2-25-119177/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-119177

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.02.2026, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-119177

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi N.Z-i vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

395,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479;

asukoht: XXX, 10149 XXX), lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ, XXX);

Kostja: N.Z (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i, xxxxx XXX;

e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud

kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista N.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 203,26 eurot,

24.09.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 113,62 eurot ja sissenõudekulud 25

eurot.

3. Välja mõista N.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 0,065% päevas alates

25.09.2025 tasumata põhivõlalt (203,26 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni.

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Jätta rahuldamata hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitise osas summas 5 eurot.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 2% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 98% ulatuses

N.Z-i kanda.

2. Määrata kindlaks Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud summas 340 eurot,

millest 140 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 180 eurot

(km-ta) õigusabikulud.

3. Välja mõista N.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 333,20

eurot.

4. Välja mõista N.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis väljamõistetud

2-25-119177

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas)

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsusele (resolutsiooni p-d 1-3) kirjaliku kaja otsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja,

kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi

kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099,

LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a

EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja

märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“.

Kohtuotsuse resolutsiooni p-i 5 peale on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluse käik

Aktiva Finance Group OÜ esitas 31.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult N.Z 362,89 euro saamiseks. 04.80.2025 tegi kohus võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 18.09.2025.a

määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 24.09.2024 kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista

kostja ja Elisa Eesti AS vahel 14.09.2018 sõlmitud liitumislepingust nr 7580789 tulenev

põhinõue 203,26 eurot, viivised 113,62 eurot (viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast

19.05.2023 kuni hagi esitamiseni 24.09.2025 0,065% päevas põhinõudelt) ning

sissenõudmiskulud 30 eurot (saadetud kirjad 14.03.2025, 02.04.2025 ja 21.04.2025 ning muud

kulud 5 eurot – nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja

päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele

vastamine telefoni teel ja e-maili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude

avaldamisega tehtud kulud). Lisaks viivise 0,065% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisele

järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.

Hagimaterjalide põhjal osutas Elisa Eesti AS kostjale teenuseid ning kostja kohustus tasuma

saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja jättis maksmata

neli arvet, milles ei ole hageja arvestanud arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu:

-

Arve nr 2037305816 maksetähtpäevaga 18.02.2023 summas 65,28 eurot;

-

Arve nr 2037599331 maksetähtpäevaga 18.03.2023 summas 66,77 eurot;

-

Arve nr 2037967879 maksetähtpäevaga 18.04.2023 summas 37,48 eurot;

-

Arve nr 2038268102 maksetähtpäevaga 18.05.2023 summas 33,73 eurot.

Põhinõue kokku 203,26 eurot.

Elisa Eesti AS ütles lepingud üles 27.04.2023 ning loovutas 29.01.2025 nõuded hagejale.

25.09.2025.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja

kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kohus

2-25-119177

toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte 23.01.2026 kriminaalhooldaja kaudu. Kostja ei ole

kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid

tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult

põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa

ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab

kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.

Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel

on põhivõlgnevus, viivis ja täiendav viivis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning

need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista.

Kohus leiab aga, et sissenõudmiskulude hüvitise nõue ei ole õiguslikult osaliselt põhjendatud.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud kokku 30 eurot. Puudub vaidlus, et

kostja on tarbija ning et nii esialgne võlausaldaja kui ka hageja on majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik. Kohus märgib, et VÕS § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele

sissenõudmiskuludele ning seab neile konkreetsed ülempiirid ning tarbija kahjuks

kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 alusel on võlausaldajal

õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist vaid siis, kui ta on need kulud reaalselt kandnud ning

võlausaldaja peab olema võimeline neid ka tõendama. Tegemist ei ole seadustatud hinnakirjaga.

Tarbijalt on õigus nõuda pärast lepingu lõppemist tasu kolme meeldetuletuskirja eest ning lisaks

sissenõudmiseks tehtud muude toimingute kulud (nt telefonikõned, võimalikud registripäringud,

võlgnikuga kohtumine jne) piirmäära ulatuses. Samuti tuleb lähtuda ka sama paragrahvi lõikes 3

sätestatud piirangust, s.o lepingu lõppemisest või eelmise tasulise meeldetuletuskirja saatmisest

on möödunud vähemalt 7 päeva, mida tuleb nõude hindamisel arvestada.

Teave lepingu lõppemise kohta, meeldetuletuskirjade saatmise aja, sisu ja viisi kohta ning muude

toimingute tegemise aeg, sisu ja kulud peavad nähtuma hagist, sest tagaseljaotsust tehes saab

kohus hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel lähtuda üksnes kostjale kättetoimetatud

hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt

omaks võetuks. Kohus ei saa tagaseljaotsust tehes hinnata ega arvestada võimalikke hagile

lisatud tõendeid. Hagi õiguslikult põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kui hageja on

2-25-119177

hagisse asjaolud kirjutanud puudulikult või on rikkunud seaduses sätestatud piiranguid, siis ei

saa sissenõudmiskulude hüvitise nõuet pidada vastavas ulatuses õiguslikult põhjendatuks.

Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude aga jätma rahuldamata.

Hagist nähtub, et hageja on kolmel korral (15 eurot + 5 eurot + 5 eurot) kostjale

meeldetuletuskirjad saatnud ning ei esine VÕS § 1132 lg-s 3 märgitud piiranguid. Selles osas on

sissenõudmiskulude hüvitise nõue õiguslikult põhjendatud. Küll aga ei nähtu hagist hageja poolt

tehtud muude toimingute täpsemad asjaolud, nt kuhu ja mis kulu eest on hageja teinud päringuid,

kuhu ja millal võlanõude avaldanud jne. Kohus leiab, et selles osas ei saa nõuet õiguslikult

põhjendatuks lugeda ainuüksi selgitusel, et hageja on üldisemalt teinud mingeid muid

toiminguid. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõue õiguslikult põhjendatud 5

euro ulatuses ja selles osas tuleb jätta nõue rahuldamata.

Hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõue on põhjendatud kokku 25 euro ulatuses.

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 203,26 eurot,

24.09.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 113,62 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot.

Lisaks täiendava viivise alates 25.09.2025 0,065% päevas põhinõudelt 203,26 eurot, kuni

põhinõude tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 98% ulatuses kostja kanda ja

2% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista

nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 140 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu

tasunud seaduses ettenähtud määras ja see on põhjendatud.

Hageja taotles kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohus leiab, et

maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on põhjendatud TsMS § 4842 alusel.

Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 253,50 eurot. TsMS § 175 lg 1

kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud summas 253,50 eurot (km-ta, sest

hageja on käibemaksukohustuslane). Hageja esindaja on õigusabi osutanud 1,5 h (täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja analüüs, hagi ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine

ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule) tunnitasuga 169€/h (km-ta, sest hageja on

käibemaksukohustuslane). Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat

töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt.

Arvestades asja keerukust, mahtu ja hagi lühikest sisu, on ajakulu põhjendatud 1,5h ulatuses.

Kohus leiab, et tasumäär 169€/h ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et 169€/h

vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja

2-25-119177

esindaja kvalifikatsiooni, asja keerukust ja esitatud hagi sisu (rahuldamata jäänud nõude osas

hagis asjaolud puudulikud) on põhjendatud tasumääraks 120€/h.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 340 eurot, millest 140 eurot on riigilõiv, 20

eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 180 eurot lepingulise esindaja tasu (1,5h x 120€/h).

Kohus jättis menetluskulud 2% ulatuses hageja kanda ja 98% ulatuses kostja kanda. Hageja

menetluskuludest (340 eurot) jääb hageja kanda seega 6,80 eurot ja kostja kanda 333,20 eurot.

Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid

tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 333,20 eurot.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg

1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik