2-25-6612/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista välja P.I-lt Bondora AS-i kasuks 628,34 eurot, millest põhivõlg on 554,93 eurot ja Mõista välja P.I-lt Bondora AS-i kasuks viivis põhivõlalt 554,93 eurolt VÕS § 113 lg 1
Legislator headnote
AI generated2-25-6612/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Mõista välja P.I-lt Bondora AS-i kasuks 628,34 eurot, millest põhivõlg on 554,93 eurot ja Mõista välja P.I-lt Bondora AS-i kasuks viivis põhivõlalt 554,93 eurolt VÕS § 113 lg 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-25-6612
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.02.2026, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-6612
Tsiviilasi
Bondora AS-i hagi P.I vastu põhivõla ja viivise nõudes
Hagihind
642,36 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929)
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg
Kostja: P.I (isikukood XXX)
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Bondora AS-i hagi P.I vastu.
2. Mõista välja P.I-lt Bondora AS-i kasuks 628,34 eurot, millest põhivõlg on 554,93 eurot ja
27.02.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 73,41 eurot.
3. Mõista välja P.I-lt Bondora AS-i kasuks viivis põhivõlalt 554,93 eurolt VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras alates 28.02.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
4. Jätta poolte menetluskulud P.I kanda.
5. Mõista välja P.I-lt Bondora AS-i kasuks menetluskulud summas 715 eurot.
6. Mõista välja P.I-lt Bondora AS-i kasuks menetluskuludelt 715 eurolt viivis VÕS § 113 lg
1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni
menetluskulude tasumiseni
7. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses
ei taotleta selle lahendamist istungil.
Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui
maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt
rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt
mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
2-25-6612
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Bondora AS (hageja) esitas 29.04.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse P.I (kostja) vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 554,93
eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 25,56 eurot ja viivise alates 30.04.2025 kuni võla
tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.06.2021 tarbijakrediidilepingu nr BL2278122,
mille alusel sai kostja laenu 4400 eurot. Laenulepingu sõlmimise tasu oli 278 eurot. Kostja
kohustus laenumakseid tasuma vastavalt annuiteetgraafikule, kuid kostja kohustusi
nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu ütles hageja lepingu 02.12.2024 üles. Kostja on tagastanud
hagejale 3845,07 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis. Hageja kontrollis kostja maksevõimelisust ning võttis arvesse mh kostja
sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise,
ülalpeetavate arvu ja vältimatuid kulusid põhivajadustele. Hageja küsis ka kostja arvelduskonto
väljavõtet. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel arvestab hageja kõik senised maksed põhivõla
katteks ja muid lepingujärgseid tasusid ei nõua. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras.
2. Kohus võttis hagiavalduse 06.05.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile
kirjalikult vastama.
3. Kostja esitas 31.07.2025 kohtule hagivastuse, milles vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul ei
ole tema ühtegi laenutaotlust oma allkirjaga kinnitanud ega allkirjastanud ka laenulepingut, st ta
ei ole võtnud kohustust tagastada kõrvalkohustustega laen. Kuna kostja ei ole laenulepingut
sõlminud, siis ei ole võimalik hagejal seda ka üles öelda. Hageja ei ole kontrollinud kostja
maksevõimet ega küsinud kostjalt arvelduskonto väljavõtet. Kostja oli tegelikult suurtes raskustes
ja oli endale tekitanud 8 lisa võlausaldajat. Hageja esitatud väidetavat võlgnevust ei ole kostjal
võimalik kontrollida. Kostja andmetel võib olla tasumata 167,88 eurot.
4. Hageja esitas 26.08.2025 seisukoha, milles kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja leiab, et
laenuleping sõlmitud kõiki vorminõudeid järgides ja hageja on järginud vastutustundliku
laenamise põhimõtet. Hageja on juba oma nõuet menetlusökonoomilistel kaalutlustel vähendanud
ning kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud tagasimakseid rohkem, kui on hageja
hagiavalduses välja toonud.
5. Kohus määras 14.10.2025 määrusega, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses ning andis
pooltele tähtaja 21 päeva alates määruse kättetoimetamisest esitada kohtule täiendavaid avaldusi
ja dokumente.
6. Hageja esitas 10.11.2025 seisukoha, milles toob täiendavalt välja, et kostja esitas 15.06.2021
hagejale e-keskkonnas taotluse laenu saamiseks. Kostja autentis ennast keskkonnas ning lepingu
sõlmimise täpne aeg, IP aadress jm on toodud lepingu viimasel küljel. P.I kinnitas lepingu
sõlmimise 15.06.2021 kell 18:01:38 IP aadressilt 46.131.48.230. Kostjale on lepingu
dokumentatsioon tehtud viivitamatult kättesaadavaks hageja veebikeskkonnas. Kostja on saanud
laenu kätte ning seega on leping sõlmitud. Lepingu ülesütlemise hoiatus on saadetud e-posti
aadressile, mida kostja kasutab ka käesolevas menetluses kohtuga suhtlemiseks. Alternatiivselt
leiab hageja, et kui lepingut ei saa lugeda sõlmituks, tuleb kostjal tagastada saadud laen alusetu
rikastumise sätete alusel.
7. Kostja esitas 04.12.2025 seisukoha, milles vaidleb hageja esitatud tõenditele vastu. Hageja on
ka varasemalt esitanud maksekäsu kiirmenetluse avaldusi kostja vastu. Kostja leiab, et ta on
tasunud nõude katteks 7853,12 eurot.
8. Hageja esitas 16.12.2025 seisukoha, milles leiab, et kostja esitatud tõendid tuleb jätta
tähelepanuta, kuna nendest nähtuvad osaliselt maksed enne laenulepingu nr BL2278122
sõlmimist. Samuti ei ole kostja eristanud, millised maksed on milliste nõuete katteks tasutud, st
2-25-6612
tõenditest ei nähtu, kas need on lepingust nr BL2278122 tulenevate kohustuste katteks tasutud.
KOHTU SEISUKOHT
9. Kohus leiab, et Bondora AS-i hagi P.I vastu põhivõla ja viivise nõudes on asjaoludega
õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10. TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt
lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,
kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna
põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et
kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes
õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
Arvestades hagi hinda menetleb kohus asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt lihtsustatud korras ja TsMS
§ 444 lg 2 alusel piirdub otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite
märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.
11. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjale andnud kasutamiseks krediiti 4400 eurot.
Hageja leiab, et pooled on sõlminud kehtiva tarbijakrediidilepingu, mille hageja on 02.12.2024
üles öelnud. Hageja hinnangul on ta järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid
menetlusökonoomilistel põhjendustel nõuab hageja kostjalt vaid põhivõlga, millest on maha
arvestatud kõik kostja tasutud maksed, st hageja nõuab põhivõlga 554,93 eurot ning VÕS § 113
lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et pooled ei ole kehtivalt lepingut sõlminud, hageja ei
kontrollinud kostja maksevõimet ning kostja on hagejale tasunud võlgnevuse katteks juba
7853,12 eurot.
12. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud leping on kvalifitseeritav VÕS § 402 lg 1
mõttes tarbijakrediidilepinguna. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on leping,
millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma
tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus
kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb
viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 408 lg 1
kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud
vorminõue.
Eeltoodud sätetest tulenevalt ei pea tarbijakrediidileping olema sõlmitud kirjalikult, st olema
mõlema poole poolt allkirjastatud. Tarbijakrediidileping võib olla sõlmitud kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
Hageja on esitanud laenulepingu, mille lõpus on välja toodud poolte kinnitused (dtl 17).
Kinnituste kohaselt on P.I, isikukoodiga XXX, 15.06.2021 kell 18:01:38 IP aadressilt
46.131.48.230 kinnitanud lepingu sõlmimist ning Bondora AS, registrikoodiga 11483929, on
15.06.2021 kell 18:08:13 IP aadressilt 5.28.40.75 samuti kinnitanud lepingu sõlmimist. Kohus
leiab, et eeltoodud tõendist võib järeldada, et pooled on 15.06.2021 sõlminud kehtivalt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis tarbijakrediidilepingu.
13. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on kohustatud krediidiandja seoses tarbijakrediidiga järgima
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on
krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis
võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi
maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 6
kohaselt võib krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on
krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena
2-25-6612
veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 näeb ette, et kui krediidiandja rikub
sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid
tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
Hageja leiab, et on nõuetekohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sh on hageja
küsinud kostja arvelduskonto väljavõtet ja seda hinnanud. Kostja leiab, et hageja ei ole
vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
Hageja on esitanud kostja vastu põhivõla nõude selliselt, et hageja on arvestanud kostjale välja
makstud summast maha kõik kostja poolt tehtud maksed, ning seadusjärgse viivise nõude. Kohus
selgitab, et kui krediidiandja ei järgi vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis see ei vabasta
krediidisaajat kohustusest tasuda saadud krediit ehk rahasumma krediidiandjale tagasi.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt
intressimäära vähendamine, samuti ei ole hagejal õigus nõuda muid lepingu tasusid. Kuna hageja
on loobunud intressinõudest ning muudest kõrvalnõuetest, ei tule kohtul hinnata vastutustundliku
laenamise põhimõtte järgimist hageja poolt, kuna see ei mõjuta hageja esitatud nõude suurust.
14. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik
rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Nõude rahuldamise
eelduseks on seega kostja poolt lepingust tuleneva raha maksmise kohustuse rikkumine.
Kohustuse rikkumise tuvastamiseks on vajalik eelnevalt tuvastada kohustuse olemasolu.
Kostja oli kohustatud tagastama hagejale laenusumma koos intressidega vastaalt maksegraafikule.
Hageja ütles lepingu üles 02.12.2024. Vastavalt hageja esitatud laenulepingule (dtl 8) ja
maksegraafikule (dtl 30), olid kõik osamaksed selleks ajaks sissenõutavaks muutunud.
Hageja andis kostjale laenu 4400 eurot (dtl 45). Hageja leiab, et kostja on teinud hagejale lepingu
nr BL2278122 osas tagasimakseid summas 3845,07 eurot (dtl 51–53). Kostja leiab, et on hagejale
tasunud 7853,12 eurot ning on esitanud ka maksekorraldused tasumiste kohta (dtl 160–167).
Kohus leiab, et kostja tõenditest ei ole selgelt aru saada, milliste kohustuste katteks on kostja
makseid teinud. Tarbijakrediidileping nr BL2278122 sõlmiti 15.06.2021 ning maksegraafiku (dtl
29) kohaselt pidi kostja tegema esimese makse summas 161,78 eurot 08.07.2021 ning edaspidi
iga kuu 8., 9., või 10. kuupäeval summas 179,91 eurot või 179,92 eurot. Kostja esitatud AS-i SEB
Pank arvelduskonto väljavõttest (dtl 160–161) nähtub, et kostja on teinud hagejale makseid ka
perioodil 06.03.2021–08.06.2021, st enne lepingu nr BL2278122 sõlmimist. Kostja on perioodil
08.07.2021–10.01.2022 teinud hagejale tagasimakseid oluliselt suuremates summades kui lepingu
järgi hagejal kohustus oli (nt 08.07.2021 summas 496,67 eurot, 09.08.2021 summas 485,68 eurot
ja 07.09.2021 summas 497,67 eurot). Sama nähtub ka kostja esitatud Swedbank AS-i ja Coop
Pank AS-i arvelduskontode väljavõtetest (dtl 162–165). Kohus järeldab eeltoodust, et poolte
vahel oli sõlmitud mitmeid laenulepinguid, mille katteks kostja makseid tegi. Kuna väljavõtetest
ei nähtu graafikujärgsetes summades makseid ning selgeid viitenumbreid, mille alusel oleks
kohtul võimalik tuvastada, et kostja on just lepingu nr BL2278122 kohustuste katteks makseid
teostanud, jätab kohus kostja esitatud tõendid arvestamata. Kohus loeb, et kostja on tasunud
hagejale tagasimakseid summas 3845,07 eurot. Seega on kostjal tasumata sissenõutavaks
muutunud põhivõlg 554,93 eurot.
15. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub
kaheksa protsenti aastas.
TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,
mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla
2-25-6612
summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse
tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu
ülesütlemisest järgnevast päevast, s.o 03.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
Kohus leiab hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on
sissenõutavaks muutunud viivis summas 73,41 eurot (03.12.2024–31.12.2024 määraga 12,25%
aastas, 01.01.2025–30.06.2025 määraga 11,15% aastas ja 01.07.2025–27.02.2026 määraga
10,15% aastas).
16. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla
summas 554,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 73,41 eurot ja viivise põhivõlalt
554,93 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.02.2026 kuni põhivõla
tasumiseni.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle
kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja
kanda.
18. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude
suuruse.
Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas
1004,50 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 175 eurot, hageja esimese lepingulise esindaja
tasu hagimenetluses summas 180 eurot ja teise lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas
649,50 eurot.
Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud osaliselt.
18.1. Arvestades hagihinda kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv
175 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu summas 175 eurot. Seega on hagilt
tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja riigilõivu summas 175 eurot saab lugeda hageja
põhjendatud menetluskuluks.
18.2. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud
lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Hageja lepingulise esindaja ajakulu on järgmine:
29.02.2025 hagiavalduse koostamine – 1 tund 30 minutit hinnaga 120 eurot/h (jurist Elari
Arjakas);
05.08.2025 e-toimiku materjalidega tutvumine – 28 minutit hinnaga 90 eurot/h
(vandeadvokaat Keijo Lindeberg; edaspidi sama lepinguline esindaja sama tunnitasuga);
18.08.2025 seisukoha koostamine 1 tund 27 minutit;
19.10.2025 kohtu kirjaga tutvumine ja toimingud kliendikaustas – 10 minutit;
22.10.2025 kohtumäärusega tutvumine ja toimingud kliendikaustas – 15 minutit;
06.11.2025 kompromissi kavandi koostamine, kostjale edastamine – 25 minutit;
10.11.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine – 2 tundi ja 16 minutit;
16.12.2025 seisukoha koostamine – 2 tundi 12 minutit.
Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud
toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses kokku 8 tunni ja 43 minuti ulatuses on osaliselt
2-25-6612
ülepaisutatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt
ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Menetluses esitatud vastuväited on tüüpilised sarnastes
asjades. Kohus arvestab ka sellega, et hageja esitab tüüphagisid ja tüüpseisukohti. Kohus leiab, et
põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks menetlusele saab lugeda 6 tundi.
Kohus leiab, et esimese lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) ületab
keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, arvestades mh seda, et hageja esimene
lepinguline esindaja oli jurist. Hageja teine lepinguline esindaja on vandeadvokaat, kelle
tunnitasu on 90 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud tunnitasuks saab kõigi toimingute osas pidada
90 eurot (ilma käibemaksuta).
Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 6 töötunni
eest kokku 540 eurot (ilma käibemaksuta).
Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 715
eurot, sh riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja tasu kokku 540 eurot.
18.3. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise
menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses
ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristiina Kask
Kohtunik