2-25-6612/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-6612

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.02.2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-6612

Tsiviilasi

Bondora AS-i hagi P.I vastu põhivõla ja viivise nõudes

Hagihind

642,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja: P.I (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora AS-i hagi P.I vastu.

2. Mõista välja P.I-lt Bondora AS-i kasuks 628,34 eurot, millest põhivõlg on 554,93 eurot ja

27.02.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 73,41 eurot.

3. Mõista välja P.I-lt Bondora AS-i kasuks viivis põhivõlalt 554,93 eurolt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 28.02.2026 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta poolte menetluskulud P.I kanda.

5. Mõista välja P.I-lt Bondora AS-i kasuks menetluskulud summas 715 eurot.

6. Mõista välja P.I-lt Bondora AS-i kasuks menetluskuludelt 715 eurolt viivis VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni

7. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

2-25-6612

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas 29.04.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse P.I (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 554,93

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 25,56 eurot ja viivise alates 30.04.2025 kuni võla

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.06.2021 tarbijakrediidilepingu nr BL2278122,

mille alusel sai kostja laenu 4400 eurot. Laenulepingu sõlmimise tasu oli 278 eurot. Kostja

kohustus laenumakseid tasuma vastavalt annuiteetgraafikule, kuid kostja kohustusi

nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu ütles hageja lepingu 02.12.2024 üles. Kostja on tagastanud

hagejale 3845,07 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Hageja kontrollis kostja maksevõimelisust ning võttis arvesse mh kostja

sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise,

ülalpeetavate arvu ja vältimatuid kulusid põhivajadustele. Hageja küsis ka kostja arvelduskonto

väljavõtet. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel arvestab hageja kõik senised maksed põhivõla

katteks ja muid lepingujärgseid tasusid ei nõua. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras.

2. Kohus võttis hagiavalduse 06.05.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

3. Kostja esitas 31.07.2025 kohtule hagivastuse, milles vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul ei

ole tema ühtegi laenutaotlust oma allkirjaga kinnitanud ega allkirjastanud ka laenulepingut, st ta

ei ole võtnud kohustust tagastada kõrvalkohustustega laen. Kuna kostja ei ole laenulepingut

sõlminud, siis ei ole võimalik hagejal seda ka üles öelda. Hageja ei ole kontrollinud kostja

maksevõimet ega küsinud kostjalt arvelduskonto väljavõtet. Kostja oli tegelikult suurtes raskustes

ja oli endale tekitanud 8 lisa võlausaldajat. Hageja esitatud väidetavat võlgnevust ei ole kostjal

võimalik kontrollida. Kostja andmetel võib olla tasumata 167,88 eurot.

4. Hageja esitas 26.08.2025 seisukoha, milles kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja leiab, et

laenuleping sõlmitud kõiki vorminõudeid järgides ja hageja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja on juba oma nõuet menetlusökonoomilistel kaalutlustel vähendanud

ning kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud tagasimakseid rohkem, kui on hageja

hagiavalduses välja toonud.

5. Kohus määras 14.10.2025 määrusega, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses ning andis

pooltele tähtaja 21 päeva alates määruse kättetoimetamisest esitada kohtule täiendavaid avaldusi

ja dokumente.

6. Hageja esitas 10.11.2025 seisukoha, milles toob täiendavalt välja, et kostja esitas 15.06.2021

hagejale e-keskkonnas taotluse laenu saamiseks. Kostja autentis ennast keskkonnas ning lepingu

sõlmimise täpne aeg, IP aadress jm on toodud lepingu viimasel küljel. P.I kinnitas lepingu

sõlmimise 15.06.2021 kell 18:01:38 IP aadressilt 46.131.48.230. Kostjale on lepingu

dokumentatsioon tehtud viivitamatult kättesaadavaks hageja veebikeskkonnas. Kostja on saanud

laenu kätte ning seega on leping sõlmitud. Lepingu ülesütlemise hoiatus on saadetud e-posti

aadressile, mida kostja kasutab ka käesolevas menetluses kohtuga suhtlemiseks. Alternatiivselt

leiab hageja, et kui lepingut ei saa lugeda sõlmituks, tuleb kostjal tagastada saadud laen alusetu

rikastumise sätete alusel.

7. Kostja esitas 04.12.2025 seisukoha, milles vaidleb hageja esitatud tõenditele vastu. Hageja on

ka varasemalt esitanud maksekäsu kiirmenetluse avaldusi kostja vastu. Kostja leiab, et ta on

tasunud nõude katteks 7853,12 eurot.

8. Hageja esitas 16.12.2025 seisukoha, milles leiab, et kostja esitatud tõendid tuleb jätta

tähelepanuta, kuna nendest nähtuvad osaliselt maksed enne laenulepingu nr BL2278122

sõlmimist. Samuti ei ole kostja eristanud, millised maksed on milliste nõuete katteks tasutud, st

2-25-6612

tõenditest ei nähtu, kas need on lepingust nr BL2278122 tulenevate kohustuste katteks tasutud.

KOHTU SEISUKOHT

9. Kohus leiab, et Bondora AS-i hagi P.I vastu põhivõla ja viivise nõudes on asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

10. TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,

kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et

kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Arvestades hagi hinda menetleb kohus asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt lihtsustatud korras ja TsMS

§ 444 lg 2 alusel piirdub otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite

märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.

11. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjale andnud kasutamiseks krediiti 4400 eurot.

Hageja leiab, et pooled on sõlminud kehtiva tarbijakrediidilepingu, mille hageja on 02.12.2024

üles öelnud. Hageja hinnangul on ta järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid

menetlusökonoomilistel põhjendustel nõuab hageja kostjalt vaid põhivõlga, millest on maha

arvestatud kõik kostja tasutud maksed, st hageja nõuab põhivõlga 554,93 eurot ning VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et pooled ei ole kehtivalt lepingut sõlminud, hageja ei

kontrollinud kostja maksevõimet ning kostja on hagejale tasunud võlgnevuse katteks juba

7853,12 eurot.

12. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud leping on kvalifitseeritav VÕS § 402 lg 1

mõttes tarbijakrediidilepinguna. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on leping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus

kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb

viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 408 lg 1

kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud

vorminõue.

Eeltoodud sätetest tulenevalt ei pea tarbijakrediidileping olema sõlmitud kirjalikult, st olema

mõlema poole poolt allkirjastatud. Tarbijakrediidileping võib olla sõlmitud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

Hageja on esitanud laenulepingu, mille lõpus on välja toodud poolte kinnitused (dtl 17).

Kinnituste kohaselt on P.I, isikukoodiga XXX, 15.06.2021 kell 18:01:38 IP aadressilt

46.131.48.230 kinnitanud lepingu sõlmimist ning Bondora AS, registrikoodiga 11483929, on

15.06.2021 kell 18:08:13 IP aadressilt 5.28.40.75 samuti kinnitanud lepingu sõlmimist. Kohus

leiab, et eeltoodud tõendist võib järeldada, et pooled on 15.06.2021 sõlminud kehtivalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis tarbijakrediidilepingu.

13. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on kohustatud krediidiandja seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 6

kohaselt võib krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

2-25-6612

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 näeb ette, et kui krediidiandja rikub

sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Hageja leiab, et on nõuetekohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sh on hageja

küsinud kostja arvelduskonto väljavõtet ja seda hinnanud. Kostja leiab, et hageja ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

Hageja on esitanud kostja vastu põhivõla nõude selliselt, et hageja on arvestanud kostjale välja

makstud summast maha kõik kostja poolt tehtud maksed, ning seadusjärgse viivise nõude. Kohus

selgitab, et kui krediidiandja ei järgi vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis see ei vabasta

krediidisaajat kohustusest tasuda saadud krediit ehk rahasumma krediidiandjale tagasi.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

intressimäära vähendamine, samuti ei ole hagejal õigus nõuda muid lepingu tasusid. Kuna hageja

on loobunud intressinõudest ning muudest kõrvalnõuetest, ei tule kohtul hinnata vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist hageja poolt, kuna see ei mõjuta hageja esitatud nõude suurust.

14. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Nõude rahuldamise

eelduseks on seega kostja poolt lepingust tuleneva raha maksmise kohustuse rikkumine.

Kohustuse rikkumise tuvastamiseks on vajalik eelnevalt tuvastada kohustuse olemasolu.

Kostja oli kohustatud tagastama hagejale laenusumma koos intressidega vastaalt maksegraafikule.

Hageja ütles lepingu üles 02.12.2024. Vastavalt hageja esitatud laenulepingule (dtl 8) ja

maksegraafikule (dtl 30), olid kõik osamaksed selleks ajaks sissenõutavaks muutunud.

Hageja andis kostjale laenu 4400 eurot (dtl 45). Hageja leiab, et kostja on teinud hagejale lepingu

nr BL2278122 osas tagasimakseid summas 3845,07 eurot (dtl 51–53). Kostja leiab, et on hagejale

tasunud 7853,12 eurot ning on esitanud ka maksekorraldused tasumiste kohta (dtl 160–167).

Kohus leiab, et kostja tõenditest ei ole selgelt aru saada, milliste kohustuste katteks on kostja

makseid teinud. Tarbijakrediidileping nr BL2278122 sõlmiti 15.06.2021 ning maksegraafiku (dtl

29) kohaselt pidi kostja tegema esimese makse summas 161,78 eurot 08.07.2021 ning edaspidi

iga kuu 8., 9., või 10. kuupäeval summas 179,91 eurot või 179,92 eurot. Kostja esitatud AS-i SEB

Pank arvelduskonto väljavõttest (dtl 160–161) nähtub, et kostja on teinud hagejale makseid ka

perioodil 06.03.2021–08.06.2021, st enne lepingu nr BL2278122 sõlmimist. Kostja on perioodil

08.07.2021–10.01.2022 teinud hagejale tagasimakseid oluliselt suuremates summades kui lepingu

järgi hagejal kohustus oli (nt 08.07.2021 summas 496,67 eurot, 09.08.2021 summas 485,68 eurot

ja 07.09.2021 summas 497,67 eurot). Sama nähtub ka kostja esitatud Swedbank AS-i ja Coop

Pank AS-i arvelduskontode väljavõtetest (dtl 162–165). Kohus järeldab eeltoodust, et poolte

vahel oli sõlmitud mitmeid laenulepinguid, mille katteks kostja makseid tegi. Kuna väljavõtetest

ei nähtu graafikujärgsetes summades makseid ning selgeid viitenumbreid, mille alusel oleks

kohtul võimalik tuvastada, et kostja on just lepingu nr BL2278122 kohustuste katteks makseid

teostanud, jätab kohus kostja esitatud tõendid arvestamata. Kohus loeb, et kostja on tasunud

hagejale tagasimakseid summas 3845,07 eurot. Seega on kostjal tasumata sissenõutavaks

muutunud põhivõlg 554,93 eurot.

15. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

2-25-6612

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu

ülesütlemisest järgnevast päevast, s.o 03.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

Kohus leiab hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivis summas 73,41 eurot (03.12.2024–31.12.2024 määraga 12,25%

aastas, 01.01.2025–30.06.2025 määraga 11,15% aastas ja 01.07.2025–27.02.2026 määraga

10,15% aastas).

16. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

summas 554,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 73,41 eurot ja viivise põhivõlalt

554,93 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.02.2026 kuni põhivõla

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja

kanda.

18. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas

1004,50 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 175 eurot, hageja esimese lepingulise esindaja

tasu hagimenetluses summas 180 eurot ja teise lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas

649,50 eurot.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud osaliselt.

18.1. Arvestades hagihinda kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv

175 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu summas 175 eurot. Seega on hagilt

tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja riigilõivu summas 175 eurot saab lugeda hageja

põhjendatud menetluskuluks.

18.2. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja lepingulise esindaja ajakulu on järgmine:



29.02.2025 hagiavalduse koostamine – 1 tund 30 minutit hinnaga 120 eurot/h (jurist Elari

Arjakas);



05.08.2025 e-toimiku materjalidega tutvumine – 28 minutit hinnaga 90 eurot/h

(vandeadvokaat Keijo Lindeberg; edaspidi sama lepinguline esindaja sama tunnitasuga);



18.08.2025 seisukoha koostamine 1 tund 27 minutit;



19.10.2025 kohtu kirjaga tutvumine ja toimingud kliendikaustas – 10 minutit;



22.10.2025 kohtumäärusega tutvumine ja toimingud kliendikaustas – 15 minutit;



06.11.2025 kompromissi kavandi koostamine, kostjale edastamine – 25 minutit;



10.11.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine – 2 tundi ja 16 minutit;



16.12.2025 seisukoha koostamine – 2 tundi 12 minutit.

Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud

toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses kokku 8 tunni ja 43 minuti ulatuses on osaliselt

2-25-6612

ülepaisutatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt

ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Menetluses esitatud vastuväited on tüüpilised sarnastes

asjades. Kohus arvestab ka sellega, et hageja esitab tüüphagisid ja tüüpseisukohti. Kohus leiab, et

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks menetlusele saab lugeda 6 tundi.

Kohus leiab, et esimese lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) ületab

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, arvestades mh seda, et hageja esimene

lepinguline esindaja oli jurist. Hageja teine lepinguline esindaja on vandeadvokaat, kelle

tunnitasu on 90 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud tunnitasuks saab kõigi toimingute osas pidada

90 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 6 töötunni

eest kokku 540 eurot (ilma käibemaksuta).

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 715

eurot, sh riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja tasu kokku 540 eurot.

18.3. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik