2-19-3592/100 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-3592

Kohtuasi

O.T kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 27. jaanuari 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

O.T määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik O.T (isikukood XXX)

Võlausaldajad:

Swedbank AS (registrikood 10060701)

Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, Intrum

Debt Finance AG õigusjärglane)

Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291)

Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806)

Bondora AS (registrikood 11483929)

Creditstar Estonia AS (registrikood 11251314)

Aktiva Finance Group OÜ (endise ärinimega Aktiva

Finants OÜ, registrikood 10746479)

IPF Digital AS (registrikood 11034137, endised ärinimed

IPF Digital Estonia AS ja IPF Digital Estonia OÜ )

AS SEB Pank (registrikood 10004252)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 27. jaanuari 2025 määrus ja teha uus määrus,

millega:

1.1. Lõpetada O.T kohustustest vabastamise menetlus.

1.2. Rahuldada O.T taotlus ja vabastada O.T pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest.

1.3. Vabastada O.T usaldusisiku kohustustest.

1.4. Avaldada teade O.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

2. O.T määruskaebus rahuldada.

3. Võtta asja materjalide juurde O.T, Swedbank AS-i ja Julianus Inkasso OÜ poolt

määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

4. Menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste

endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. O.T (võlgnik) esitas 08.03.2019 Pärnu Maakohtule avalduse enda pankroti välja

kuulutamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks. Pärnu Maakohtu 11.04.2019 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot.

2. Pärnu Maakohus lõpetas 13.12.2019 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise

tõttu ning algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Võlgniku

pankrotimenetluses jäid rahuldamata järgmised võlausaldajate nõuded: 1) IPF Digital Estonia

OÜ nõue summas 2885,84 eurot; 2) Swedbank AS nõue summas 4626,53 eurot; 3) Intrum

Debt Finance AG nõue summas 926,56 eurot; 4) SEB Pank AS nõue summas 405,77 eurot; 5)

Eesti Inkasso OÜ nõue summas 226,37 eurot; 6) PlusPlus Capital AS nõue summas 498,36

eurot; 7) Bondora AS-i nõue summas 3242,59 eurot; 8) Creditstar Estonia AS nõue summas

2079,45 eurot ja 9) Aktiva Finants OÜ nõue summas 1709,30 eurot, kokku summas 16 600,77

eurot. Maakohus kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi ning selgitas, et

usaldusisikul tuleb esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne, esimene aruanne tuli esitada

hiljemalt 30.01.2021.

3. 29.01.2021 edastas võlgnik maakohtule Eesti Töötukassa töötuskindlustushüvitise

määramise otsuse ja pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2020-31.12.2020 kohta ning andis

teada, et ta ei oska aruannet täita, sh ei tea, kui palju peab talle jääma rahalisi vahendeid ega

oska arvutada, mis ulatuses peab tegema väljamakseid.

4. Pärnu Maakohus edastas võlgnikule 12.03.2021 ja 06.04.2021 kirjaga tegevusaruande

blanketi, selgitas millises summas peab väljamakseid tegema ning palus esitada aruanne

hiljemalt 12.04.2021. Kuna võlgnik aruannet ei esitanud, kutsus kohus võlgniku

ärakuulamisele 02.09.2021 kell 15.00.

5. Võlausaldaja AS SEB Pank esitas 15.07.2021 avalduse, milles märkis, et loobub võlgniku

vastu oma nõudest summas 405,42 eurot.

6. 02.09.2021 esitas võlgnik tegevusaruande perioodi 01.01.2020–31.12.2020 kohta.

02.09.2021 ärakuulamisel selgitas kohus aruande esitamise ja kohustustest vabastamise korda.

Ühtlasi selgitas kohus, et 02.09.2021 esitatud aruande järgi tuleb võlgnikul võlausaldajatele

tasuda august 2020 eest. Kohus selgitas veel, et kuna SEB Pank on loobunud oma nõudest

summas 405,42 eurot, tuleb nimetatud summa jagada teiste võlausaldajate vahel vastavalt

nende jaotise protsendile. Järgmise aruande esitamise tähtajaks määras kohus 30.01.2022, mis

ajaks tuleb teha ka kõik väljamaksed võlausaldajatele, sh august 2020 eest.

7. 10.03.2022 esitas võlgnik tegevusaruande perioodi 01.01.2021–31.12.2021 kohta, millele

lisas konto väljavõtte, otsused töötuna arvele võtmise ja töötutoetuse maksmise kohta ning

töövõime hindamise kohta.

8. 16.03.2022 ärakuulamisel selgitas kohus võlgnikule, et aruanded tuleb esitada tähtaegselt,

s.o 30.01 kuupäevaks. Võlgnik lubas, et vaatab 2020 esitatud aruande üle ja teeb vajalikud

ülekanded 14.04.2022.

9. 28.09.2023 tuletas kohus võlgnikule meelde, et tal on 2022. aasta kohta aruanne esitamata

ja edastas aruande blanketi.

10. 10.10.2023 esitas võlgnik aruande perioodi 01.01.2022–31.12.2022 kohta ja andis teada,

et kohtuistungil lubatud osamaksed on tegemata.

11. 16.12.2024 ärakuulamisel andis kohus võlgnikule tähtaja lõpparuande ja kontode

väljavõtete esitamiseks hiljemalt 17.01.2025.

12. Võlgnik esitas 15.01.2025 tegevusaruande perioodi 13.12.2019-31.12.2020 kohta, aruande

perioodi 01.01.2023-31.12.2023 kohta, pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2023-

31.12.2023 kohta, aruande perioodi 01.01.2024-31.12.2024 kohta ja konto väljavõtte sama

perioodi kohta. Lisaks konto väljavõtte võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta 2025.a

jaanuaris ning Töötukassa otsused võlgniku tööotsijana arvele võtmise kohta.

13. Võlausaldaja Bondora AS oli nõus täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. Ülejäänud

võlausaldajad olid seisukohal, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

14. Pärnu Maakohus keeldus 27.01.2025 määrusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamisest ning lõpetas kohustustest vabastamise menetluse.

Maakohus avaldas kohustustest vabastamata jätmise teate Ametlikes Teadaannetes ja jättis

menetluskulud võlgniku kanda.

14.1. Kuivõrd võlgnik esitas pankroti- ja kohustustest vabastamise avalduse enne füüsilise

isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldas maakohus

kohtuasja lahendamisel FiMS § 68 lg 2 alusel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse

(PankrS) redaktsiooni. Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

14.2. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 2020.a aruande järgi töötas

võlgnik perioodil 28.08.2018–20.03.2020 W AS-is masinõmblejana ja perioodil 23.03.2020–

27.10.2020 N OÜ-s aednikuna. 29.01.2021 esitas võlgnik Eesti Töötukassa otsuse

töötuskindlustushüvitise määramise kohta, millest nähtub, et alates 28.10.2020 on võlgnik

töötuna arvele võetud. 10.03.2022 esitatud aruandes selgitas võlgnik, et asus 22.02.2021 tööle

ettevõttesse T OÜ aedniku ametikohale tähtajatu töölepinguga. Kuna suvel 10.07.2021 juhtus

võlgnikul õnnetus (murdis parema käe pöidlaluu), oli ta kaks kuud käevigastuse tõttu

töövõimetu. Töövõimetuse perioodil haigestus puukentsefaliiti, mis põhjustas

kesknärvisüsteemi häireid. Käe funktsoonide nõrgenemise tõttu ei saanud võlgnik tagasi tööle

asuda, töösuhe lõpetati augusti lõpus. Võlgnik võttis ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele

31.08.2021. Võlgnikul tuvastati osaline töövõime, perioodiga 05.10.2021-04.10.2022. Eesti

Töötukassas alates 31.08.2021 maksti võlgnikule töötutoetust (perioodil 07.09.2021–

14.11.2021 sai võlgnik töötutoetust päevamääraga 9,42 eurot kalendrikuus ja perioodil

15.11.2021–04.10.2022 oli võlgniku sissetulekuks töövõimetoetus päevamääraga 8,62 eurot

kalendrikuus). Töötamise registri väljavõttest nähtub, et võlgnik töötas perioodil 22.02.2021–

30.08.2021 T OÜ-s aednikuna, perioodil 17.03.2022–17.03.2022 G OÜ-s, perioodil

20.03.2022–25.09.2022 S AS-is, perioodil 05.10.2022–28.10.2022 xxx, perioodil

05.11.2022–26.11.2022 S AS-is, perioodil 29.11.2022–01.03.2023 J OÜ-s, perioodil

10.12.2022–30.12.2022 S AS-is. 16.12.2024 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et

2023.a sündis tema kolmas laps, mistõttu on sissetulekuks vanemahüvitis. Sis ja Js töötas

osalise tööajaga, kuna ta on osalise töövõimega. Kohus andis 16.12.2024 toimunud

ärakuulamisel võlgnikule tähtaja puuduolevate aruannete esitamiseks ja konto väljavõtete

esitamiseks hiljemalt 17.01.2025. Võlgnik esitas 15.01.2025 lubatud aruanded. Samuti esitas

Eesti Töötukassa otsused töötuna või tööotsijana arvel oleku aja kohta perioodidel

28.10.2020–21.02.2021, perioodil 03.01.2023–18.01.2023, perioodil 06.05.2024–21.10.2024

ja alates 08.01.2025. Kohus leidis, et käesoleval juhul on tuvastatud võlgniku osaline

töövõime. Samuti see, et võlgnik on olnud tööotsijana Töötukassas arvel. Võlgnik on töötanud

erinevatel ametikohtadel üksnes lühikest aega, kuid selle õigustuseks või vabanduseks on ta

toonud alaealised lapsed ja osalise töövõime. Kõiki andmeid kogumis hinnates on kahtlus, kas

võlgnik on teinud endast maksimumi, et mõistlikult tulutoova tegevusega tegeleda (nt ei ole

võlgnik esitanud andmeid või asjaolusid tööle kandideerimiste kohta). Samas otsesed tõendid

seda ei kinnita. Seega ei ole võimalik võlgnikule ette heita PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud

kohustuse rikkumist.

14.3. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud kogu menetluse ajal neli aruannet

(2021, 2022, 2023 ja 2024). Kõik aruanded on esitatud hilinenult ning ka kohtu poolt meelde

tuletavatele kirjadele võlgnik koheselt ei reageerinud, vaid esitas aruande enne ärakuulamisele

tulemist ja aruandes märgitud lisasid ei esitanud. Kohus on korduvalt ärakuulamistel

02.09.2021,16.03.2022 ja 16.12.2024 selgitanud, kuidas tagasimakseid arvestada ja neid

teostada. Samuti selgitanud võlgniku kohustusi menetluses. Sellele vaatamata ei ole võlgnik

andnud kohtule tema varalist seisundit puudutavat olulist informatsiooni. Seega ei ole võlgnik

võimaldanud hinnata tulude ja sissetulekute tegelikkusele vastamist. Kohtule esitatud

aruanded kinnitavad, et võlgnikul oli tegelikkuses võimalik vähemasti kahel viimasel aastal

võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlgnik sellest ise teadlik ei olnud, kuna ta lihtsalt ei

tegelenud sellega.

14.4. PankrS § 173 lg-d 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgnik

on teinud võlausaldajatele väljamakseid kahe aruande järgi (2023 ja 2024 aruande järgi)

kogusummas 200 eurot. Alates 01.06.2022 võlgnik tööl ei käinud, tema sisstulekuks oli

töövõimetoetus, millele ei saa TMS § 132 kohaselt sissenõuet pöörata. 24.04.2024 tunnistas

võlgnik, et esimesel kohustustest vabastamise aastal ei maksnud võlausaldajatele nii palju kui

oleks pidanud. Kohus selgitas, et esitatud aruanded tuleb üle vaadata ja summad, mis oleks

pidanud väljamaksmisele minema tuleb tagantjärele maksta. Võlgnik esitas korrigeeritud

aruanded alles siis kui kohus määras viimase tähtaja andmete esitamiseks, kuid nendest

järelduvalt on siiski põhjust arvata, et võlgnik on rikkunud eraldamiskohustust ja kohelnud

menetluses võlausaldajaid ebavõrdselt. Esiteks nähtub esitatud aruannetest perioodide

01.01.2023-31.12.2023 ja 01.01.2024-31-12-2024 kohta, et võlausaldajatele on mõlemal

aastal tasutud 100 eurot, sh AS-ile Swedbank mõlemal aastal 31,07 eurot). Konto väljavõte ja

võlausaldaja sellist tasumist ja ei kinnita. Samade aruannete kohaselt on tehtud väljamaksed

AS-ile SEB Pank (mida samuti konto väljavõte ei kinnita), kuid millise nõude osas on kohus

juba 02.09.2021 ja 17.03.2022 ärakuulamisel selgitanud, et võlausaldaja loobus sellest ja

nimetatud summa tuleb teiste võlausaldajate vahel ära jagada. PlusPlus Capital AS

seisukohast nähtuvalt on võlgnik tasunud menetluse kestel 10,05 eurot. Samas 2023 ja 2024

aruannete kohaselt pidanuks võlausaldajale tasuma kokku 6,70 eurot. Seega on võlgnik jätnud

kõik väljamaksed teostamata AS-ile Swedbank ja väljamaksete arvestamisel kõikidele

võlausaldajatele on tehtud viga, kuna AS SEB Pank nõudest loobumise tõttu pidanuks teiste

võlausaldajate osamaksed olema suuremad. Samuti on võlgnik teinud ülemäärase väljamakse

PlusPlus Capital AS-ile. Lisaks on põhjendatud PlusPlus Capital AS seisukohas välja toodud

asjaolu, et võlgnik on võtnud menetluse kestel endale täiendavaid rahalisi kohustusi. Nimelt

nähtub võlgniku pangakonto väljavõttest perioodil 01.01.2023-31.12.2023 ja perioodil

01.01.2024-31.12.2024, et võlgnik on võtnud endale uue kohustuse TKMF Ostulimiidi

lepingu näol, kasutades Kaubamaja krediiti ostude sooritamiseks (näiteks 08.12.2023,

08.01.2024 jne). Seega olukorras, kus võlgnik ei leia rahalisi vahendeid selleks, et käesolevas

menetluses võlausaldajatele maksta, on põhjendamatu võtta vastu uusi kohustusi, mis

praeguses menetluses osalevad võlausaldajad halvemasse olukorda paneb.

14.5. Maakohus leidis, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173

lõigetes 2 ja 3-5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei

ole esitanud kohtule vajalikke andmeid enda sissetulekute ja väljaminekute kohta

vabatahtlikult. Võlgniku jaoks ei ole antud menetlus ja võlausaldajatele maksimaalne

tasumine (mis oleks sissetulekuga vastav) olnud prioriteet. Oluliste andmete esitamata jätmine

kogu menetluse kestel teeb äärmiselt keeruliseks hinnata teiste kohustuste nõuetekohast

täitmist. Nii on kohus juba eelnevalt välja toonud, et esineb kahtlus, kas võlgnik on täitnud

kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida (PankrS § 173 lg 1). Küll

aga on esinenud sissetulekute ja väljaminekute kohta andmete esitamata jätmist ning

eraldamiskohustuse rikkumist (PankrS § 173 lg 2, 3-5). Eeltoodust tulenevalt on võlgnik

rikkunud süüliselt kohustust anda teavet oma sissetulekute ning vara kohta. Seda kinnitavad

osaliselt ka võlgniku poolt antud selgitused ärakuulamistel, et ei ole kohusetundlikult

tegelenud kohustustest vabastamise menetluse kohustustega ega teinud korrektselt

väljamakseid. Samuti on võlgnik rikkunud eraldamiskohustust ja teinud väiksemas ulatuses

väljamakseid ning kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt. Võlgnik oli teadlik enda võlgadest,

kohustustest käesolevas menetluses ja ka sellest, et tal tuleb aru anda. Sellele vaatamata ei

asunud ta oma kohustusi täitma.

Määruskaebus

15. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja

vabastada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest või alternatiivselt teha

uue otsuse, millega pikendada kohustustest vabastamise tähtaega.

15.1. Määruskaebuse kohaselt ei ole pankrotihaldur ega maakohus kontrollinud, kas avaldaja

ja võlausaldajate vahelised tarbijakrediidilepingud olid seadusega kooskõlas ning kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eeltoodut arvestades on

ülekohtune heita võlgnikule ette tema hooletust. Võlgnikul puudub juriidiline haridus ja ta on

täitnud kohtu nõudeid, ilmunud ärakuulamistele ja palunud võlanõustajate abi aruannete

esitamisel.

15.2. Võlgnik ei ole mitte kordagi tahtlikult või pahatahtlikult jätnud midagi esitamata ega

varjanud oma sissetulekuid. Võlgnik on palunud korduvalt võlanõustajate abi ja tuginenud

nende juhistele ja esitanud kohtule nende esitatud aruanded. Võlgnik ei soovi oma osa

pankrotimenetluses vähendada, kuid ta tunnistab, et ei saa tänaseni aru, mida ta valesti tegi, et

maakohus keeldus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustuste vabastamisest või tähtaja

pikendamisest. Võlgnik on olnud lastega kodune, otsinud järjepidevalt tööd, käinud tööl,

olnud töötuna arvel, tasunud seadusest tulenevad summad võlausaldajatele. Tänaseks päevaks

on võlgnik olukorras, kus võlausaldajate nõuded on kohtu poolt tunnustatud ja tal ei ole

võimalik uuesti pöörduda kohtusse, et nõuetele sisuliselt vastu vaielda. Maakohtu

kohtumääruse jõustumisel lisanduvad võlausaldajate nõuetele täitemenetlusega seotud tasud,

mis viib ta veel keerulisemasse olukorda, kui ta tänaseks on.

15.3. Võlgnik on kõikidele võlausaldajatele tasunud vastavalt protsentidele summad

10.01.2025 kuupäeval ja 13.01.2025 kuupäeval ning 08.01.2025 kuupäeval kirjutas Bondora

AS, et on nõus täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. Võlanõustaja koostas viimased

aruanded ja ütles, mis summad tuleb võlausaldajatele kanda, ning võlgnik tegi täpselt nii,

nagu temale öeldi. Võlgnik helistas 10.01.2025 Swedbank AS-i, et küsida, kuhu tuleb nende

osa kanda. Võlgnik sai aja nõustamisele 13.01.2025 kell 10.00 Pärnu esindusse.

Klienditeenindaja ütles võlgnikule, et raha tuleb kanda tema enda kontole ja Swedbank AS

võtab ise sealt kontolt raha, sest neil eraldi kontot selleks ei ole. Võlgnik tegutses vastavalt

juhendamisele ja kandis 13.01.2025 raha enda Swedbank AS-i arveldusarvele. Seda enam on

kummalised võlausaldajate seisukohad, nagu nemad ei oleks raha saanud ja võlgnik oleks

eelistanud teisi võlausaldajaid ja rikkunud seadust. Võlanõustaja soovituse järgi on SEB osa

võlgniku kontol ja ootab kohtu seisukohti, mis antud summaga teha. Kui võlgnik küsis

võlanõustajalt, mis SEB summaga teha, oli võlanõustaja seisukoht, et las see summa olla

võlgniku arvel ja võlgnik kannab selle edasi, kui kohus selleks käsu annab.

15.4. TKMF ostulimiit partnerkaardi näol ei ole lepingu sõlmimise initsiatiiv mitte võlgniku

poolne, vaid avaldaja elukaaslase poolne. Võlgniku elukaaslane ja noorima lapse isa soovis

kindlustada võlgniku ja laste esmavajadused juhul, kui ta ei saa vastata telefonile, et kanda

vajadusel võlgnikule ootamatuteks olukordadeks rahalisi vahendeid. Võlgniku elukaaslane

kinnitas, et tasumise eest vastutab tema, kui võlgnikul ei peaks selleks vahendeid jaguma.

TKMF ostulimiidi lepingu sõlmimise eesmärk oli heatahtlik soov oma pere eest hoolitseda ja

võlgnik ei tulnud selle peale, et see oleks üks põhjuseid, miks pankrotimenetlus võlgnevuste

vabastamisega ebaõnnestub.

15.5. Võlgnik leiab, et ta ei ole teadlikult ega tahtlikult rikkunud võlausaldajate huve. Võlgnik

on teinud teadmatusest vigu, kuid ei ole kunagi varjanud oma sissetulekuid, ja on soovinud

olla osa ühiskonnast, kasvatades lapsi, käies tööl, otsides tööd või olles töötuna arvel.

Võlgnikul on kolm alaealist last, kes tuleb üles kasvatada. Võlgnik on teinud täpselt nii, nagu

temale on öeldud. Võlgniku eksimused ei ole nii suured, et keelduda kohustustest vabastamist

või alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise tähtaega.

Menetlusosaliste seisukohad

16. Võlausaldajad Bondora AS, Aktiva Finance Group OÜ, Aktsiaselts PlusPlus Capital, IPF

Digital AS, Swedbank AS ja Creditstar Estonia AS palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

Ülejäänud võlausaldajad määruskaebusele ei vastanud.

17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

teha uus määrus, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

avaldada vastav teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ning samuti vabastada võlgnik

usaldusisiku kohustustest. Võlgniku määruskaebus kuulub rahuldamisele.

19. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid,

mistõttu võtab ringkonnakohus vastu määruskaebemenetluses võlgniku, Swedbank AS-i ja

Julianus Inkasso OÜ poolt esitatud tõendid.

20. Maakohus on õigesti leidnud, et FIMS § 68 lg 2 alusel tuleb menetlusele kohaldada kuni

30. juunini 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni (PankrS). PankrS § 175 lg 1 järgi

otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise. PankrS § 175 lg 8 kohaselt, kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või

keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused,

mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt RKTKm 20.06.2016. a, 3-2-

1-49-16, p 15). PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui 2) võlgnik on

rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 175 lg 2 p-s 2 on peetud silmas

võlgniku raskelt süülist käitumist. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise

tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse

võimalusest ilma jätta (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14 ja seal viidatud lahendid).

21. Praegusel juhul jättis maakohus võlgniku kohustusest vabastamata PankrS § 175 lg 2 p 2

alusel, kuna võlgnik rikkus maakohtu hinnangul süüliselt, vähemalt raskest hooletusest

PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustust ning PankrS § 173 lg-tes 3–5

sätestatud loovutuskohustust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei kaalunud piisavalt

asjaolusid ja jõudis ebaõigele lõppjäreldusele, et võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

22. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta. Teabe andmise kohustuse rikkumist on kohtupraktikas peetud võlausaldajate huve

kahjustavaks juhul, kui võlausaldajatele jäeti välja maksmata raha, mida nad olid PankrS §

172 lg-st 2 tulenevalt õigustatud saama (vt RKTKm, 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 17).

Maakohtu määrusest nähtuvalt on kohus heitnud võlgnikule ette seda, et ta on esitanud

kohustusest vabastamise menetluses aruanded hilinenult ega ole reageerinud koheselt meelde

tuletavatele kirjadele. Samuti üldsõnaliselt seda, et võlgnik ei ole esitanud oma varalist

seisundit puudutavat olulist informatsiooni.

22.1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik 29.01.2021 esitanud pangakonto väljavõtte

perioodi 01.01.2020-31.12.2020 kohta (I kd, tl 133-157) ning 02.09.2021 tegevusaruande

perioodi 01.01.2020–31.12.2020 kohta (I kd, tl 168-169). 10.03.2022 esitas võlgnik

tegevusaruande perioodi 01.01.2021–31.12.2021 kohta ning konto väljavõtte sama perioodi

kohta (II kd, tl 2-4 57). 10.10.2023 esitas võlgnik aruande perioodi 01.01.2022–31.12.2022

kohta (II kd, tl 82-83). 15.01.2025 esitas võlgnik täpsustatud tegevusaruande perioodi

13.12.2019-31.12.2020 kohta, aruande perioodi 01.012023-31.12.2023 kohta, pangakonto

väljavõtte perioodi 01.01.2023-31.12.2023 kohta, aruande perioodi 01.01.2024-31.12.2024

kohta ja konto väljavõtte sama perioodi kohta (II kd, tl 138-139; tl 141-168; tl 169-205).

Samuti on võlgnik esitanud kohtule Töötukassa otsuseid töötuna arvel oleku ja toetuse

maksmise kohta. Maakohus ei ole põhjendanud, millised olulised varalist seisundit

puudutavad andmed on võlgnik jätnud menetluses esitamata. Nii esitatud aruannetest kui ka

pangakonto väljavõtetest nähtuvad võlgniku sissetulekud. Asja materjalidest ei nähtu, et

maakohus oleks nõudnud võlgnikult muude andmete esitamist või küsinud täiendavaid

selgitusi, millele võlgnik oleks jätnud vastamata. Samuti ei ole maakohus tuvastanud, et

võlgnik oleks oma sissetulekuid või vara varjanud ja sellega võlausaldajate huve kahjustanud.

Kuigi võlgnik on esitanud aruanded hilinenult ja pärast meeldetuletamist, on esitatud andmete

alusel võimalik hinnata võlgniku kohustuste täitmist. Eeltoodust tulenevalt ei ole

ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul alust asuda seisukohale, et maakohtu esitatud

etteheited saaks olla võlgniku kohustustest vabastamata jätmise aluseks.

23. Maakohus on leidnud, et võlgnik on rikkunud eraldamiskohustust ning on väljamaksete

tegemisel kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö-

või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu

nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks

kohustatud isikutele teatama. Usaldusisik peab lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma

25 protsenti (PankrS § 173 lg 4). PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult

saadud maksed vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas

võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 173 lg 5 sätestab, et võlgnik ei pea usaldusisikule

üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 132 lg 1

kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära

suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 järgi, kui võlgnik

peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav

summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Seejuures ei

pöörata TMS § 132 lg 1 p-de 1, 61 ja 7 järgi sissenõuet riiklikele peretoetustele,

töövõimetoetusele ja seadusel põhinevale elatisele. TMS § 132 lg 3 järgi mittearestitavat

summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viie palga alammäära suurusele summale

vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku,

tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei

kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue. Maakohus ei ole praegusel juhul tuvastanud, et

võlgnik oleks jätnud endale oma sissetulekutest suurema osa, kui on seadusega ette nähtud.

23.1. Rahvastikuregistri andmetel oli võlgnikul kuni 22.07.2023 kaks ülalpeetavat ning alates

23.07.2023 kolm ülalpeetavat. 2019. aastal oli palga alammäär 540 eurot, 2020. aastal 584

eurot, 2021. aastal 584 eurot, 2022. aastal 654 eurot, 2023. aastal 725 eurot ja 2024.aastal 820

eurot. Arvestades eeltoodut ning võlgniku ülalpeetavate arvu, oli võlgniku mittearestitava tulu

osa PankrS § 173 lg 5 ja TMS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi 2019. aastal 900 eurot kuus (540 eurot +

2 x (1/3 x 540 eurot)); 2020. aastal 973,34 eurot kuus (584 eurot + 2 x (1/3 x 584 eurot));

2021. aastal 973,34 eurot kuus (584 eurot + 2x (1/3 x 584 eurot)); 2022. aastal 1090 eurot

kuus (654 eurot + 2 x (1/3 x 654 eurot); perioodil 01.01.2023-22.07.2023 1208,33 eurot (725

eurot + 2 x (1/3x725) ja perioodil 23.07.2023-31.12.2023 1450 eurot kuus (725+ 3 x

(1/3x725)), ning 2024.aastal 1640 eurot kuus (820+3x(1/3x820)) (vt ka RKTKm 11.01.2017,

3-2-1-124-16, p 11.2).

23.2. Esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgniku igakuine sissetulek ületanud mittearestitavat

tulu üksnes 2020.a augusti kuus, mil võlgniku sissetulek oli 996,83 eurot. Mittearestitavat tulu

ületavast osast pidi võlgnik PankrS § 173 lg-te 4 ja 5 järgi koosmõjus TMS § 132 lg-ga 3

võlausaldajatele üle andma ⅔, millest omakorda 25 % pidi jääma võlgnikule. Seega pidi

võlgnik võlausaldajatele mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetulekust andma kokku ½

(vt TlnRKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.2), s.o 11,75 eurot ( ½ 23,49-st eurost). Maakohus

on leidnud, et võlgnikul oli võimalik teha väljamakseid 2023.a ja 2024.a aruannete järgi,

toomata välja, millise summa on võlgnik jätnud võlausaldajatele loovutamata. Aruannetest

nähtuvalt sündis 2023.a juulis võlgniku perre 3. laps ning 2023.a ja 2024. aastal on olnud

võlgniku sissetulekuks peamiselt peretoetused, vanemahüvitis ja töövõimetoetus. Samuti on

ML maksnud võlgniku pangakontole elatist ning võlgnikule on ülekandeid teinud tema

elukaaslane TL ja isa Q. Arvestades sissetulekuid, millele ei pöörata TMS § 132 lg 1 p-de 1,

61 ja 7 järgi sissenõuet, ei nähtu 2023.a ja 2024.a aruannetest, et võlgniku sissetulek oleks

ületanud määra, millele saab sissenõude pöörata. Olukorras, kus võlgniku sissetulekud,

millele saab seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ei ületanud mittearestitava sissetuleku

määra, ei saa rääkida loovutuskohustuse rikkumisest.

24. Võlgnik on 2023.a ja 2024.a aruannetes märkinud, et on teinud võlausaldajatele

väljamakseid summas 100 eurot, kokku 200 eurot. Maakohus on heitnud ette, et võlgnik on

väljamakseid tehes kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt - võlgnik on jätnud väljamaksed

teostamata AS-ile Swedbank, väljamaksete arvestamisel kõikidele võlausaldajatele on tehtud

viga, kuna AS SEB Pank nõudest loobumise tõttu pidanuks teiste võlausaldajate osamaksed

olema suuremad ning võlausaldajale PlusPlus Capital AS on makstud 3,35 eurot rohkem, kui

see pidanuks 2023.a ja 2024.a aruannete kohaselt olema. Võttes arvesse, et võlgnikul oli

kohustus teha võlausaldajatele väljamakseid üksnes 2020.a augusti eest, ei anna maakohtu

põhjendused alust jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Lisaks ei ole ka õige maakohtu

väide, et võlgnik ei ole võlausaldajale Swedbank AS väljamakseid teinud. Võlgnik on

määruskaebuses selgitanud, et kandis Swedbank AS-ile võla tasumiseks summa oma

isiklikule Swedbank AS arveldusarvele, kuna ta sai sellise juhise võlausaldaja

klienditeenindajalt. Swedbank AS on määruskaebusele esitatud vastuses kinnitanud, et

seisuga 14.01.2025 debiteeris võlausaldaja nõude tasumiseks võlgniku arvelduskontolt 62,14

eurot.

24.1. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku kohusustest vabastamata jätmiseks ei anna alust ka

asjaolu, et võlgnik on sõlminud TKMF ostulimiidi lepingu ning on kasutanud seda ostude eest

tasumiseks. Ringkonnakohus leiab, et mittearestitava sissetuleku osa osas ei saa kohus

võlgnikule teha ettekirjutusi selle kasutamise kohta. Asja materjalidest ei nähtu, et nimetatud

lepingu sõlmimise tõttu oleks jäänud võlausaldajatele kohustuslikke väljamakseid tegemata.

25. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et asja materjalide pinnalt ei ole

võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine oleks olnud suunatud võlausaldajate huvide

süülisele kahjustamisele. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul võlgniku kohustustest

vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 järgi alust. Eeltoodust arvestades peab

ringkonnakohus võimalikuks rahuldada võlgniku taotluse ja vabastada võlgnik tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 172 lg 4 kohaselt vabastab kohus

menetluse lõpetamisel usaldusisiku, mistõttu tuleb võlgnik usaldusisiku kohustustest

vabastada. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

26. Ringkonnakohus märgib, et Julianus Inkasso OÜ on menetluses esitanud tõendi, et

võlausaldaja Intrum Debt Finance AG on loovutanud oma nõude võlgniku vastu Aktsiaseltsile

Intrum Estonia (uue ärinimega Aktsiaselts Julianus Portfolio), mis on ühinenud Julianus

Inkasso OÜ-ga. Seega tuleb Intrum Debt Finance AG asemel lugeda võlausaldajaks Julianus

Inkasso OÜ.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Võttes arvesse, et menetlus toimus võlgniku huvides, kuid tema taotlus kohustustest

vabastamiseks kuulub rahuldamisele, on ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 172 lg 1 alusel

õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda.

Seega puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

28. Määruse peale võivad esitada Riigikohtule määruskaebuse võlausaldajad ja võlgnik

(PankrS § 175 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)