2-24-10224/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. veebruar 2026

Tsiviilasja number

2-24-10224

Tsiviilasi

Y.M-i ja M.D hagi K.Z-i vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

K.Z-i apellatsioonkaebuse hind Y.M-i vastu 287

eurot 72 senti ja M.D vastu 287 eurot 72 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. oktoobri 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.Z-i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): K.Z

(isikukood XXX),

lepingulised esindajad Raivo Kiisk ja Agu

Eichenbaum

Vastustajad (hagejad):

1. Y.M (isikukood XXX)

2. M.D (isikukood XXX)

Vastustajate seaduslik esindaja R.H

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.Z-i apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Maakohtu 24.

oktoobri 2025. a otsus K.Z-ilt M. Y.M-i ja M.D kasuks perioodi 4. juuli 2024 – 6.

august 2024 eest välja mõistetud elatise suuruse osas. Jätta muus osas maakohtu otsus

muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista K.Z-ilt välja elatis perioodi 4. juuli

2024 – 6. august 2024 eest Y.M-i kasuks 168 eurot 56 senti ja M.D kasuks 178 eurot 55

senti.

3. Võtta asja juurde K.Z-i 5. veebruaril 2026 esitatud konto väljavõte. Jätta Y.M-i ja

M.D 25. jaanuaril 2026 esitatud maksekorraldus asja juurde võtmata.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

5. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

5.1. Rahuldada Y.M-i hagi K.Z-i vastu osaliselt.

5.2. Mõista K.Z-ilt välja elatis Y.M-i kasuks perioodi 4. juuli 2024 – 6. august 2024

eest ühekordses summas 168 eurot 56 senti.

5.3. Rahuldada M.D hagi K.Z-i vastu osaliselt.

5.4. Mõista K.Z-ilt välja elatis M.D kasuks perioodi 4. juuli 2024 – 6. august 2024 eest

ühekordses summas 178 eurot 55 senti.

5.5. Ülejäänud osas jätta Y.M-i ja M.D hagi K.Z-i vastu elatise saamiseks rahuldamata.

5.6. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Y.M (hageja I) ja M.D (hageja II) esitasid 4. juulil 2024 Tartu Maakohtule hagi K.Z-i

(kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Kumbki hageja palus mõista kostjalt enda kasuks

välja elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summas alates 4. juulist 2024.

Hagejad on R.H ja kostja ühised lapsed, hagejad elavad koos emaga. Hagejad ei ole alates

28. juunist 2024 isaga olnud ega ela isa juures. Kostja on ähvardanud, et lapsed ei hakka

temalt elatist saama. Isa ei kandnud ka varem lastega seotud kulusid. Kummagi hageja

vajadused ühes kuus on 457 eurot. Hagejate ema sissetulekuks on töötasu 1000 eurot kuus,

kostja sissetulekuteks on lasterikka pere toetus ja lapsetoetused kokku 720 eurot kuus ning

lisaks raha, mida endale n-ö mustalt teenib.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja palus jätta hagi rahuldamata või mõista välja elatise alla

seaduses sätestatud miinimummmäära. Kostja palus jätta menetluskulud hagejate kanda.

Kostja annab lastele vahetut ülalpidamist. Kostja täidab oma ülalpidamiskohustust sama

suures mahus kui laste ema, mistõttu ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine kostjalt.

Juulis on lapsed viibinud kostjaga 6 kalendripäeva (11. juuli – 13. juuli ja 18. juuli – 21.

juuli). Kostja soovis lastega rohkem aega veeta, mistõttu esitas kohtusse avalduse

suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Tartu Maakohus rahuldas 6. augusti 2024. a määrusega

tsiviilasjas nr 2-24-10471 kostja esialgse õiguskaitse taotluse ja määras, et lapsed viibivad iga

paaritu nädala pühapäevast kuni paaris nädala pühapäevani (paaris nädala) isa juures ja iga

paaris nädala pühapäevast kuni paaritu nädala pühapäevani (paaritu nädala) ema juures.

Arvestades et lapsed viibivad poole ajast kostja juures, et ole põhjendatud elatise

väljamõistmine kostjalt.

Kui kostja peab tasuma hagejatele elatist, palub kostja vähendada elatist alla seaduses

sätestatud miinimummäära. Ühe lapse vajadused ei ole 457 eurot kuus. Kostjal on ka kolmas

laps K. Y.M, kes viibib ühe nädala isa (kostja) juures ning teise nädala lapse ema juures.

Hagejad ei ole tõendanud, et kostja teeb mitteametlikku tööd. Kostja on juhatuse liige

ettevõttes XXXXXXXXXXXXXX.

Kogu lastetoetuse saab hetkel laste ema. Kuni 28. juunini 2024, mil laste ema koos lastega

pere ühisest elukohast välja kolis, sai kostja ka lasterikka pere toetust, mille suurus oli 450

eurot. Kostja kasutas lasterikka pere toetust oma laste hüvanguks, kandes igal kuul 2/3 sellest

summast hagejate emale. Kostja saab lapsetoetusi ja lasterikka pere toetust üle ühe

kalendrikuu.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas hagid osaliselt ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise

perioodi 4. juuli 2024 – 6. august 2024 eest ühekordses summas 287 eurot 72 senti. Maakohus

jättis hagid ülejäänud osas rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.

Hagejad on R.H ja kostja ühised lapsed, hagejatel on kostja vastu PKS §-dest 96 ja 97

tulenev nõue ülalpidamise saamiseks. Kuni 28. juunini 2024 elasid hagejad koos oma

vanematega ühise perena, siis lahkus ema koos lastega senisest ühisest elukohast.

Tartu Maakohus, lahendades tsiviilasjas nr 2-24-10471 kostja avaldust lastega suhtluskorra

määramiseks, määras 6. augusti 2024. a määrusega suhtluskorra selle tsiviilasja menetluse

ajaks selliselt, et lapsed viibivad iga paaritu nädala pühapäevast kuni paaris nädala

pühapäevani (paaris nädala) isa juures ja iga paaris nädala pühapäevast kuni paaritu nädala

pühapäevani (paaritu nädala) ema juures. Tartu Ringkonnakohus jättis 18. septembri 2024. a

määrusega maakohtu määruse muutmata.

Määrus toimetati kostjale kätte 6. augustil 2024 ja hagejate emale kätte 7. augustil 2024,

määrus kuulus täitmisele alates neist kuupäevadest ja kohtul tuleb seda arvesse võtta

elatisenõude lahendamisel (vt RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691, p 17). Alates 6. augustist 2024

puudub PKS § 100 lg-s 2 sätestatud eeldus kostjalt elatise väljamõistmiseks. Esialgse

õiguskaitse korras määratud suhtluskord toimib ja seda täidetakse. Lapsed elavad vaheldumisi

mõlema vanema juures ja kulusid kannavad mõlemad vanemad. Elatiskalkulaatori abil

arvestades on alates 6. augustist 2024 elatise suurus 0 eurot.

Maakohus mõistis mõlemale hagejale välja elatise ühekordse summana perioodi 4. juuli 2024

– 6. august 2024 eest 287 eurot 72 senti. 2024. a juulikuus elasid lapsed ema juures Tapa

linnas. Kohus märgib 6. augusti 2024. a määruse p-s 11.1, et isa kohtus lastega 2024. a juulis

kahel korral nädalavahetusel, st sel kuul kostja ei elanud lastega koos. Kuna isa kohtus lastega

kahel korral nädalavahetusel, siis PKS § 101 lg-s 6 nimetatud alust elatise vähendamiseks ei

ole. Sel kuul sai kogu lastetoetuse laste ema, PKS § 101 lg 5 kohaselt on põhjendatud

lahutada elatise miinimummäärast maha pool hagejale makstavast lastetoetusest. Lasterikka

pere toetust sel kuul ei makstud ja seda arvesse võtta ei tule. Elatiskalkulaatori järgi

arvutatuna on elatise summa kaksikutest hagejate puhul mõlemal lapsel 287 eurot 72 senti.

Menetluses ei ole esitatud väiteid selle kohta, et kostjal puuduvad vahendid lastele

ülalpidamise andmiseks.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Aluseid TsMS §

164 lg 3 kohaldamiseks ei esine. TsMS § 164 lg 12 kohaldamine ei ole põhjendatud,

arvestades et hagi on esitatud enne kui lahendati vanemate ja laste vaheline suhtluskord ning

hagi esitamine oli õigustatud. Perioodi osas, mil suhtluskorda ei olnud määratud, kuulub hagi

rahuldamisele. Hagi on olnud menetluses ka pärast suhtluskorra määramist, kuid selle aja

jooksul ei ole aktiivselt menetlustoiminguid tehtud, selle perioodi eest menetluskulusid ei

lisandunud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja palub tühistada maakohtu

otsuse osas, millega maakohus hagid osaliselt rahuldas, mõistis kostjalt kummagi hageja

kasuks välja elatise perioodi 4. juuli 2024 – 6. august 2024 eest 287 eurot 72 senti ning jättis

menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta

hagid täies ulatuses rahuldamata ja jätta menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda.

Maakohus on jätnud asjas olulised tõendid hindamata ning kohaldanud ebaõigesti nii

materiaal- kui ka menetlusõigust. Vastavad rikkumised on kaasa toonud ebaõige lahendi.

Kuna elatis on mõeldud esmajoones lapse jooksvate vajaduste katmiseks, tuleb kohtutel PKS

§ 101 lg 6 järgi elatise vähendamisel hinnata, kui palju veedab laps kohustatud vanemaga

koos aega elatise kohta tehtava lahendi eeldatava jõustumise ajal ja ettenähtavas tulevikus.

Maakohus ei ole seda arvestanud.

Kostjal ei olnud perioodil 4. juuli 2024 – 6. august 2024 võimalik lastega kohtuda laste ema

kiusliku käitumise tõttu. Kohtupraktikas ei tohi olla aktsepteeritud olukord, kus teadliku ja

eesmärgipärase käitumise tagajärjel lõigatakse laste isa lastest ära ning seda premeeritakse

hiljem elatise väljamõistmisega. Eelistada tuleb võimalust lapsi vahetult ülal pidada.

Maakohus on vääralt kohaldanud PKS § 101 lg-t 6, kuna on elatise väljamõistmisel

arvestanud kitsalt perioodil 4. juuli 2024 – 6. august 2024 laste isaga veedetud aega, mitte

aasta keskmist. Maakohus ei tuvastanud täpselt, et mitu päeva juulis 2024 lapsed isaga

veetsid.

Juulis 2024 veetsid lapsed isaga 6 kalendripäeva (11. juuli – 13. juuli ja 18. juuli – 21. juuli

ning alates augustist 2024 veedavad lapsed isaga esialgse õiguskaitse määruse kohaselt

keskmiselt 15 ööpäeva kuus. PKS § 101 lg 6 kohaldamisel tuleks hinnata aasta keskmist,

mitte kitsalt üksnes 2024. aasta juulikuud. Alates augustist 2024 on lapsed igal kuul 50%

ööpäevadest isaga. Maakohtul on jäänud see keskmise arvutamisel analüüsimata. Aasta

keskmine on 14-15 ööpäeva vahel. Seega on maakohus ekslikult välja mõistnud elatise 2024.

a juuli eest.

Maakohus on jätnud tõendid hindamata ja olulised asjaolud arvestamata. Kostja maksis laste

emale juulis 2024 elatist. Kostja on 7. augusti 2024. a menetlusdokumendi lisaks nr 7 oleva

maksekorraldusega tõendanud, et kostja tegi laste emale 8. juulil 2024 ülekande 473 eurot 33

senti selgitusega „lasteraha“. See raha oli mõeldud laste ülalpidamiseks. Maakohus jättis selle

asjaolu põhjendamatult arvestamata. Maakohus on sellega rikkunud TsMS § 436 lg-t 1, § 438

lg-t 1 ja § 442 lg-t 8. Isegi kui kostja oleks juulis 2024 pidanud tasuma kummalegi lapsele

elatist 282 eurot 72 senti, s.o kokku 565 eurot 44 senti, tulnuks sellest maha arvestada juulis

2024 lastele tasutud 473 eurot 33 senti. Sellisel juhul oleks maksimaalne väljamõistetav

summa kokku 92 eurot 11 senti, ühe lapse kohta 46 eurot 5 senti. Maakohus on sellega

rikkunud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise nõuet (TsMS § 232 lg 1).

Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja taotluse elatise vähendamiseks alla seaduses

sätestatud miinimummäära. Kostjal on ka kolmas laps K. Y.M, kelle suhtes on suhtluskord

lepitud kokku selliselt, et tema viibib ühe nädala isa juures ning teise nädala lapse ema juures.

Mõistes välja elatise juulikuu eest 2024. aastal sellises määras, paneks see lisakulu

põhjendamatult halvemasse seisu kostja kolmanda lapse, kellel on samuti vahelduv elukoht.

Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata TsMS § 164 lg 12. Kostja palub jätta kõik

menetluskulud TsMS § 164 lg 12 alusel laste ema kanda. Kui kohus leiab, et kõigi

menetluskulude laste ema kanda jätmine ei ole põhjendatud, on see põhjendatud vähemalt

proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Laste ema on käitunud pahatahtlikult.

5. Hagejad paluvad jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Apellatsioonkaebuses toodud seisukohad ei anna alust muuta maakohtu otsust.

Apellatsioonkaebusest ei nähtu selgelt, milliseid õigusnorme on kohus lahendit tehes

rikkunud.

Kostja on esitanud vastuolulisi seisukohti, süüdistades kohut selles (kaebuse p 10), et kohus ei

selgitanud välja aega, kui palju lapsed olid kohustatud vanemaga. Samas kostja kinnitab

kaebuse p-s 12, et ta ei kohtunud lastega juulis 2024. Kohtumenetluse raames on leidnud

korduvalt kinnitust, et lapsed elasid perioodil 4. juuli 2024 – 6. august 2024 ainult emaga.

Vanemate omavahelise keeruka suhtluse tõttu ei tohi kannatada lapsed, kelle õiguste kaitseks

pidi ema pöörduma kohtusse.

Hagejad ei nõustu kostja seisukohaga kaebuse p-s 14, et isa ei pea ülalpidamist andma, kui

emaga suhted on keerulised. Selline lähenemine on vastuolus ülalpidamise andmise

põhimõttega. Isal oli teada ema pangakonto number, kuhu oleks saanud lastele elatist tasuda.

Laste ema pidi enda ja laste elu ning turvalisuse pärast lastega lahkuma pere ühisest

elukohast. Tegemist ei olnud pahatahtliku käitumisega. Prokuratuur lõpetas 25. augustil 2025

menetluse kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX ja kohustas kostjat osalema vägivallast

loobumise tugiliini nõustaja Artur Usk poolt läbiviidaval nõustamisel ja järgima tema

suuniseid.

Hagejad ei nõustu, et perioodi 4. juuli 2024 – 6. august 2024 elatist tuleks vähendada nullini

ja maakohtu otsus tühistada. Selleks puudub õiguslik alus. Laste ema sai 473 eurot 33 senti K.

Y.M-ilt, mitte kostjalt. Maksekorraldusest ei nähtu, et see on lastele elatis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse perioodi 4. juuli 2024 – 6. august 2024 eest välja

mõistetud elatise suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2),

millega mõistab kostjalt nimetatud perioodi eest hageja I kasuks välja elatise 168 eurot 56

senti ja hageja II kasuks välja elatise 178 eurot 55 senti. Ringkonnakohus jätab

apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega maakohus hagid osaliselt rahuldas, mõistis

kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise perioodi 4. juuli 2024 – 6. august 2024 eest 287

eurot 72 senti ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus kontrollib

maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes selles osas (TsMS § 651 lg 1).

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hagid elatise

väljamõistmiseks rahuldamata. Maakohtu otsus on vaidlustama osas jõustunud (TsMS § 456

lg 1).

8. Seoses kostja väitega, et kostja tasus juulis 2024 hagejatele elatist 473 eurot 33 senti,

esitasid hagejad koos 25. jaanuari 2026. a vastusega maksekorralduse koopia (dtl 217).

Hagejad märgivad, et hagejate ema sai nimetatud summa K. Y.M-ilt, mitte kostjalt, ning

maksekorraldusest ei nähtu, et see oleks elatis lastele. Ringkonnakohus jätab maksekorralduse

koopia TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel asja materjalide juurde võtmata, kuna tõendil ei ole asjas

tähtsust. Asjas ei ole vaidluse all, kelle kontolt kõnealune makse tehti. Maksja ja makse saaja,

makse kuupäev ja selgitus nähtuvad juba kostja 7. augusti 2024. a menetlusdokumendi lisast

7. Kohus saab PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks vajalike asjaolude jaoks koguda

tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil (vt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15).

Ringkonnakohus palus kostjal täpsustada, kas kostjale maksti 2024. a juulis lapsetoetust

hagejate eest ja lasterikka pere toetust. Kostja esitas 5. veebruaril 2026 vastuse kohtunõudele,

mille kohaselt Sotsiaalkindlustusamet maksis kostjale 8. juulil 2024 peretoetusi kokku 710

eurot, sh lapsetoetused kolme lapse eest 260 eurot ja lasterikka pere toetus 450 eurot, millest

samal päeval kanti 473 eurot 33 senti hagejate ema kontole. Kostja esitas oma väidete

tõendamiseks oma pangakonto väljavõtte (dtl 224).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetlusnorme rikkudes jätnud välja selgitamata

2024. a juulis peretoetuste maksmist puudutavad asjaolud, mis olid vajalikud PKS § 101

alusel elatise suuruse arvutamiseks. Kostja menetluses esitatud väited peretoetuste maksmise

ja hagejate emale edasi kandmise osas olid vastuolulised. Kostja märkis vastuses hagile, et sai

kuni 28. juunini 2024 lasterikka pere toetust, millest kandis igal kuul 2/3 hagejate emale.

Kohtuistungi helisalvestiselt on kuulda, kuidas kostja selgitas, et pärast lahku minekut (28.

juuni 2024) kandis ta ühe kuu veel osa peretoetusi hagejate emale edasi. Kostja vastusest ja

sellele lisatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et viimane peretoetuste ülekanne tehti 8. juulil

2024 (dtl 122, 102). Ringkonnakohus võtab kostja esitatud tõendi TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel

asja materjalide juurde.

9. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtub, et asjas toimus 6. oktoobril 2025

kohtuistung. TsMS § 49 lg 1 kohaselt kohtuistung protokollitakse. Tsiviilasja toimikus on

kohtuistungi helisalvestis, kuid puudub kohtuistungi protokoll.

10. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et perioodi 4. juuli 2024 – 6. august 2024 eest saaks

jätta elatise välja mõistmata seetõttu, et laste ema väidetavalt ei võimaldanud kostjal lastega

kohtuda, kuigi laste isa seda väga soovis, ja lapsi vahetult üleval pidada. Tegemist on

vanemate vaheliste suhetega, mis ei mõjuta laste õigust saada ülalpidamist.

11. PKS § 101 lg 6 kohaselt, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kohaldanud PKS § 101 lg-t 6 ebaõigesti, kui on

arvestanud laste elatise maksmiseks kohustatud vanema juures viibimise aja arvestamisel

eraldi perioodi enne ja pärast esialgse õiguskaitse korras suhtluskorra kehtestamist. Seega

maakohus ei pidanud perioodi 4. juuli 2024 – 6. august 2024 eest elatist välja mõistes

arvestama kalendriaasta jooksul keskmiselt isa juures viibitud aega.

Maakohus mõistis perioodi 4. juuli 2024 – 6. august 2024 eest välja elatise ühe kuu (2024. a

juuli) eest arvutatud miinimumsummas. Maakohus tuvastas, et isa kohtus lastega 2024. a

juulis kahel korral nädalavahetustel (s.o kohtumise päevi oli maksimaalselt kuus päeva).

Apellatsioonkaebusest nähtuvalt kostja ei vaidlusta ning kostja märkis ka vastuses hagile (dtl

119), et veetis lastega 2024. a juulis kuus kalendripäeva. Seega ei ole alust PKS § 101 lg 6

alusel elatise vähendamiseks.

12. Kostja tugineb ka sellele, et ta tasus 2024. a juulis lastele elatist.

Kostja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et ta tegi laste emale 8. juulil 2024 ülekande 473

eurot 33 senti selgitusega „lasteraha“. Kostja selgitas vastuseks ringkonnakohtu

järelepärimisele, et sai 8. juulil 2024 peretoetusi kokku 710 eurot, sh lapsetoetused kolme

lapse eest 260 eurot ja lasterikka pere toetus 450 eurot, millest samal päeval kanti 473 eurot

33 senti hagejate ema kontole. Hagejate 25. jaanuari 2026. a vastusest nähtuvalt hagejad

vaidlevad vastu selle summa arvestamisele elatise tasumisena.

Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu

lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel (PKS § 101 lg 5).

Maakohus arvestas otsuse tegemisel (otsuse p 9) ebaõigesti, et juulis sai kogu lapsetoetuse

ema, mistõttu maakohus lahutas PKS § 101 lg 5 kohaselt elatise summast maha poole

hagejatele makstavast lapsetoetusest. Maakohus märkis ebaõigesti, et lasterikka pere toetust

sel kuul ei makstud ja seda elatise arvutamisel arvesse ei võetud. Kostja täpsustas ja esitas

ringkonnakohtule tõendi, et sel kuul sai lapsetoetused kostja ja kostjale maksti ka lasterikka

pere toetust, mida arvestades peaks PKS § 101 alusel arvutatud elatis olema suurem kui

maakohtu välja mõistetud 287 eurot 72 senti. Eeltoodut arvestades ei nõustu ringkonnakohus

kostjaga, et hagejate emale kantud summa oleks võimalik lahutada maakohtu poolt välja

mõistetud elatisest ja mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja üksnes 46 eurot 5 senti.

Ringkonnakohus ei nõustu ka hagejatega, et hagejate emale kantud summat ei ole üldse

võimalik elatise tasumisena arvesse võtta. Kostja on tuginenud menetluses sellele ja esitanud

tõendid selle kohta, et kostja kandis ka siis, kui elati veel perena koos, igakuiselt hagejate

emale osa peretoetustest (dtl 122, 97 jj). Esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et

ülekandeid tehti ka varem kostja kolmanda lapse pangakontolt. Vaidlusaluse makse tegemise

ajal elasid hagejad koos emaga kostjast eraldi. Makse selgitus „lasteraha“ viitab sellele, et

tegemist on laste ülalpidamiseks mõeldud rahaga. Hagejate ema ei ole väitnud, et makse oleks

tehtud mõnel muul eesmärgil.

Kaksikutest hagejad on kostja teine ja kolmas laps. Ringkonnakohus arvestab lapsetoetuse

suuruseks hageja I eest 80 eurot ja hageja II eest 100 eurot (PHS § 17 lg 3). Kostjal on kolm

last ja kostjale makstud lasterikka pere toetuse suurus oli 450 eurot (PHS § 21 lg 2; dtl 223).

Hageja I elatise suurus pidanuks olema 405 eurot 22 senti (272 eurot 76 senti (baassumma

seisuga 1. aprill 2024) + 54 eurot 96 senti ((kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2024) + 40 eurot (50% lapsetoetusest) + 37 eurot 50 senti

(pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad

toetust).

Hageja II elatise suurus pidanuks olema 415 eurot 22 senti (272 eurot 76 senti (baassumma

seisuga 1. aprill 2024) + 54 eurot 96 senti ((kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2024) + 50 eurot (50% lapsetoetusest) + 37 eurot 50 senti

(pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad

toetust).

Kostja pidi seega tasuma 2024. a juulis hagejatele elatist kokku 820 eurot 44 senti. Arvestades

kostja tasutud 473 eurot 33 senti võrdsetes osades kummagi hageja elatise katteks, tuleb

kostjalt hageja I kasuks välja mõista 168 eurot 56 senti (405,22 - 236,66) ja hageja II kasuks

välja mõista 178 eurot 55 senti (415,22 - 236,67), s.o kokku 347 eurot 11 senti.

13. Kostja väitel jättis maakohus tähelepanuta kostja taotluse elatise vähendamiseks alla

seaduses sätestatud miinimummäära. 2024. a juuli eest elatise väljamõistmine sellises määras

paneks põhjendamatult halvemasse seisu kostja kolmanda lapse K. Y.M-i , kellel on samuti

vahelduv elukoht. Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud

elatise summat võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause kohaselt olla muu hulgas olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja ei ole tuginenud sellele, et tal puuduvad vahendid, et lastele eespool märgitud ulatuses

ülalpidamist anda. Üksnes kolmanda lapse olemasolu, kellel on sarnaselt hagejatega vahelduv

elukoht, ei anna alust asuda seisukohale, et elatise väljamõistmise korral osutub kostja kolmas

laps varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad.

14. Kostja vaidlustab ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kostja leiab, et

menetluskulud tuleks jätta TsMS § 164 lg 12 alusel hagejate ema kanda.

Hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab TsMS § 164 lg 1 järgi kumbki pool oma

menetluskulud reeglina ise. Kohus võib alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral

jätta menetluskulud TsMS § 164 lg 12 alusel täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud

seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või

menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TsMS § 164 lg 12 kohaldamine ei ole põhjendatud.

Maakohus jättis menetluskulud õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

15. Arvestades et ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse osaliselt, jäävad ka

apellatsiooniastme menetluskulud poolte enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)