2-25-123859/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ( TAGASELJAOTSUS ) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-123859 Tsiviilasi IDR Inkasso Agentuur OÜ hagi M H vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 5360,91 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: IDR Inkasso Agentuur OÜ (registrikood 11922079, e-post: xxx), seaduslik esindaja S V Kostja: M...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ( TAGASELJAOTSUS ) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-123859 Tsiviilasi IDR Inkasso Agentuur OÜ hagi M H vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 5360,91 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: IDR Inkasso Agentuur OÜ (registrikood 11922079, e-post: xxx), seaduslik esindaja S V Kostja: M H (isikukood xxx, xxx) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt M H hageja IDR Inkasso Agentuur OÜ kasuks välja põhinõue summas 4605 eurot ja viivis 03.12.2025. a seisuga summas 288,15 eurot. 3. Välja mõista kostjalt M H hageja IDR Inkasso Agentuur OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (4605 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 04.12.2025 kuni põhinõude (4605 eurot) täitmiseni. 4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 4.2 Mõista kostjalt M H hageja IDR Inkasso Agentuur OÜ kasuks välja menetluskulud summas 595 eurot (riigilõiv). 5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
2-25-123859 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja kõik hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 on sätestatud, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja käesolevas tsiviilajas tasunud riigilõivu kokku 595 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 595 eurot. 2 (3)
2-25-123859 TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule Archer & Archer Õigusbüroo arve summas 950 eurot, kuid nimetatud summat ei pea kohus võimalikuks lepingulise esindaja kuluna käsitleda ega kostjalt välja mõista. Kuigi pole välistatud, et äriühingu juhatuse liige esineb kohtumenetluses ka sama äriühingu lepingulise esindajana, siis käesoleval juhul sellist asjaolu kohtule ei nähtu. Hagiavaldus on esitatud ja allkirjastatud selgelt hageja seadusliku esindaja (IDR Inkasso Agentuur OÜ juhatuse liikme) rollis. Toimikust ei nähtu, et käesolevas menetluses oleks osalenud hageja lepinguline esindaja. Ainuüksi väidetav abstraktne nõustamisteenus kohtule teadmata isiku poolt või n-ö iseenda nõustamine ei tekita menetlusse esindajat ega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid TsMS tähenduses. Esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist. Riigikohtu 22.10.2012 otsuses nr 3-3-1-46-12 ps 33 on selgitatud, et esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist, üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja õigusnõustamine ei muuda isikut esindajaks. Kui väidetav esindaja ei ole menetluses osalenud ega ühtegi menetlustoimingut esindatava nimel teinud, ei saa teda lugeda esindajaks. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus rahuldamata hageja taotluse lepingulise esindajaga seotud menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 3 (3)