2-25-2807/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2026.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-2807 Tsiviilasi X hagi Y vastu kaasomandi lõpetamise nõudes Y vastuhagi X vastu kaasomandite lõpetamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine; asjas menetluse lõpetamine; andmete asendamine; riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja): X (isikukood XXX), lepinguline esindaja jurist Mari-Liis Mererand

Kostja (vastuhagis hageja): Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tauri Tigasson

RESOLUTSIOON

1. Tühistada tsiviilasjas 2-25-2807 määratud kohtulahendi aeg 27.03.2026.

2. Kinnitada hageja X (isikukood XXX) ning kostja Y (isikukood XXX) vahel 26.02.2026 sõlmitud kompromiss alljärgnevas: Võlaõiguslikud kokkulepped: 2.1. X ja Y on kokku leppinud, et nad lõpetavad kaasomandi kinnisasja osas, mis on registriosa numbriga xxxxx ning asub aadressil Tallinn, xxx linnaosa, XXX (edaspidi ka korter). Korteri kaasomand lõpetatakse selliselt, et see jääb Y ainuomandisse. Y kohustub tasuma Xle Korteri ½ suuruse mõttelise osa omandi kaotuse eest 25 000 eurot (edaspidi hüvitis). Y kohustub hüvitise tasuma 7 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest X pangakontole nr XXXXXXX. 2.2. Pooled on kokku leppinud, et nad kohustuvad lõpetama kaasomandi kinnisasja osas, mis on registriosa numbriga yyyyy ning asub aadressil Harju

2-25-2807 maakond, Tallinn, xxx linnaosa, YYY (edaspidi ka maja). Maja kaasomand lõpetatakse selliselt, et see jääb X ainuomandisse. Y kohustub andma vajalikud notariaalsed tahteavaldused kinnistusraamatu kannete muutmiseks

14 päeva jooksul alates päevast, kui X esitab Yle tõendi, mille kohaselt krediidiasutus nõustub maja koormava(te) hüpoteegiga seotud laenulepingu teenindamise andma üle ainuisikuliselt Xle. Kui krediidiasutus ei anna kõnealust nõusolekut hiljemalt 1. augustiks 2026, siis selleks puhuks lepivad X ja Y kokku, et maja kaasomand lõpetatakse maja müügiga tavamüügi korras selle turuhinna alusel. Kui 90 päeva jooksul, alates tavamüügi perioodi algusest, ei ole maja müüdud tavamüügi korras, siis selleks puhuks lepivad X ja Y kokku, et maja kaasomand lõpetatakse maja müügiga avalikul enampakkumisel.

Avalikku enampakkumist läbiviiv kohtutäitur valitakse X ja Y kokkuleppel. Kui X ja Y ei jõua 7 päeva jooksul, alates avaliku enampakkumise perioodi algust, kokkuleppele kohtutäituri valiku osas, siis müüakse maja kohtutäitur Elin Vilippuse poolt korraldataval enampakkumisel. Kui kohtutäitur Elin Vilippus ei vii mistahes põhjusel läbi avalikku enampakkumist, siis müüakse maja Y poolt valitud, Eesti Vabariigis tegutseva ja enampakkumise läbiviimiseks nõusoleku andnud, kestahes kohtutäituri poolt. Xl ja Yl on kohustus abistada enampakkumist läbiviivat kohtutäiturit müügiprotsessis, kui see osutub vajalikuks.

Enampakkumine viiakse läbi täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras ja sätteid arvestades. Maja müügihinnast tasutakse esmalt kohtutäituri tasu, seejärel Swedbank AS-le laenulepingu(te) jääk, mille täitmise tagamiseks on maja kohta peetava kinnistusraamatu registriosa neljandasse jakku kantud sisse hüpoteegid, ning seejärel tasutakse allesjäänud raha Xle. X ei kohustu tasuma Yle hüvitist maja ½ suuruse mõttelise osa kaotuse eest. Asjaõiguslikud kokkulepped: 2.3. X ja Y on kokku leppinud Xle kuuluva ½ suuruse mõttelise osa, kinnisasjast registriosa numbriga xxxxx, üleandmises Yle.

X annab üle ja Y võtab vastu Xle kuuluva ½ suuruse mõttelise osa kinnistust registriosa numbriga xxxxx. Nõusolekud ja tahteavaldused: 2.4. X annab kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusoleku kinnistusraamatu, registriosa numbriga xxxxx, teises jaos X kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse Y. 2.5. X ja Y annavad nõusolekud, et kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel kustutatakse kinnistusraamatu, registriosa numbriga xxxxx, teisest jaost senised kanded X ja Y kaasomandi kohta ja kinnisasja ainuomanikuna kantakse sisse Y.

Kinnistamisavaldus: 2.6. Kustutada kinnisasja, registriosa numbriga xxxxx, teisest jaost kehtivad omanikukanded. 2.7. Kanda kinnisasja, registriosa numbriga xxxxx, teise jakku ainuomanikuna sisse Y. Muud tahteavaldused:

2-25-2807 2.8. Pooled on kokku leppinud, et kompromissi kinnitav kohtumäärus asendab kompromissis nimetatud toimingute tegemiseks poolte tahteavaldusi. 2.9. Pooled on kokku leppinud, et nad on kohustatud andma täiendavad vastavasisulised tahteavaldused kompromissis nimetatud toimingute tegemiseks, kui see osutub vajalikuks.

2.10. Pooled on kokku leppinud, et pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist omandavad nad üksteise vastu üksnes õigused, kohustused ja nõuded, mida on kompromissis nimetatud. Pooled loobuvad üksteise vastu kompromissis nimetamata võimalikest nõuetest.

2.11. Kui kohus ei kinnita kompromissi määrusega, siis ei ole kompromissil tagajärgi.

2.12. Korteri omanikukannete muutmisega seotud riigilõivu kohustub tasuma Y.

2.13. Kui X võtab kohtumääruse resolutsiooni p-s 2.1 viidatud laenulepingu teenindamise ainuisikuliselt üle, siis maja omanikukannete muutmisega ja hüpoteekide kustutamise kannetega seotud riigilõivud kohustub tasuma X.

2.14. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

3. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Asendada lahendi avalikustamisel poolte andmed (sh nimed, isikukoodid, aadressid ja kinnisasjade registriosa numbrid) tähemärkidega.

5. Jätta rahuldamata poolte taotlus saata kompromissi kinnitav kohtumäärus täitmiseks Tartu Maakohtu peetavale kinnistusosakonnale. Selgitada pooltele, et määruse täitmiseks tuleb pöörduda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole.

6. TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada riigilõiv 770 eurot hageja taotlusel hageja X (isikukood XXX) arveldusarvele nr XXXXXXX.

7. TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada riigilõiv 315 eurot kostja taotlusel kostja Y (isikukood XXX) arveldusarvele nr XXXXXXX.

8. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-2807.

Menetluskulude jaotus Jätta kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-25-2807, X hagi Y vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ning Y vastuhagi X vastu kaasomandite lõpetamise nõudes. 2. Tsiviilasjas 10.02.2026 toimunud kohtuistungil määras kohus pooltele kohtukõne teeside ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja kuni 27.02.2026 ning seisukoha esitamiseks vastaspoole menetluskuludele tähtaja kuni 04.03.2026. Kohus määras asjas lahendi kuulutamise kuupäevaks 27.03.2026.

2-25-2807 3. Pooled esitasid 26.02.2026 kohtule kompromissi, mille kohaselt paluvad kohtul poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitada ja asjas menetlus lõpetada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 4. Pooled taotlevad, et kui kohus ei kinnita kompromissi määrusega, siis määrata kohtukõne kirjalike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamise tähtajaks hiljemalt 06.03.2026 ning vastuväited vastaspoole menetluskuludele hiljemalt 11.03.2026. 5. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitava kohtumääruse saata täitmiseks Tartu Maakohtu peetavale kinnistusosakonnale ning sellest pooli teavitada. 6. Tuginedes TsMS § 661 lg-le 4 on pooled kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja antud asjas menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. 7. Pooled paluvad TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada hagiavalduse ja vastuhagiavalduse esitamisel pool tasutud riigilõivust. 8. Pooled paluvad TsMS § 462 lg 2 alusel kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel asendada poolte nimed tähemärkidega ning mitte avalikustada poolte teisi isikuandmeid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kompromissi kinnitamine 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 10. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 11. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb

2-25-2807 kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele.

12. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

13. Tuginedes TsMS § 661 lg-le 4 on pooled kokku leppinud, et välistavad käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise välistamiseks on kooskõlas TsMS § 661 lõikega 4 ja tuleb rahuldada.

14. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

15. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).

16. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.

17. Poolte taotluse edastada kompromissi määrus täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale jätab kohus rahuldamata, sest seadus sätesta vastavat määruse edastamist. Kohus selgitab, et määruse täitmiseks tuleb pooltel pöörduda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole.

18. Lõpetada tsiviilasja 2-25-2807 menetlus.

Andmete avaldamine 19. TsMS § 462 lg 2 kohaselt andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. 20. Pooled on palunud kompromissi kinnitavas kohtumääruses mitte avalikustada poolte andmeid ning asendada poolte nimed tähemärgiga. 21. Kohus asendab käesoleva määruse avalikustamisel poolte andmed (nimed, isikukoodid, aadressid ja registriosa numbrid) tähemärkidega.

2-25-2807

Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine 22. Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole ehk 770 eurot tagastamist hageja X arveldusarvele nr XXXXXXX. 23. Kostja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole ehk 315 eurot tagastamist pangakontole, millelt riigilõiv tasuti. 24. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 täpsustab, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. 25. Kohtu hinnangul on nii hageja kui kostja taotlused poole riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud menetluses hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 1540 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 1 tagastab kohus hageja taotlusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 770 eurot (1540/2) hageja X arveldusarvele nr XXXXXXX. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja tasunud menetluses vastuhagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 630 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 1 tagastab kohus kostja taotlusel vastuhagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 315 eurot (630/2) kostja Y arveldusarvele nr XXXXXXX. 26. TsMS § 150 lg 8 kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab taotlused, ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik