2-21-18152/90 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-21-18152

Määruse tegemise aeg ja koht

27.02.2026. Narva

Kohtunik

Heleen Jääger

Kohtuasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus H.F

vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

ja

esindajad

nend

e

Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

(registrikood 110051834), lepinguline esindaja Arvi

Luhakooder

Puudutatud isik H.F (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev

Asja läbivaatamine

Istung 16.02.2026

KOHUS MÄÄRAB

1. Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus.

2. Välja mõista H.F-ilt (isikukood XXX) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks

põhinõue 1091,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 492,70 eurot ajavahemiku

04.11.2021–27.02.2026 eest ning edasiulatuv viivis tasumata põhinõudelt (1091,00

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.02.2026

kuni põhinõude 1091,00 euro tasumiseni.

3. Jätta AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali menetluskulud H.F kanda ja H.F-ile riigi

õigusabi osutamisega seotud kulud Eesti Vabariigi kanda.

4. Välja mõista H.F-ilt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskulud

887,67 eurot.

5. Välja mõista H.F-ilt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivis välja

mõistetud menetluskuludelt (887,67eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu

möödumisel määruse tegemisest arvates (TsMS) § 660 lg 1, § 661 lg-d 1 ja 2).

Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

2-21-18152

Avaldaja nõue ja põhjendused

1. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja) esitas 18.11.2021 Viru Maakohtule

avalduse, mille lõplikuks nõudeks jäi välja mõista H.F-ilt (puudutatud isik) kahjuhüvitis

1091,00 eurot ja viivis põhinõudelt alates 04.11.2021 kuni avalduse esitamiseni 3,59

eurot ning viivis põhinõudelt alates avalduse esitamisele järgnevast päevast kuni

põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Samuti palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda menetluskulud ja välja mõista

seadusjärgse viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Avalduse kohaselt toimus 24.09.2021 XXX kahjujuhtum, milles sai kahjustada korteri nr XX

magamistoa sein, aknaümbrus ja pinglagi. Kahju põhjuseks oli korteriühistu valitseja sõnul

puudutatud isikule kuuluvas korteris nr XX vannitoas isetehtud külmaveetoru umbsulguri

(pimeots) purunemine. Avaldaja oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal kahjustatud korteri

kindlustusandja. Kokkuleppel kahjustatud korteri kindlustusvõtjaga hüvitas avaldaja veekahju

likvideerimiseks 1091,00 eurot. Avaldaja esitas 20.10.2021 puudutatud isikule kohtuvälise

kahju hüvitamise nõude rahvastikuregistris märgitud aadressile ning andis hüvitise tasumiseks

aega kuni 03.11.2021. Puudutatud isik nõuet ei täitnud. Kuupäevade erinevusel kahjuteate

esitamise ja puudutatud isikule kuuluvas korteris toimunud veeavarii vahel ei ole tähtsust.

Inimesed võivad kuupäevades eksida. Puudutatud isik ei eita, et 22.09.2021 toimus tema

korteris veeavarii.

Puudutatud isiku vastuväited ja põhjendused

2. Puudutatud isik vaidles avaldaja nõudele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Kahjuteate järgi tekkis korteris nr XX veekahju 24.09.2021. Korteris nr XX tuvastati veekahju,

mille põhjuseks oli veeleke puudutatud isikule kuuluvast korterist nr XX, kaks päeva varem

ehk 22.09.2021. Avaldaja esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et veekahju põhjuseks

korteris nr XX oli just veeavarii puudutatud isiku korteris. Korter nr XX ei asu vahetult korteri

nr XX all. Puudutatud isik võttis tema korteris toimunud veelekke tagajärjel ühendust kõigi

korteriomandite omanikega, mida võidi kahjustada. Korteri nr XX omanik ei pöördunud kahju

hüvitamiseks puudutatud isiku poole. Puudutatud isikut ega korteriühistust ei kutsutud korterit

nr XX üle vaatama. Avaldaja ei edastanud puudutatud isikule kahju hüvitamise nõuet

kohtuväliselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab avaldaja avalduse.

4. Avaldaja leiab, et puudutatud isik rikkus eriomandi eseme korrashoiukohustust, mille

tõttu tekkis avaldajale kahju. Avaldaja nõuab puudutatud isikult teisele korteriomanikule

hüvitatud asja parandamise kulusid 1091 eurot.

5. Kahjustatud korteriomandi omanikul või tema asemel kindlustusandjal on õigus nõuda

teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi

esemest või korteriomandite kaasomandi esemest, teine korteriomanik on oma kohustusi

rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1),

korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud

kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik

seos. Kohtul tuleb asja läbivaatamisel tuvastada kahju põhjus, et sisustada korteriomaniku

kohustus ning teha kindlaks rikkumine (VÕS § 127 lg 4) (vt RKTKm 09.05.2025, 2-21-

2(5)

2-21-18152

11325, p 12; 30.03.2023, 2-19-9500, p 13 RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p-d 13–18;

11.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 19 ja 21).

6. Puudutatud isikule kuulub XXX korter nr XX (avalduse lisa 9, dtl 164). Avaldaja on

kindlustusandjana kindlustanud XXX korteri nr XX (avalduse lisa 2). Avaldaja hüvitas

korteri nr 37 omanikule 1091 eurot veekahju likvideerimiseks (avalduse lisa 8).

Avaldajale kui kahju kannatanud korteriomanikule kahju hüvitanud kindlustusandjale on

VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahju hüvitamise nõue teise korteriomaniku vastu

hüvitatud kahju ulatuses.

7. Kohus loeb puudutatud isiku omaksvõtu ja korteriühistu valitseja vastuse (avalduse lisa 5

– tõlge dtl 3) alusel tõendatuks, et 22.09.2021 toimus XXX korteris nr XX veeleke.

Kohtu hinnangul tõendavad avaldusele lisatud kahjuteade (avalduse lisa 4), ülevaatuse akt

(avalduse lisa 6) ja pildid kahjustatud korterist (dtl 24–68), et veelekke tulemusel said

kahjustada korter nr XX magamistoa seinad, aknaümbrus ja pinglagi. Kohtu hinnangul ei

lükka eelnevat ümber puudutatud isiku väited, et korterid nr XX ja XX ei asu teineteise

all, kahju kannatanud korteriomanik teatas kahjust alles 24.09.2021, kahju kannatanud

korteriomanik ei pöördunud puudutatud isiku poole kahju hüvitamiseks ning puudutatud

isikul ja korteriühistul ei võimaldatud kahjustatud korterit üle vaadata. Puudutatud isik on

tunnistanud, et 22.09.2021 toimus tema korteris veeleke ning kahjustada said mitmed

korterid allkorrusel, kellega ta leppis kahju hüvitamises kokku. Toimumiskuupäevas on

vaid mõnepäevane eksimus. Kahju ei pruukinud kohe ilmneda või kahjustatud korteris

viibivad isikud kahju märgata. Samuti võib vesi paneelide vahel valguda teatud aja

jooksul. Kahjust teatamise ja veelekke toimumise vahel on vaid mõnepäevane erinevus.

Kahju kannatanud isiku korteris oli piltide järgi tehtud hiljuti remont, mistõttu puudub

põhjus arvata, et tegemist oleks mingil muul ajal tekkinud kahjustustega. Puuduvad

andmed samas trepikojas toimunud muude veeavariide kohta.

8. Korteriühistu valitseja AS MEKE Sillamäe kinnituse järgi põhjustas kahju isetehtud

külmaveetoru umbsulguri (pimeots) purunemine vannitoas (avalduse lisa 5, tõlge dtl 3).

Kohtule ei ole esitanud muid tõendeid kahju põhjuse kohta. Kohus loeb seetõttu

tõendatuks, et veelekke põhjustas külmaveetoru umbsulguri (pimeots) purunemine

vannitoas. Kohtu hinnangul on tegemist eriomandi piires asuva eriomandi osaga: tegemist

on tehnosüsteemi osaga, mis teenib üht korterit ning on eemaldatav kaasomandit või

teiste korteriomanike õigusi kahjustamata (vt korteriomandi- ja korteriühistuseadus

(KrtS) § 4 lg 1). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis osutaks, et külmaveetoru

umbsulgur kuuluks korteriomandite kaasomandi esemesse. Kohus lähtub seega sellest, et

korteris nr XX purunes eriomandi osa.

9. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset

(eriomandi korrashoiukohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma

tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad

mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike

kahjustamisest hoidumise kohustus, alalhoiukohustus). Korteriomanik peab tagama, et

eriomandist ega selle kasutamisest ei teki kahju. Kui kahjustav asjaolu lähtus

korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt eeldada, et

korteriomanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Vastutusest

vabanemiseks peab teine korteriomanik tõendama, et kahju lähtus kaasomandi esemest ja

tema ei ole kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav. Korrashoiukohustuse

rikkumine eeldab, et eriomandi eseme seisukorrast lähtunud kahjustava asjaolu

ärahoidmine oli korteriomaniku mõjusfääris, st see ei tohi olla juhuslik, vaid peab olema

tingitud mingist korteriomaniku tegevusest või tegevusetusest. See tähendab, et

3(5)

2-21-18152

rikkumine toimus asjaolu tõttu, mida korteriomanik ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või

takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (RKTKm

09.05.2025, 2-21-11325, p 17.1; 08.05.2024, 2-19-1488, p 15; 30.03.2023, 2-19-9500, p-

d 13 ja 14; 09.03.2022, 2-199543, p-d 17 ja 18; RKTKo 19.03.2021, 2 18 13649, p- d 13,

16, 21; 11.12.2013, 3-2-1-12913, p-d 22, 49).

10. Kuna praegusel juhul lähtus veeleke eriomandi piirest ja veelekke tagajärjel tekkis teisele

korteriomanikule kahju, võib eeldada, et puudutatud isik on oma kohustust rikkunud. Hea

usu põhimõttest tulenevalt võib eeldada, et puudutatud isik rikkus oma kohustust ja see

rikkumine ei olnud vabandatav(vt ka TlnRnKm 13.08.2024, 2-21-7730, p-d 8.1–8.2).

Puudutatud isik ei ole toonud välja asjaolusid, mis osutaks, et ta ei oleks saanud kahju ära

hoida.

11. Avaldaja leppis kahjustatud korteri omanikuga kokku kahju hüvitamises 1091,00 eurot

(avalduse lisa 8). Avaldaja saatis puudutatud isiku rahvastikuregistri järgsele aadressile

20.10.2021 kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, milles palus kahju hüvitada hiljemalt

03.11.2021 (avalduse lisa 10). Puudutatud isik pole kahju hüvitanud.

12. Kohus leiab, et kahju ja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos. Kohus luges tõendatuks,

et 22.09.2021 oli korteris nr XX veeleke, mille tõttu said kahjustada korteri nr XX

magamistoa seinad, aknaümbrus ja pinglagi. Avaldajale tekkis kahju, sest ta hüvitas

kahjustatud korteri omanikule 1091,00 eurot. Kui puudutatud isik ei oleks kohustust

rikkunud ja täitnud eriomandi korrashoiukohustust, ei oleks kahju tekkinud. Seega on

kahju rikkumisega põhjuslikus seoses.

13. Kohus loeb avaldaja seletuste ja maksekorraldusega tõendatuks kahju suuruse 1091,00

eurot. Nõutav kahjuhüvitis on VÕS § 127 lg-t 1 arvestades eesmärgipärane, kuivõrd

hüvitisega asetatakse isik võimalikult lähedale olukorrale, kui kahju poleks tekkinud.

Remonditöödega asetati kahjustatud korteriomanik samaväärsesse olukorda, kus ta oleks

olnud, kui kahju poleks tekkinud. Arvestades kahju ulatust, on hüvitis mõistlik ja vajalik.

Puudutatud isik ei ole väitnud, et kahju oleks saanud kõrvaldada soodsamalt.

14. Eelnevat arvestades on avaldaja põhinõue 1091,00 euro hüvitamiseks põhjendatud.

15. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista ka viivise põhinõudelt seadusjärgses

määras alates 04.11.2021–18.11.2021 ja alates 19.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni

TsMS § 367 alusel edasiulatuvalt.

16. Viivise nõue on põhjendatud. Viivist võib nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral (VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1). Rahaline kohustus muutub sissenõutavaks, kui

võlausaldaja võib nõuda selle täitmist (VÕS § 82 lg 7). Avaldaja esitas kohtuväliselt

puudutatud isikule 20.10.2021 nõude kahju hüvitamiseks, mille palus tasuda hiljemalt

03.11.2021. Avaldaja sõnul edastas ta avalduse puudutatud isiku rahvastikuregistri

järgsele aadressile. Puudutatud isik ei ole sellele vastu vaielnud. Puudutatud isikul oli

piisavalt aega nõude täitmiseks. Kohtu hinnangul on VÕS § 82 lg 3 mõistes tegemist

mõistlikult vajaliku ajaga kohustuse täitmiseks. Puudutatud isik nõuet ei tasunud. Seega

muutus nõue sissenõutavaks 04.11.2021. Viivisearvestus on kooskõlas VÕS § 113 lg 2

teises lauses sätestatuga. Viivis ajavahemiku 04.11.2021 kuni lahendi tegemiseni on

viivisekalkulaatori järgi 492,70 eurot.

17. Kohus mõistab puudutatud isikult TsMS § 367 arvestades välja ka viivise alates

28.02.2026 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 1091,00 euro

täitmiseni.

4(5)

2-21-18152

18. Kokkuvõttes rahuldab kohus avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

kahjuhüvitise 1091,00 eurot (põhinõue), ajavahemiku 04.11.2021–27.02.2026 eest viivise

492,70 eurot ja viivise alates 28.02.2026 kuni põhinõude (1091,00 eurot) täitmiseni.

19. Kuna kohus rahuldab avalduse, siis on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1

alusel puudutatud isiku kanda.

20. Kohus määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Avaldaja menetluskuluks on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise

esindaja kulud 1036 eurot. Menetluskulude nimekirja (dtl 356) järgi osutas lepinguline

esindaja õigusabi 421 minutit, s.o 7 tundi ja 1 minut, tunnihinnaga 120 eurot toimingute eest

aastatel 2021–2024 ja 150 eurot toimingute eest aastatel 2025–2026.

Avalduse esitamisel tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tasuda riigilõivu 50 eurot. See on

põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

mõista.

TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Avaldajat on esindanud TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav esindaja. Õigusabikulud

hõlmasid avalduse koostamist, sh analüüsi, tõendite kogumist ja kohtule esitamist, puudutatud

isiku vastuse kohta arvamuse esitamist, menetluses tehtud kohtulahenditega tutvumist,

istungiks ettevalmistamist ja istungil osalemist, samuti sõidukulu istungile Narva kohtumajja.

Kohus peab tehtud toiminguid vajalikeks ning nende tegemisele kulunud aega põhjendatuks.

Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja tunnihind kohtupraktika seisukohti arvestades

siiski põhjendamatult kõrge (vt TlnRnKm 28.09.2023, 2-22-15592, p 60). Kohus loeb

põhjendatud tunnitasuks keskmiselt 100 eurot (koos käibemaksuga). Lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikud kulud on järelikult kokku 701,67 eurot (421 : 60 x 100 = 701,67).

Taotletav sõidukulude hüvitis 136 eurot on kooskõlas justiitsministri 26.07.2016. a määruse nr

16 § 17 lg-tega 1 ja 2 (RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 12). Hüvitatavad menetluskulud on

seega kokku 887,67 eurot (50 + 701,67 + 136 = 887,67).

Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Seega mõistab kohus

menetluskulud välja koos käibemaksuga.

21. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus avaldaja taotlusel, et kohtumääruse

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda tema poolt avaldajale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heleen Jääger

kohtunik

5(5)