaebus, mida kohus tõlgendas kui kaebust

nõudega Eesti Töötukassa 19.12.2024 otsuse nr TVH/24/045606 ja 20.12.2024 otsuse nr

TVT/24/062272 ning 21.01.2025 vaideotsuse nr VO/24/3116 tühistamiseks ja Eesti

Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi. Kohus võttis kaebuse oma

05.02.2025 määrusega menetlusse. 15.12.2025 määrusega määras kohus asja lahendamise

viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

5.1. Kaebaja märgib esmalt, et ei nõustu vaidlustatud otsustega, sest kaebaja on olnud aastaid

osalise töövõimega seoses silma pimedusega ning pingepeavaludega, mis on väga rasked.

Kaebaja ei ole vahepeal nägema hakanud.

5.2. Kaebaja selgitab, et esitas ka vaide, kus palus otsused siiski ümber vaadata, kuna

vastustaja oli arvestanud ainult töötervisearstide andmeid aga psühhiaatri ja silmaarsti ja

perearsti arvesse ei võetudki.

Kaebaja selgitab, et ei ole suuteline tööle minema, sest näeb ühe silmaga ja terve silm teeb

omakorda topelt tööd ja siis tekib tugev peavalu, mille alusel kaebaja siis enam ei liigu ega

liiguta ennast, sest peavalu on tohutult suur.

Samuti toob kaebaja välja, et samamoodi on alaseljaga - kummardada ei saa, sest tihti peale

lööb selga valu, mis teeb selle tööle mineku veelgi keerulisemaks. Kaebaja palub kasvõi

määrata osaline töövõime ajutiselt seniks kuni kaebaja saab käia ära oma

rehabilitatsiooniteenused (vt dtl 17-22) ja saaks abi ja paraneda. See võib-olla võib kesta

aasta või rohkem aga kaebaja loodab siiski, et sealt saab abi nii seljale, kui ka peavaludele.

5.3. Kaebaja vaidleb vastu vastustaja vastusele ja rõhutab, et on alates 2015 aastast olnud

töövõimetu ja ei ole vahepeal nägema hakanud. Kaebaja oma selja ja tugevate valudega ei saa

tööl käia, selleks on ka vastavad rohud välja kirjutatu, mis aga ei toimi täna. Samamoodi on

tugevad peavalud.

5.5. Kaebaja rõhutab, et ta ei kannata neid seljavalusid välja, kus on iga päev selline valu, et

ei saa liikuda, ei saa astuda. Kaebaja tütar aitab teda voodist välja ja aitab valude korral, mil

kaebaja ei liigu üldse. Saaks käia ujumas ja füsioteraapias, aga need kõik on tasulised ja

kaebajal ei ole selleks raha, et seal käia. Kaebaja ei hakka mitte kunagi nägema, mida ilmselt

töötukassa arvab. Need alaselja valud lähevad ainult hullemaks ja ei anna enam ka järgi.

Kaebaja on väsinud sellest, et peab sööma tablette päevas 4-6 korda, et ometi need valud ära

läheksid. Elva psühhiaater mainis, et need peavalud võivad olla epilepsiaga seotud, kaebaja

sai ravimid, kuid need tegid asja ainult hullemaks, ka siis ei võetud seda arsti arvesse.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses. Vastustaja leiab, et

vaidlustatud otsused on õiguspärased.

6.1. Vastustaja viitab Töövõimetoetuse seaduse (edaspidi: TVTS) § 5 lg 1 ja lg 2, tervise- ja

tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete

loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi:

määrus nr 39) § 8 lg 6 ja § 5 lg 1 ning märgib, et töövõime hindamisel lähtutakse töövõime

hindamise metoodikast1, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas

tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise

piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse

kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb

rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile.

6.2. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 04.12.2024

esitatud töövõime hindamise taotluses (dtl 64-75) märgitud hinnanguid oma tervisele ja

tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) kantud terviseandmed (dtl 118-451). Kaebaja ise on

töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, teabe

edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, muutustega kohanemise

ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades.

Tervishoiuteenuse osutaja AS Arstikeskus Confido (edaspidi: TTO) ekspertarst dr PP, võttes

aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses (edaspidi: taotlus) märgitud

hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas

18.12.2024 eksperdiarvamuse (dtl 79-90), mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse

koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 19.12.2024 otsusega nr TVH/24/045606 tuvastati, et

kaebajale töövõime ei ole vähenenud. Seetõttu jäeti Eesti Töötukassa 20.12.2024 otsusega nr

TVT/24/062272 kaebajale töövõimetoetus määramata.

TTO ekspertarst analüüsis

vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise

taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud

asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud

hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarsti

seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst.

Eeltoodu alusel koostati 21.01.2025 vaideotsus nr VO/24/3116.

6.3. Käesoleva kohtuasja raames on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr TT kõik

kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatu üle vaadanud ning on 14.03.2025 allkirjastanud

oma kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses

toodud seisukohtadega (dtl 112-117).

6.4. Vastustaja viitab määruse nr 39 § 6 lg 1, lg 3, lg 6 ning toob välja, et TTO ekspertarst

hindas vaidemenetluses koostatud 16.01.2025 eksperdiarvamuses (Lisa 10, dtl 100-111)

kaebajal valdkondade võtmetegevused järgnevalt: 1) liikumine: liikumine eri tasapindadel –

arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 1, seismine ja istumine – arvväärtusega

1, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) teiste valdkondade

võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud.

1 Eesti Töötukassa töövõime hindamise põhimõtted ja metoodika:

https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-hindamise-

pohimotted-ja-metoodika.

Sama dokument on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel:

https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2022-03/tvh-metoodika-31.03.2020.pdf.

Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on

seega 0. Määruse nr 39 § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku

töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem.

Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks.

Eelnevast tulenevalt on vastustaja 19.12.2024 otsusel nr TVH/24/045606 õigesti märgitud, et

kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on ühe silma

pimedus ja dorsopaatiad.

TTO ekspertarst hindas, et kuigi kaebajal on liikumise valdkonnas piirangud, ei mõjuta see

kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud

kaebaja töövõime vähenemist.

6.5. TVTS § 11 kohaselt makstakse töövõimetoetust inimesele, kellel on tuvastatud osaline

või puuduv töövõime. Kuna töötukassa 19.12.2024 otsuse nr TVH/24/045606 kohaselt ei

olnud kaebaja töövõime vähenenud, on vastustaja 20.12.2024 otsusega nr TVT/24/062272

kaebajale õigesti jäetud töövõimetoetus määramata.

Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa ekspertarst TTO ekspertarsti

eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed

terviseandmed üle ja nõustus TTO ekspertarsti arvamusega.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb rahuldada järgmistel põhjendustel.

8. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2, teeb kohus juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, asjaolud

kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise lause kohaselt hindab kohus

haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.

Seega tuleb kohtul otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda kaebaja tervislikust seisundist

otsuse tegemise eel, s.o enne 19.12.2024.

9. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS §

56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused,

millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).

10. Eesti Töötukassa (ETK) 19.12.2024 otsuse nr TVH/24/045606 õiguslike alustena on

märgitud töövõimetoetuse seadus (TVTS) §-d 5-9. Samuti on korrektselt viidatud tervise- ja

tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete

loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus

nr 39).

11. TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega

isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning

sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust

(TVTS § 5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele.

Pikaajaliseks tervisekahjustuseks loetakse tervisekahjustust, mis eeldatavalt kestab 6 kuud või

kauem. Kui inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav

arst nende piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti

antakse soovitused töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema

terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.2 . TVTS § 5 lg 3 kohaselt

tuvastatakse isikul töövõime hindamise tulemusena töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime

ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid

arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2

nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole

võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. ETK

19.12.2024 otsuses nr TVH/24/045606 on TVTS § 5 lg 3 p 1 alusel tuvastatud, et kaebaja

töövõime ei ole vähenenud.

20.12.2024 ETK otsusega nr TVT/24/062272 jäeti kaebajale töövõimetoetus määramata,

kuivõrd kaebaja töövõime ei olnud vähenenud.

ETK 20.01.2025 vaideotsusega nr VO/24/3116 jäeti kaebaja vaie rahuldamata ning ETK jäi

seisukohale, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud ning sellest tulenevalt on õigesti jäetud ka

töövõimetoetus määramata.

12. Vaidlustatud 19.12.2024 otsuse põhjenduste kohaselt „Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3

p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema

terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi

ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud.

Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on ühe silma

pimedus ja dorsopaatiad.

Taotleja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei ole tervise

infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad.

Taotleja kirjeldatud teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud on

arvestatud liikumise valdkonda hinnates.

Taotleja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise

valdkondades ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.

Taotlejal on piiratud kõndimine, treppidest ja tänaval liikumine, kehaasendi muutmine ja

säilitamine nägemishäire ja seljavalu tõttu.

Kuigi taotlejal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja

töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja

töövõime vähenemist.

13. Kohus märgib esmalt TVTS-i alusel vastustaja tehtav otsus isiku töövõime kohta ei ole

kaalutlusotsus, vaid klassikalises mõttes hindamisotsus, ning et TVTS-is ei anta vastustajale

võimalust jätta isiku töövõime vähenemine tuvastamata, kui seaduses sätestatud alustel on

isiku töövõime vähenemine tõendatud.

Kaalutlusõigus on haldusorganile antud volitus valida õigusnormi rakendamisel erinevate

õiguslike tagajärgede vahel (otsustus- või valikudiskretsioon, vt HMS § 4 lg 1).

Hindamisotsustega on tegemist aga siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse

kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste

sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti

prognooside tegemisel (vt Riigikohtu otsus nr 3-20-1198/58, p 12).

Töövõimet hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja või

arstiõppe läbinud töötukassa töötaja (edaspidi eksperdiarvamuse andja, vt TVTS § 7 lg 1 ja

määrus nr 39 § 2 p 3) ning järgides määruses nr 39 eksperdiarvamuse koostamisele sätestatud

juhiseid. Eksperdiarvamus koostatakse taotlusel olevate, TIS-i kantud ning muude,

2 Seletuskiri töövõimetoetuse seaduse eelnõu 678 SE juurde, lk 17 (leitav arvutivõrgus:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-a82b-

841339be10cf/Töövõimetoetuse%20seadus).

täpsustamise vajaduse korral kogutud, andmete alusel (määrus nr 39 § 5 lg 1).

Eksperdiarvamus lähtub töövõime hindamise metoodikast ja hinnangus kasutatakse nii

kehalise kui ka vaimse võimekuse hindamiseks nende võimekuste valdkondades ning

võtmetegevustes piirangu raskusastme väljaselgitamiseks punktisüsteemi skaalaga 0 (piirang

puudub) - 4 (piirang on täielik) (vt määrus nr 39 § 6 lg 3). Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik

raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute

kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud

raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse

tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1 (vt määruse nr 39 § 6 lg-d 4-

6). Kui punkte tuleb 4 või rohkem, tuleb hinnata töövõime ulatust (määruse nr 39 § 8).

Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse

alusel (määruse nr 39 § 8 lg 6). Eksperdiarvamus on haldusmenetluses tõend. Tegemist on

juriidilises tavatähenduses erialaasjatundja arvamusega, mida haldusorgan saab kõrvutada

teiste tõenditega, sh vajadusel teise eksperdi arvamusega, et oma seisukoht kujundada (vt

Riigikohtu otsus nr 3-17-1110/84, p 22). Tegu on tõendiga, mida saab halduskohtus hinnata ja

teiste tõenditega ümber lükata (Riigikohtu otsuse nr 3-17-1110/84, p 24, vrd Riigikohtu

otsusega asjas nr 3-3-1-44-14, p 19). Töötukassa peab vaidluse korral kontrollima, kas

eksperdiarvamuse andnud arst on töövõimet igakülgselt hinnanud, sekkumata samal ajal arsti

ekspertteadmisse (vt Riigikohtu otsuse nr 3-17-1110/84, p 20 jj), ning vajadusel peab

töötukassa koguma täiendavat teavet.

Riigikohus on veel selgitanud, et haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul

keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega,

põhjendades sellist otsustust. Siiski võib kohus olla rohkem vaoshoitud haldusorgani

hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel, iseäranis kui hindamine eeldab spetsiifilisi

õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne

(Riigikohtu otsus nr 3-20-1198/58, p 14). Kuigi praeguses asjas eeldab hindamine

meditsiiniteadmisi, on tegemist intensiivse riivega. Lisaks esineb hindamiseks võrdlemisi tihe

õiguslik raamistik (määrus nr 39 § 6 lg 3 (raskusastmele vastavad punktid), § 8 lg 2 (töövõime

ulatus)), mistõttu ei saa kohus piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga.

Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate

faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult. Seevastu ei saa kohus asuda

eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (vt

Riigikohtu otsuse nr 3-20-2474/11 p 20).

14. Kaebaja on ühe kaebuse argumendina välja toonud, et varasemalt on kaebajal tuvastatud

sama hindamissüsteemi alusel osaline töövõime ning kaebaja tervislik seisund ei ole vahepeal

paranenud. Kaebaja on endiselt ühest silmast pime. Kaebajal on endiselt pingepeavalud ja

seljavalu, mis ei võimalda töötada. Kaebajal on psühholoogilised probleemid. Kaebajale jääb

selgusetuks kuidas jõuti vaidlusaluses otsuses teistsugusele seisukohale. Kohus nõustub

eeltoodud kaebaja väitega osaliselt ning märgib järgmist.

15. ETK on 22.08.2017 otsuses nr TVH/17/036788 leidnud (dtl 466-468), et taotlejal on

kerged tegutsemispiirangud liikumise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning

inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondades ning mõõdukad tegutsemispiirangud

suhtlemise (nägemine, kuulmine ja kõnelemine) ning õppimise ja tegevuste elluviimise

valdkondades, mis on põhjustatud üldhaigestumisest. Osaline töövõime määrati kaebajale

kaheks aastaks.

ETK on 15.05.2019 otsuses nr TVH/19/018575 (dtl 469-471) leidnud, et taotlejal on

mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatiad ja

nägemislangus. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang suhtlemise (nägemine, kuulmine,

kõnelemine) valdkonnas, mille põhjuseks on nägemislangus. Taotlejal on mõõdukas

tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas, mille põhjuseks on

psüühikahäire.

Taotleja kirjeldatud piiranguid ravimite mõju osas on arvestatud õppimise ja tegevuste

elluviimise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on

arvestatud liikumise, suhtlemise (nägemine, kuulmine, kõnelemine) ning õppimise ja

tegevuste elluviimise valdkondi hinnates. Taotlejal on raskendatud mitmesugustel pindadel

käimine, muudes hoonetes liikumine, takistusest möödumine nägemisfunktsioonide ja

nägemisvälja muutuste tõttu. Taotlejal on vasak silm pime. Parem silm nägija. Seljavalude

tõttu on raskendatud keha põhiasendi muutmine. Taotlejal võib olla raskendatud kirjutatud

sõnumite vastuvõtmine ja edastamine nägemisfunktsiooni muutuste tõttu. Taotlejal on

raskendatud probleemide lahendamine, igapäevatoimingute tegemine emotsioonide

funktsiooni muutuste ja sagedaste peavalude tõttu. Arvestades taotleja tervisekahjustuse

iseloomu, on tema töövõime 4 aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv. Osaline töövõime

määrati neljaks aastaks (so kuni 17.07.2023).

ETK on 28.02.2023 otsuses nr TVH/23/009030 (dtl 472-475) leidnud, et taotlejal on

mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemi-haigus,

nägemishäired ja dorsopaatiad. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on nägemishäired. Taotlejal on mõõdukas

tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on

nahahaigus. Taotleja kirjeldatud õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muid piiranguid

on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piiranguid muude

tervisehäirete osas on arvestatud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonda hinnates.

Taotleja kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ja ravimite kõrvaltoimete osas ei

leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on selja- ja peavalu ning ühe silma

pimeduse tõttu piiratud pikemate vahemaade läbimine, mitmesugustel pindadel käimine,

erinevates kohtades liikumine, püstitõusmine, kummardamine ning pikemaajaline istumine ja

seismine. Taotlejal on ühe silma pimeduse tõttu on takistatud kirjutatud sõnumite

vastuvõtmine suhtlemisel. Kroonilise nahahaiguse tõttu on suurenenud vajadus

nahahooldusele. Arvestades taotleja tervisekahjustuse muutlikku iseloomu, on tema töövõime

2 aasta jooksul raskesti prognoositav. Osaline töövõime määrati kaheks aastaks (so kuni

17.02.2025).

16. Vaidlusaluse töövõime hindamise otsuse aluseks olevas ekspertarvamuses on

eksperdiarvamuse andja hinnanud valdkonna 1. Liikumine raskusastmega 1 – kerge ja kõik

ülejäänud võtmetegevuse valdkonnad raskusastmega 0 – piirang puudub (vt dtl 97-90).

Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on nägemishäired

ja pimedus; muud dorsopaatiad. Taotleja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise valdkonnas on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. Teadvusel püsimise ja

enesehooldusega seotud muud piirangud on hinnatud järgmistes valdkondades: liikumine.

Taotleja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ei leidnud

tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotleja kirjeldatud piirangud suhtlemise

valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.

Vaidemenetluses on ekspertarst hinnanud 16.01.2025 kaebaja töövõimet ning on samuti

hinnanud valdkonna liikumine piirangu raskusastmeks 1 – kerge ning ülejäänud valdkonnad

raskusastmega 0- piirang puudub (vt dtl 100-111). Ekspertarst märgib, et taotlejal on kerge

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on nägemishäired ja pimedus; muud

dorsopaatiad. Taotleja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas

ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega

seotud muud piirangud on hinnatud järgmistes valdkondades: liikumine. Taotleja kirjeldatud

piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ei mõjuta töövõimet. Taotleja

kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ei mõjuta töövõimet. Kohtumenetluses esitatud

ekspertarsti arvamus ühtib eeltoodud arvamustega (vt dtl 113-117).

Vaideotsuses kirjutab vastustaja, et: „Varasemalt on hinnatud vaide esitaja töövõime osaliseks

seoses pidevate peavaludega. Pärast eelmist töövõime hindamist on vaide esitajal seejuures

aga ravivajadus puudunud. Psühhiaatri poolt on vaide esitajal alustatud ravi, mis sobib ka

kroonilise peavalu osas. Piiranguid terviseandmete ja vaide esitaja enda välja toodud

kaebuste osas vaimses võimekuses ei esine töövõimet mõjutavas mahus. Vaide esitaja on

jätnud korduvalt ravi pooleli ning perearstile pöördub vaide esitaja tervise osas harva. Ravi

pole vaide esiajal olnud järjepidev. Käesolevalt on hinnatud, et vaide esitaja töövõime ei ole

vähenenud. Eeltoodu põhjal ei esine TIS olemasolevatel andmetel vaide esitajal vähemalt

hetkel sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist.

Objektiivsed terviseandmed ei kinnita vaide esitaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis

vähendaksid püsivalt töövõimet.“

17. Kuigi iseenesest on õige vastustaja seisukoht selles, et eksperdiarvamuse andja ja

töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega, tuleb

antud juhul siiski arvestada sellega, et kaebajal tuvastati varem sama metoodika alusel osaline

töövõime ning kaebaja väitel ei ole tema tervislik seisund paranenud (s.o kaebaja on jätkuvalt

ühest silmast pime, kaebajal esinevad pingepeavalud ja seljavalu, samuti on psühholoogilised

probleemid). Kohus leiab, et oluline on ka see, et samade kaebuste osas märkis ETK oma

15.05.2019 otsuses nr TVH/19/018575, et kaebaja töövõime on nelja aasta jooksul

tõenäoliselt vähe muutuv. Tõsi 28.02.2023 otsuses nr TVH/23/009030 märkis ETK, et

järgmise 2 aasta jooksul on kaebaja töövõime raskesti prognoositav. Samas võib eeltoodust

järeldada, et töötukassa ei pidanud 2023 aastal tõenäoliseks, et kaebaja terveneb.

Sellises olukorras pidi töötukassal, kellel on võimalik tutvuda isiku suhtes tehtud varasemate

otsustega ja vajadusel ka varasemate terviseandmetega (määrus nr 15 § 2 lg 5), tekkima

taotluses esitatud kirjelduste põhjal kahtlus, et TIS-ist nähtuvad andmed on puudulikud.

Töötukassal on kahtluse korral kohustus vaadata ka varasemaid kui viie aasta taguseid

andmeid. Sellele viitab määruse nr 15 § 2 lg 5. Töötukassal on vastav uurimiskohustus.

Vajadusel tuleb isik suunata konkreetse eriarsti vastuvõtule.

17.1. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida seoses võtmetegevusega „Liikumine“, et

varasemalt (so 2019 ja 2023) on hinnatud kaebajal vastavas valdkonnas piirang mõõdukaks.

Vaidlusaluses otsuses hinnati piirang aga kergeks. Vastustaja on seda eelkõige põhjendanud

sellega, et isik ei ole käinud taastusravis ning märkinud, et pingepeavalu osas sobib ravim

Lamictal.

Vaideotsuses märkis vastustaja, et: „Varasemalt on hinnatud vaide esitaja töövõime osaliseks

seoses pidevate peavaludega. Pärast eelmist töövõime hindamist on vaide esitajal seejuures

aga ravivajadus puudunud. Psühhiaatri poolt on vaide esitajal alustatud ravi, mis sobib ka

kroonilise peavalu osas.“

Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et pingepeavalude osas ei nähtu TIS andmetest, et

vastav ravim sobiks ning oleks probleemi lahendanud. TIS 16.12.2024 andmetest nähtub, et

pingepeavalud ei ole kuhugi kadunud. Psühhiaater kirjutas Lamictali 12.12.2024. Asjaolu, et

vastav ravim sobib, ei nähtu kusagilt. 12.12.2024 (jätk 13.12.2024) epikriisist nähtub, et

ravimist tekkis peavalu, kuid patsient oli nõus uuesti katsetama, kuivõrd samal ajal sai ka teist

ravimit (vt dtl 134). 06.12.2024 väljavõttest nähtub, et peavalud on tugevad ja psühhiaatri

poolt varem kirjutatud ravimid ei aidanud. Seega puuduvad, mistahes tõendid, et kaebaja

pingepeavalud oleks ravimitega kontrolli all ja seisund paranenud. Vastustaja tegi

vaidlustatud otsuse 19.12.2024 ehk mõned päevad peale seda, kui uut ravimit (Lamictal)

hakati alles katsetama. Täiesti meelevaldne on sellises olukorras väita, et pingepeavaludest

tingitud piiranguid ei esine.

Õige ei ole ka see, et pärast viimast hindamist on kaebuse esitajal seoses sellega ravivajadus

puudunud. TIS andmetel on kaebaja pöördunud arsti poole seoses pingepeavaludega

17.12.2024, 06.12.2024, 06.02.2024, 20.10.2023, 21.08.2023, 25.07.2023, 20.02.2023

närvisüsteemi häirega, 09.12.2022. Lisaks nähtub kaebajale välja kirjutatud retseptidest, et

kaebajale on pidevalt kirjutatud välja iboprofeeni ja sumatriptaani, mida kasutatakse

pingepeavalu puhul. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja ei ole korrektselt

hinnanud kaebaja pingepeavaludega seonduvat esmase võtmetegevuse „Liikumine“ juures.

Vastustaja järeldused on meelevaldsed ega ole kooskõlas kaebaja terviseandmetega.

Kohus leiab teiseks, et praegusel juhul on meelevaldne järeldada, et kuivõrd kaebajal on

ravivajadus vähenenud ning kaebaja ei ole seoses nägemisega esitanud arsti juures

täiendavaid kaebusi, siis on kaebaja piiranguga täielikult kohanenud ja sellest tulenevalt

piirangut ei tuvastatud.

Lisaks tuleb arvestada eeltoodud asjaolusid omavahelises koosmõjus sh koosmõjus kaebaja

seljavaludega. Kaebaja on põhjendanud taastusravis mitte osalemist või selle mitte kasutamist

rahaliste vahendite puudumisega. See väide on eluliselt usutav arvestades, et taastusravi

teenus on tasuline, isik on töötanud kaupluses müüjana ning tal on neli alaealist last, keda

kasvatab üksinda. Üksnes asjaolu, et isik ei ole taastusravis osalenud, ei saa kaasa tuua

järeldust, et isikul puuduvad sellest tulenevalt sellised piirangud, mis võiks töövõimet

mõjutada olukorras, kus vastav terviseprobleem on olemas ja tuvastatud.

Kui vastavat probleemi jätkuvalt ei esineks, ei oleks koostatud ka perioodi 04.12.2024-

03.12.2026 kohta rehabilitatsiooniplaani tegevuskava (vt dtl 17-22).

17.2. Lisaks jääb kohtule täiesti arusaamatuks, kuidas on sama metoodika alusel hinnatud

võtmetegevuse juures suhtlemine nii 2017 kui ka 2019 aastal piirang mõõdukaks seoses ühe

silma pimedusega, kuid vaidlusaluses otsuses pole piirangut tuvastatud kuigi selles osas ei ole

midagi muutunud. Asjaolu, et isik ei esita pidevalt kaebusi seoses ühe silma pimedusega (mis

ei ole pika aja jooksul muutunud ega ka muutu) ei tähenda seda, et seda piirangut ei oleks

olemas või, et seda ei tuleks enam arvestada. Isik ei pea pidevalt kaeblema asjaolu üle, mis on

juba tuvastatud ja mida ta ei saa muuta (ja millest vabanemiseks puudub ravi).

Samas ei ole vastustaja väide, et kaebajal üldse silmadega seoses kaebused puuduvad,

korrektne. TVH taotluses on kaebaja välja toonud, et kaebaja silmad on valusad – eriti parem

silm, sest sellega kaebaja ei näe, samuti on kaebaja välja toonud, et silmad hakkavad

sügelema ja valutama kui ta peab kirjalikult suhtlema. Ekspertarst on viidanud üksnes

töötervishoiu arsti arvamusele, kus kaebaja silmade enesetunde üle ei kaevanud, kuid ei ole

arvestatud sellega, et töötervishoiu arst hindab seda, kas isik võib antud konkreetsel

ametikohal töötada. Samas on jäetud tähelepanuta näiteks epikriisid 06.12.2024 (dtl 135) ja

27.12.2023 (dtl 149-150), kus on esitatud kaebused seoses silmadega. Seega ei saa asuda

seisukohale, et kaebajal mistahes kaebused seoses silmadega puuduvad. Samuti puudub

vaidlus selle üle, et kaebajal esineb ühe silma pimedus. Olukorras, kus see faktiline asjaolu tõi

kaasa nii 2017 kui ka 2019 aastal võtmetegevuse „suhtlemine“ hindamise piiranguga

mõõdukas, jääb arusaamatuks, kuidas vaidlusaluses otsuses jõuti järeldusele, et piirangut ei

esine vaatamata sellele, et selles osas ei ole kaebaja terviseseisund paranenud ega muutunud.

Kohus leiab, et meelevaldne on järeldada asjaolust, et isik konkreetse puude üle ei kaeble, et

tema terviseseisund on selline, mis töövõimet ei mõjuta. Vastustaja viitas veel, et nägemine

on kompenseeritud teise silmaga. Kohus märgib, et vastav asjaolu esines ka 2017 ja 2019,

kuid siis arvestati kohtu hinnangul korrektselt, et ühe silma pimedus siiski mõjutab töövõimet

ning piirang hinnati mõõdukaks. Kohus leiab, et vastustaja väide sellest, et ühe silma pimedus

üldse töövõimet ei mõjuta, on paljasõnaline ega ole kooskõlas faktiliste asjaoludega.

17.3. Kolmandaks toob kohus välja, et võtmetegevuse valdkonda „Muutustega kohanemine ja

ohu tajumine“ on vaidlusaluses otsuses hinnanud ekspertarst ja leidnud, et piirang puudub ja

taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmete kinnistust. Kaebaja ise on hinnanud

vastava valdkonna raskusastmega 3 ehk raske piirang.

2019 aasta töövõime hindamise otsuses on kaebaja tuvastatud mõõdukas tegutsemispiirang

õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühikahäire. Otsuse

kohaselt on taotlejal raskendatud probleemide lahendamine, igapäevatoimingute tegemine

emotsioonide funktsiooni muutuste ja sagedaste peavalude tõttu. 2023 otsuses hinnati

taotleja kirjeldatud õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muid piiranguid liikumise

valdkonda hinnates tuvastades koosmõjus kaebajal osalise töövõime.

Vaidlusaluses otsuses leiti, et kaebajal selles osas piirangud puuduvad. Kuidas sellisele

järeldusele jõuti jääb kohtule ebaselgeks. Ekspertarsti hinnangus on märgitud, et TIS andmed

ei kinnita kaebaja väidetud piirangu esinemist. Samas on kaebajal 17.12.2024 diagnoositud

kohanemishäire ning leitud, et tegemist on korduvhaigestumisega. Vastav asjaolu, et tegemist

ei ole esmahaigestumisega, pidi olema vastustajale teada juba 2019 aasta töövõime

hindamisest.

Taotleja ei pea antud olukorras tõendama, et piirang jätkuvalt esineb, piisab kui kaebaja toob

piirangu välja ja seda ta on antud juhul ka teinud. Vajadusel peab vastustaja suunama isiku

täiendavale arsti vastuvõtule. Nimelt TVTS § 6 lg 4 kohaselt peab töövõime hindamist taotlev

isik olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti,

teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Kaebaja käis kuue kuu jooksul

enne taotluse esitamist (taotlus esitati 04.12.2024) perearsti vastuvõtul ja silmaarsti

vastuvõtul, enne vaidemenetlust käis kaebaja veel psühhiaatri vastuvõtul. TVTS § 6 lg 4 ei

näe ette, et isikul tuleks kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käia

erinevate arstide vastuvõtul, vaid piisab üldjuhul ühest. Normide järgi piirdub isiku kohustus

TVTS § 6 lg-s 4 sätestatuga ning ei saa eeldada, et ta teaks omal algatusel vajadusest

külastada veel arste selleks, et saada taotletu. Kui tervise infosüsteemi andmed on

ebapiisavad, tuleb küsida taotleja tegutsemisvõime täpsustamiseks täiendavaid terviseandmeid

taotluses nimetatud arstidelt. Sellise nõude sätestab määruse nr 39 § 5 lg 1 p 3. Vastustaja pidi

kontrollima tervenemisperspektiivi esinemist ning täpsustama kaebaja vaimse tervisega

seotud asjaolusid.

Vastustajal on kohustus jälgida taotluste menetlemisel seadustest ja määrustest tulenevaid

nõudeid, sealhulgas haldusmenetluse põhimõtteid (vt ka TVTS § 1 lg 3): uurimis- ja

põhjendamiskohustust (HMS §-d 6 ja 56), vältida kiirustamist ja pealiskaudsust, vajadusel

selgitada isikule tema õigusi ja kohustusi (HMS § 36) ning tagada õigus olla ära kuulatud

(HMS § 40). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole vastavad nõuded täidetud.

Vastustajal tuleb kaebaja taotluse põhjal teha uus hindamine. Kaebaja terviseandmed vajavad

täpsustamist vaimse võimekuse osas, sh ei ole välistatud ka kaebaja täiendav psühhiaatri

vastuvõtule suunamine.

18. Peale ebapiisavate terviseandmete on probleemne veel see, et ei eksperdiarvamusest ega

töötukassa otsusest ei nähtu, et oleks hinnatud kaebaja võimekust igapäevategevusi (sh

tööülesandeid) lõpuni viia. Seda ei ole käsitletud vastustaja poolt ka vaide- ja

kohtumenetluses. Vastustaja peab hoolitsema selle eest, et hinnatakse õiget valdkonda ja

võtmetegevust, isegi kui taotleja ei ole seda õiges kohas nimetanud. Oluline on see, et taotleja

on piirangu välja toonud. Antud juhul on taotleja toonud välja piirangutena nii seljavalud,

pingepeavalud kui ka psühholoogilised probleemid. Kõik nimetatud terviseprobleemid võivad

olla omavahelises koosmõjus ning takistada vähemalt osaliselt tööks vajalike tegevuste lõpuni

viimist. Vastavale aspektile ei ole vastustaja ekspertarvamustes tähelepanu pööratud.

Kohus selgitab, et töövõime hindamise otsuse põhjendamine ei tohi kanduda ulatuslikus

mahus üle kohtumenetlusse (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-18-1740/36, p 18.4).

19. Tulenevalt eelnevast tuleb kaebus rahuldada ning töötukassa otsused ja vaideotsus

tühistada ning kohustada vastustajat kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama. Nimelt kuivõrd

tühistamiskaebus töövõime hindamise otsuse suhtes on põhjendatud, siis tuleb rahuldada ka

tühistamiskaebus töövõimetoetuse määramata jätmise osas, kuivõrd töövõime hindamise

otsus on aluseks töövõimetoetuse määramisele, samuti tuleb tühistada vaideotsus. Vastustajal

tuleb kaebaja taotlus uuesti lahendada ning teha seaduses nõutud määral põhjendatud otsused.

Menetluskulud

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehti vastustaja kahjuks. Kuivõrd kaebaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust

esitanud (sh kaebus oli riigilõivu vaba), siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik