2-24-18199/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaija Koik

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-18199

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M. L. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4329,2 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood

10746479), lepinguline esindaja F. V.

Kostja: M. L. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus M. L. vastu osaliselt.

2. Mõista M. L.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 19.12.2022 väikelaenulepingu nr

4664921 alusel välja põhivõlg 2439,06 eurot, intress 114,42 eurot, kohtuotsuse

tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 132,94 eurot ja viivis alates

kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta maakohtu menetluskuludest 60,1% kostja kanda ja 39,9% hageja kanda.

4. Mõista M. L.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 438,73 eurot.

5. M. L.l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga.

Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442

lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1

nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg

21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 02.12.2024 Tartu Maakohtule hagi M. L.

(kostja) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.

2. Tartu Maakohus edastas 09.12.2024 määrusega hagi kohtualluvuse alusel Harju

Maakohtule.

3. Hageja tõi hagi alusena välja järgmised asjaolud:

3.1. AS LHV Finance (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 19.12.2022 väikelaenulepingu

nr 4664921 (leping), mille alusel krediidiandja andis kostjale tarbijakrediiti

(väikelaenu) 3000 eurot ning kostja kohustus krediidi koos sellele lisanduva

intressi ja kõrvalkuludega lepingus toodud tingimustel krediidiandjale tagastama.

Kokkulepitud maksegraafiku kohaselt kohustus kostja krediidiandjale teostama

igakuiseid tagasimakseid 31 kuu jooksul intressimääraga 21,90% aastas ehk

0,06% päevas, igakuise osamakse suurus oli 127,57 eurot (v.a. esimene ja viimane

osamakse, mis olid vastavalt 178,67 eurot ja 127,56 eurot). Lepingutasu 60 eurot

kuulus tasumisele lepingu sõlmimise päeval ehk 19.12.2022 ning see arvati

väljastatud krediidisummast maha.

3.2. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 26,31%.

3.3. Krediidiandja kontrollis kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest

kui ka oma sisemistest andmebaasidest (krediidiinfo ja krediidiregister) kui ka

oma sisemistest andmebaasidest ning tuvastas, et isikul puudusid maksehäired ja

negatiivne makseajalugu krediidiandja ees. Kostja märkis krediiditaotlusel oma

sissetuleku suuruseks 2500 eurot, mida krediidiandja kõrvutas statistiliste

andmetega ja selle põhjal arvestas kostja sissetulekuks 1099 eurot. Kostja märkis

oma igakuisteks kohustusteks 200 eurot, millest krediidiandja ka lähtus.

Krediidiandja järeldas kogutud andmete kogumis analüüsi tulemusel, et kostja on

krediidivõimeline.

3.4. Kostja ei tasunud maksegraafikujärgseid osamakseid tähtaegselt.

3.5. Krediidiandja saatis kostjale 18.04.2023 ja 21.04.2023 meeldetuletuskirjad,

millele kostja ei reageerinud.

3.6. Krediidiandja edastas kostjale 19.07.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles andis

kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 02.08.2023, ning hoiatas, et

võla tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles alates 03.08.2023.

2/8

3.7. Kostja ei tasunud võlgnevust krediidiandja määratud tähtaja jooksul, mistõttu

ütles krediidiandja 03.08.2023 lepingu erakorraliselt üles.

3.8. Krediidiandja loovutas kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale.

3.9. Kostjale edastati teade nõude loovutamise kohta ja menetluse alustamise kohta

03.10.2023 e-kirja teel.

4. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust tuleneva põhinõude 2700,64

eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, intressi 196,37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

põhinõudelt 790,75 eurot ja viivise põhinõudelt alates 03.12.2024 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas.

5. Kohus võttis hagi 26.02.2025 määrusega menetlusse ning toimetas selle koos menetlusse

võtmise määrusega kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte.

6. Kostja hagile ei vastanud.

7. Hageja täpsustas 11.03.2025 ja 24.11.2025 vastustes kohtunõutele lepingu sõlmimise

asjaolusid, krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks olevaid asjaolusid ja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seonduvaid asjaolusid. Samuti esitas

hageja juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, oma

nõude ümberarvestuse ning täpsustas seda. Hageja tõi välja, et krediidiandja maksis

kostjale välja 2940 eurot ning kostja tegi krediidiandjale tagasimakseid 500,94 euro

ulatuses. Hageja arvestas kõik kostja tagasimaksed krediidisumma 2940 eurot ja VÕS §

94 lg-s 1 sätestatud intressi katteks lähtuvalt lepingujärgses maksegraafikus toodud

osamaksete arvust ja krediidisumma tagasimaksete suurusest, vähendades viimase

osamakse suurust lepingutasule vastava 60 euro võrra. Hageja ümberarvestusest nähtuvalt

tuleb niisugusel juhul kostja tagasimaksete alusel lugeda tasutuks ümberarvestuse järgsed

tagasimaksed maksetähtpäevadega 15.02.2023 – 15.07.2023 tervikuna ning 15.08.2023

maksetähtpäevaga tagasimakse 6,6 euro ulatuses. Seega ei olnud kostjal lepingu

ülesütlemise ajal 03.08.2023 hageja ees võlgnevust ning leping ei ole kehtivalt üles

öeldud. Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palus välja mõista

11.03.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed 1925,93 eurot, millest põhiosa

on 1817,2 eurot ja intressid 108,73 eurot ning viivise lepingujärgses määras 21,90% aastas

ehk 0,06% päevas alates 12.03.2025. Samuti palus hageja välja mõista ümberarvestuse

kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivise põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale

järgnevast päevast lepingujärgses määras 21,90% aastas ehk 0,06% päevas. Hageja tõi

välja, et kostja tegi lepingu alusel viimase makse 15.03.2023 ega ole seega käesolevaks

ajaks lepingut täitnud ligikaudu kahe aasta vältel. Samuti ei ole kostja teinud kohtuvälises

menetluses ühtegi makset ega osalenud käesoleva tsiviilasja menetluses. Seetõttu on

hageja seisukohal, et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt täita ka tulevikus ning

esinevad asjaolud tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste väljamõistmiseks.

8. Hageja täpsustas 21.01.2026 ja 28.01.2026 vastustes kohtunõuetele nõude loovutamisega

seonduvaid asjaolusid.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks 19.12.2022

väikelaenulepingu nr 4664921 alusel välja põhivõla 2439,06 eurot, intressi 114,42 eurot,

kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 132,94 eurot ja viivise

alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1

3/8

teises lauses sätestatud määras. Kohus piirdub kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

10. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on

saanud laenu, mida ta ei ole tähtaegselt tagasi maksnud, ning millelt ta ei ole intressi

maksnud, ning et vastav nõue on hagejale loovutatud.

11. Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel

koostoimes VÕS § 164 lg-ga 1 eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidileping, leping kehtib

(ei ole tervikuna ega osaliselt tühine), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud

kohustus tagastada krediit ja maksta intressi, kostja on vastavat kohustust rikkunud ning

lepingust tulenevad nõuded on hagejale loovutatud.

12. Kohus tuvastab, et kostja on 19.12.2022 digitaalselt allkirjastanud kostja ja AS LHV

Finance (krediidiandja) vahelise väikelaenulepingu nr 4664921 (leping), mille

dokumendid koosnevad Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest, eritingimustest,

maksegraafikust, üldtingimustest ja taotlusest (dtl 88-95).

13. Lepingu eritingimuste kohaselt tuli krediidisumma 3000 eurot tagastada ja lepingutasu 60

eurot tasuda koos intressiga määraga 21,90% aastas kord kuus 15. kuupäeval 31

osamaksega ning lepingu täitmise tähtpäev oli 15.08.2025. Krediidiandja kohustus

väljamakstava summa välja maksma laenusaaja arvelduskontole ilma laenusaaja täiendava

korralduseta pärast lepingu jõustumist 2 tööpäeva jooksul tingimusel, et laenusaaja on

täitnud krediidisumma väljamaksmise eeltingimused (dtl 91). Maksegraafikust nähtuvalt

kuulus lepingutasu tasumisele lepingu sõlmimise päeval (dtl 92).

14. Kohus tuvastab, et krediidiandja tegi kostjale 19.12.2022 makse summas 2940,00 eurot

selgituse ja viitenumbriga 4664921 (dtl 165). Kohtu hinnangul on krediidiandja seeläbi

VÕS § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes kostjale lepingu alusel laenu, millest on kinni peetud

lepingutasu 60 eurot, välja maksnud ehk täitnud oma lepingujärgse põhikohustuse ning

väljendanud kaudselt tahet olla lepinguga seotud.

15. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et kostja ja krediidiandja on lepingu sõlminud.

16. Kohtu hinnangul on lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

tähenduses, kuivõrd krediidiandja andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti

tarbijale VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondu

iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

17. Kohus tuvastab, et kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 500,94 euro ulatuses, seejuures

viimase tagasimakse tegi kostja 15.08.2023 (dtl 174).

18. Kohus tuvastab, et krediidiandja saatis kostjale 19.07.2023 lepingu(te) ülesütlemise teate

(dtl 107-111), milles avaldas, et teate väljasaatmise hetkeks on kostjal esitatud arvete

alusel võlg 334,93 eurot, andis kostjale võla tasumiseks täiendava tähtaja kuni 02.08.2023

ning hoiatas, et kui kostja võlga nimetatud ajaks ei tasu, ütleb hageja lepingu alates

03.08.2023 erakorraliselt üles.

19. Kohus tuvastab, et krediidiandja saatis kostjale 08.08.2023 teavituse lepingu lõpetamise

kohta 03.08.2023 (dtl 112-116).

20. Kuivõrd kostja tahteavaldus lepinguliste kohustuste võtmiseks on digitaalselt

allkirjastatud (dtl 88-95) ja kostja on krediidi kätte saanud (dtl 165), ei ole tulenevalt VÕS

§ 408 lg-s 2 sätestatust alust pidada lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401

lõikes 1 tarbija tahteavaldusele sätestatud vorminõude järgimata jätmise või lepingus VÕS

§ 404 sätestatud andmete puudumise tõttu.

21. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

4/8

16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%.

Lepingu kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 26,31% (dtl 91).

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator

annab lähedase tulemuse (26,33%).

22. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud

lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu

hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepingut tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS §

4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.

23. Hageja selgituste ja hagiavaldusele lisatud krediidiandja selgituste (dtl 96-102) kohaselt

lähtuti kostjale krediidi võimaldamisel kostja esitatud taotlusest, milles kostja tõi välja

viimase 6 kuu keskmise kontole laekunud sissetuleku 2500 eurot, laenude ja liisingute

kuumaksete kogusumma 200 eurot, krediitkaartide ja arvelduskrediitide kasutatud limiidi

0 eurot, haridustaseme „alla keskhariduse“, perekonnaseisu „vallaline/lahutatud/lesk“,

ülalpeetavate arvu 0, tegevusala „oskustööline“ ja suhtluskeele „eesti keel“ (dtl 99).

Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut 2500 eurot, kõrvutades summat statistiliste

andmetega ning arvestas kostja sissetulekuks 1099 eurot. Krediidiandja arvestas kostja

igakuiste finantskohustuste osas taotluses esitatud andmetega ja luges igakuiste kohustuste

suuruseks 200 eurot. Krediidiandja kontrollis kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest

registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest ning tuvastas, et kostjal puudusid

maksehäired taotluse esitamisel ning puudus negatiivne makseajalugu krediidiandja ees.

Eeltoodu põhjal arvutas krediidiandja välja kostja LHV skoori, mis jäi lubatud piiridesse

(dtl 101-102).

24. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja toiminud tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes, ei ole küsinud tarbijalt

krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet VÕS § 4034 lg 3 mõttes ega ole tarbija

esitatud teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja krediidiandjate ja vahendajate seaduse

(KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud. Krediidiandja ei muu hulgas veendunud selles,

kas kostja poolt taotluses osutatud sissetulekut saab pidada regulaarseks sissetulekuks

VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 1 mõttes ning krediidiandja ei ole kostja regulaarse

sissetuleku hindamisel täitnud KAVS § 49 lg 3 p-des 1-3 sätestatud kohustusi.

Krediidiandja selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks selgitanud välja kostja teised

varalised kohustused VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 2 ja 4 mõttes. Krediidiandja

selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõttele. Krediidiandja selgitustest ei nähtu ka asjaolusid, mis

annaks alust asuda seisukohale, et muu kogutud teave oli piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks KAVS § 50 lg 4 mõttes. Piisavaks ei saa lugeda laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid ega

maksehäirete registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

sissetulekute ja kohustuste kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

25. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei saanud krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline ning VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingu

sõlmimiseks ei olnud täidetud.

26. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

5/8

27. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär 21,90% on

seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude

krediidiga seotud tasude osas tühine.

28. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral palunud

kostjalt välja mõista 11.03.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 1817,2 eurot,

intressi 108,73 eurot ja viivise alates 12.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni lepingus

sätestatud määras 21,90% aastas ehk 0,06% päevas. Samuti on hageja palunud kostjalt

välja mõista ümberarvestuse kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed

alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivise põhiosa osamakselt tasumise

tähtajale järgnevast päevast lepingujärgses määras 21,90% aastas ehk 0,06% päevas.

29. Arvestades lepingu alusel tehtud tagasimakseid 500,94 eurot ja ümberarvestatud

maksegraafikut (dtl 162-163), saab kostja tehtud tagasimaksete alusel lugeda tasutuks

lepingujärgsed krediidisumma ja intressi osamaksed maksetähtpäevadega

15.02.202315.07.2023 täies ulatuses ning 6,6 euro suuruse osa krediidisumma

tagasimaksest maksetähtpäevaga 15.08.2023.

30. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et lepingu ülesütlemisel ei olnud täidetud VÕS §

416 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega oli ülesütlemine tagajärjetu ning leping

krediidiandja ülesütlemisavalduse alusel ei lõppenud.

31. Kohus tuvastab, et kõigi lepingust tulenevate osamaksete tasumise tähtaeg saabus

15.08.2025 (dtl 91).

32. Kostjal on lepingu alusel seega tasumata põhivõlg 2439,06 eurot (3000-60-

500,94=2439,06 (dtl 165, 174).

33. Kostjal on seega ühtlasi lepingu alusel tasumata ümberarvestatud maksegraafiku järgsed

intressi osamaksed maksetähtpäevadega 15.08.2023 – 15.08.2025 kokku 114,42 euro

ulatuses (dtl 162-163).

34. Lepingu kohaselt on viivisemäär lepingujärgne intress, minimaalselt EKP intress (s.t.

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav intressimäär) + 8%

aastas. Nagu ülal osutatud, on VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-

s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Niisuguses olukorras tuleb kohtu hinnangul lepingujärgseks viivisemääraks lugeda

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav intressimäär + 8%

aastas ehk sisuliselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäär.

35. Kohtuotsuse tegemise seisuga on lepingu alusel seega sissenõutavaks muutunud viivis

132,94 eurot (arvutatud viivisekalkulaatori abil summalt 2439,06 eurot perioodi

16.08.2025 kuni 27.02.2026 kohta ehk 168 päeva kohta määraga 10,15% aastas).

36. Kohus tuvastab, et lepingust tulenev nõue on loovutatud hagejale (dtl 60, 114-116,

185186, 203-204).

37. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1, § 402 lg 1 ja lepingu alusel kostjalt hageja kasuks välja

kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla 2439,06

eurot.

38. Kohus mõistab VÕS § 94 lg 1, lepingu ja hageja 11.03.2025 avalduse alusel kostjalt

hageja kasuks välja intressi 114,42 eurot.

39. Kohus mõistab VÕS § 113 lg 1, lepingu ja hageja 11.03.2025 avalduse alusel kostjalt

hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 132,94

eurot.

6/8

40. Kohus mõistab ühtlasi VÕS § 113 lg 1, TsMS § 369, lepingu ja hageja 11.03.2025

avalduse alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise alates kohtuotsuse tegemisele

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

41. Hageja nõue sissenõudmiskulu 50 eurot väljamõistmiseks kostjalt jääb rahuldamata

hageja 11.03.2025 avalduse alusel, milles hageja sissenõudmiskulude väljamõistmist

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral ei nõua.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

42. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks

on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

43. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõlga 2700,64 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, intressi 196,37 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivist 790,75 eurot ning viivist põhinõudelt alates 03.12.2024 kuni põhinõude

tasumiseni määraga 0,06% päevas, millest kohtuotsuse tegemise seisuga oleks täiendavalt

sissenõutavaks muutunud 732,41 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 2439,06

eurot, intressi 114,42 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 132,94 eurot ja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Nõude rahuldamise ulatus on

ligikaudu 60,1% (2686,42 / 4470,17 x 100 = 60,1). Seega jäävad menetluskulud 60,1%

ulatuses kostja kanda ning 39,9% ulatuses hageja kanda.

44. Hageja menetluskulud koosnevad hagile lisatud menetluskulude nimekirja (dtl 148)

kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 490 eurot ja hageja lepingulise

esindaja kulust 422,50 eurot (ilma käibemaksuta), sealhulgas alusdokumentidega

tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade

kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule 2 tundi ja 30 minutit

summas 422,50 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi tunnihinnaga

169 eurot ilma käibemaksuta.

45. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Tsiviilasja hinnast lähtudes

tuli hagejal RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 490 eurot, hageja on

nimetatud summas riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõivu 490 eurot väljamõistmine kostjalt.

46. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p

14).

47. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 169 eurot ilma

käibemaksuta on ülemäära suur võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri

liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga (vt nt TlnRnKm 11.07.2025, 2-25-

4726, p 24, TlnRnKm 12.05.2025, 2-21-10516, p 15.11). Arvestades hageja esindaja

7/8

kvalifikatsiooni, ja et tegemist ei ole keerulise ega mahuka kohtumenetlusega, on kohtu

hinnangul mõistlik ja põhjendatud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta.

48. Hageja on menetluskulude nimekirjas viidanud Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 3-

21-115-14 ja 3-2-1-159-16, milles Riigikohus on pidanud lepingulise esindaja tunnitasu

põhjendatud suuruseks vastavalt kuni 153 eurot ja kuni 170 eurot käibemaksuta. Kohus

märgib, et nimetatud lahendites on Riigikohus siiski hinnanud advokaadi tunnitasu

suurust. Mitteadvokaadist esindaja tunnitasu hind on üldjuhul madalam kui advokaadi

tunnitasu, kes peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele (TlnRnKm 12.06.2025, 2-22-18672, p 15).

49. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud

toimingutele 2 tundi. Käesolev tsiviilasi ei ole keskmisest mahukam ega keerukam. Kohtu

hinnangul on ühtlasi tegemist n-ö tüüphagiga, millesarnaseid on hageja sama esindaja

esindamisel kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud arvukalt sarnase ülesehituse ja

põhjendustega.

50. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 2 tundi.

Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 240 euro ulatuses.

51. Kokku on hageja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 730 eurot (s.o riigilõiv 490

eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot).

52. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja kulud kindlaks

ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg-st 10).

53. Kohus jättis menetluskuludest 60,1% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 438,73 eurot (0,601 x 730 = 438,73). Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei

ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt

kostja kasuks midagi välja ei mõista.

54. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaija Koik kohtunik

8/8