2-25-104741/9 · 2-25-104741/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Näncy-Marita Maltseva Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27.02.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-104741 Tsiviilasi Osaühing EUROPARK ESTONIA rahalise nõudega hagi M Si vastu Tsiviilasja hind 20 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja E A Kostja M S (isikukood xxx) Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta hagi rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-25-104741 Selgitused 1. Kohus, selgitanud välja poolte seisukohad ning tutvunud esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eelnevast tulenevalt kohus märgib vaid järgmist. Hagi aluseks on hageja ja kostja 29.09.2022 sõlmitud parkimisleping, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata. Menetluskulud. 3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (vt nt Riigikohtu 27. novembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18531/37, p 20). 4. Hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (TsMS § 486 lg 2). Hageja maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue oli kokku 35 eurot, millest kostja on enda algatuslikult hüvitanud 15 eurot (leppetrahvi katteks). Hagejal oli õigus pöörduda kohtusse nõude maksmapanekuks leppetrahvi osas. Hageja on sisuliselt loobunud nõudest osaliselt seetõttu, et kostja on menetluse kestel nõude osaliselt rahuldanud. TsMS § 168 lg 4 näeb ette sellisel juhul menetluskulude jätmise kostja kanda. 5. Kuigi kohus jätab hagi, hagimenetluses muudetud nõude osas, täies ulatuses rahuldamata, oli hageja esialgselt esitatud nõue põhjendatud ca pooles ulatuses. Arvestades, et kostja on ise põhjustanud enda vastu suunatud rahalise nõudega kohtusse pöördumise vajaduse, oleks menetluskulude jätmine TsMS § 162 lg 1 alusel ainult hageja kanda ebaõiglane. 6. Eelnevast tulenevalt ja TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva Kohtunik 2