3-25-4335/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4335

Haldusasi

Eesti Teede Hooldus OÜ kaebus kohustada

Transpordiametit viima riigihangete alusdokumendid

seadusega vastavusse

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 5. jaanuari 2026. a otsus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja Eesti Teede Hooldus OÜ (endine Tallinna

Kommunaalteenused OÜ), esindaja Kristel Rätsep

Vastustaja Transpordiamet, esindajad Monika Pihlak

ja Gertrud Suve

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eesti Teede Hooldus OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Eesti Teede Hooldus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 5. jaanuari 2026. a otsus muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

3. Jõustunud kohtuotsus avaldada arvutivõrgus tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 9. märtsil 2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1).

Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-25-4335

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transpordiamet (hankija) avaldas 12. septembril 2025 riigihangete registris avatud

hankemenetlusega läbiviidavate riigihangete hanketeated (viitenumbrid 299851, 299463 ja

299671) ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (RHAD). Transpordiamet

otsib teenusepakkujat Hiiu, Ida-Viru ja Lääne hooldepiirkonna riigiteede korrashoidmiseks

aastatel 2026–2031.

Riigihangete kvalifitseerimistingimustes „C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ sisaldus

tingimuse kirjeldus järgmises sõnastuses: „Pakkujal peab riigihanke väljakuulutamisele

eelneva 60 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täidetud vähemalt üks järgmistest

alternatiivsetest kogemusnõuetest:

− pakkujal on üks kuni kaks avalikult kasutatava tee ehitustööde lepingut, mille raames on

kokku summeeritult ehitatud avalikult kasutatavat teed vähemalt 100 000 m² ulatuses;

− või pakkujal on üks korrashoiutööde (hooldetööde) leping, mille raames on avalikult

kasutatavatel teedel teostatud korrashoiutöid katkematult vähemalt 12 järjestikuse kuu

jooksul teelõikudel kogupikkusega kokku vähemalt 450 km, sealhulgas on osutatud talihoole

teenuseid seisunditasemel vähemalt 3.“

2. Eesti Teede Hooldus OÜ esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse. Ta palus kohustada hankijat viima RHAD õigusaktidega kooskõlla.

Kvalifitseerimistingimuses peaks hooldetööde alternatiivis referentslepingute maht olema

lisaks kilomeetritele määratud ka ruutmeetrites. Lisaks nõudis ta, et sarnaselt ehitustööde

alternatiivile võimaldataks ka hooldetööde alternatiivi puhul esitada üks kuni kaks

referentslepingut võimalusega nende mahud summeerida.

3. VAKO rahuldas otsusega vaidlustuse osaliselt ja kohustas Transpordiametit viima

riigihangetes esitatud kvalifitseerimise tingimus osas, milles see kohustab esitama

korrashoiutööde lepingute teabe üksnes kilomeetrites, kooskõlla õigusaktidega ettenähtud

nõuetega. Ülejäänud osas jäi vaidlustus rahuldamata.

Asjaolu, et teede ehitajatel on lubatud tõendada teede ehitamise kogemust kahe summeeritava

lepinguga, ei põhjenda kuidagi ühe korrashoiutööde lepingu nõude õigusvastasust. Hankija on

piisavalt selgitanud, miks on talle hooldetööde puhul oluline kvalifitseerimistingimuse

täitmine ühe lepinguga. Nimelt tõendab ühe tervikreferentsi kogemus hankijale, et pakkujal

on olnud ühtne juhtimine ja katkematu valmisolek võrreldava võrgumahuga ning

seisunditaseme nõuetega. Killustunud kogemuste summeerimine ei ole piisav. Tingimus ei ole

ilmselgelt meelevaldne.

4. Eesti Teede Hooldus OÜ esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis vaidlustuse

rahuldamata jätmise osas VAKO otsuse tühistamist ja RHAD õigusaktidega kooskõlla viimist

ka osas, mis puudutas ühe hooldetööde lepingu nõuet. RHAD-d tuleb muuta selliselt, et oleks

võimalik esitada üks kuni kaks hooldetööde lepingut ja nende mahud summeerida.

5. Tallinna Halduskohus jättis 5. jaanuari 2026. a otsusega kaebuse rahuldamata

kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) ühe hooldetööde referentslepingu nõue pole õigusvastane;

2) riigihangete seaduse (RHS) § 98 lg 1 kohaselt võib hankija kontrollida pakkuja või taotleja

sobivust tegeleda hankelepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise

tingimused tema majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele

pädevusele. Kvalifitseerimise tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate

2(6)

3-25-4335

teenuste olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. Tehnilise ja

kutsealase pädevuse osas tugines hankija õigesti RHS §-le 101, milles võimaldatakse hankijal

nõuda pakkujatelt referentslepingute väljatoomist oma pädevuse (kogemuse) tõendamiseks;

3) hooldetööde alternatiivis seatud nõuet ei saa pidada meelevaldseks. Vastustaja tõi välja,

miks on talle oluline, et hooldetööde kogemus hõlmaks vähemalt 12 järjestikuse kuu jooksul

avalikult kasutatavate teede korrashoiutööde teostamist, sh talihoole teenuste osutamist

vähemalt 3. seisunditasemel. Hankija põhjendas, et hooldetööde alternatiivi puhul peab

pakkuja kvalifikatsioon nähtuma ühest võrreldava iseloomu ja mahuga lepingust (s.o

vähemalt 450 km, katkematult 12 kuud ja talihoole vähemalt 3. seisunditasemega), sest see

tagab teenuse toimepidevuse, võrreldavuse ja kontrollitavuse. Mitme väikese lepingu

summeerimine ei tõenda, et pakkuja on toime tulnud ühe võrreldava võrguga, ning

summeerimine ei ole hankija jaoks sobiv meede. Hankija eesmärgiks on vähendada

toimepidevuse riski ning ühe tervikreferentsi kogemus tõendab tema jaoks vajalikku

kvalifikatsiooni, s.o pakkujal on olnud ühtne juhtimine ja katkematu valmisolek võrreldava

võrgumahuga ning seisunditaseme nõuetega. Killustunud kogemuste summeerimine ei ole

piisav ega tõenda sama tasemega toimepidevust (erinevad piirkonnad, eri juhtimiskorraldused,

teistsugune logistika jmt). Vastustaja on teadlik mõnede kohalike omavalitsuste praktikast

hankida oma piirkonna teedele eraldi suve- ja talihoolde teostajaid, kes ongi tihtipeale kas

ühele või teisele valdkonnale spetsialiseerunud. Vastustaja jaoks ei tõenda aga sellised

perioodilised referentslepingud pakkuja suutelisust teostada nii suve- kui talihooldust ning

vastutada 12 järjestikusel kuul ühe suure hooldepiirkonna hooldamise eest. Samuti ei ole

vastustaja veendunud, et selline referentsleping tõendaks pakkuja suutlikkust täita ühtviisi

kõiki lepingus ette nähtud kohustusi (nt püsi- ja kergkatete hooldus, teemaa hooldus, sildade

ja truupide hooldus, tolmutõrje kruusateedel, talvised korrahoiutööd, sh libeduse tõrje jne);

4) vastustaja esitatud põhjendused lubavad seega järeldada, et tegemist on proportsionaalse

meetmega. On ilmne, et asjassepuutuvates hangetes ei vasta vastustaja vajadustele selline

olukord, kus pakkuja saaks nõutud kogemuse kokku kahe erineva hooldetööde lepingu

pinnalt, kuna sel juhul ei ole pakkujal katkematut kogemust, mis kinnitaks tema võimekust

täita nõuetekohaselt riigiteede korrashoiu hankelepinguid. Hankija ei pea tegema oodatavas

kvaliteedis järeleandmisi selleks, et kaebaja ja teised pakkujad, kel puudub üks nõuetele

vastav hooldetööde leping, saaks kvalifitseeruda. Hangetes tuleb edukal pakkujal katkematult

tagada riigiteede hooldus ning seda suurtes hooldepiirkondades ja viie järjestikuse aasta

jooksul;

5) võrdse kohtlemise nõuet pole rikutud. Ehitustööde referentslepingutele tuginevad pakkujad

ning hooldetööde referentslepingutele tuginevad pakkujad ei ole samas olukorras. Nimetatud

pakkujad tõendavad oma kogemusi erinevat liiki lepingutega (avalikult kasutatava tee

ehitustööde leping vs avalikult kasutatavate teede korrashoiuleping) ja erinevate mahtudega,

mistõttu ei pea hankija seatud nõuded lepingute arvu ja summeerimise osas olema

samasugused. Kui riigiteede korrashoiulepingute aastamaksumused on olenevalt

hooldepiirkonna suurusest ca 800 000 eurot kuni üle 3 miljoni euro, siis ca 100 000 m2

ulatuses teede ehitustööde maksumus võib varieeruda 1,75 miljonist eurost näiteks 8,6 miljoni

euroni. Seega rahaliste kohustuste mahtu võrreldes ei saa öelda, et ehitustööde alternatiiv on

leebem ning seda oleks (liiga) kerge täita. Hankija mõtles alternatiivseid

kvalifitseerimistingimusi seades objektiivsete näitajate abil läbi, millised oleks kohustuste

mahu mõttes võrdväärsed alternatiivid ehitustööde ja hooldetööde referentside nõudmisel.

Hankija poolt viimase viie aasta jooksul korraldatud 19 riigiteede korrashoiuhankes, milles on

kokku esitatud 86 pakkumust ning millest vaid 13 korral on kvalifitseerimistingimuse

täitmiseks esitatud ehitustööde alternatiivile vastav referentsleping, ilmestab seda, et tegemist

ei ole leebe nõudega, mille alusel oleks lihtne kvalifitseeruda. Mitme lepingu summeerimise

võimalus on ehitustööde alternatiivi puhul põhjendatud, et tõendada oma võimekust

hankelepingut kvaliteetselt täita võrdväärselt hooldetööde alternatiiviga. Kuna

3(6)

3-25-4335

referentslepingud on sisult erineva iseloomuga, siis on ka lepingute summeerimise võimalus

nende puhul erineva tähendusega. Põhjendus, et hankijale polnud oluline, kas pakkuja on

täitnud varasemalt ühe või kaks lepingut, on asjakohane, kuna ehitustööde lepingu puhul oli

tingimuseks teatavate ruutmeetrite ulatuses ehitustööde tegemine ning seal ei teki võrreldavat

olukorda, kus hankijale oleks oluline, et neid töid oleks tehtud 12 järjestikuse kuu jooksul,

ning et kogemus ei võiks olla kahe lepingu pinnalt liidetav. Erinevatele pakkujate gruppidele

erinevate nõuete seadmine, mis vastustaja jaoks kinnitavad võrdväärselt nende võimekust

hankelepinguid nõuetekohaselt täita, ei ole võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus. Kaebaja

väide, et hankija tekitab eelisseisundi teatud pakkujate grupile, või veel enam kellelegi

konkreetsele, on põhjendamatu ega põhine ühelgi faktil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse

rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) vaidlusalune tingimus on õigusvastane, sest hankija on lubanud hankes osaleda ka isikul,

kellel on üks kuni kaks avalikult kasutatava tee ehitustööde lepingut, mille raames on

summeeritult ehitatud avalikult kasutatavat teed vähemalt teatud ruutmeetrite ulatuses.

Seevastu teede korrashoiu puhul on tingimuseks seatud ühe lepingu olemasolu. Puuduvad

objektiivsed põhjendused erinevaks kohtlemiseks;

2) kahe referentslepingu summeerimine ei välista kuidagi seda, et mõlema lepingu puhul on

teenust katkematult osutatud 12 järjestikuse kuu vältel. Kõik kaebaja referentslepingud on

pikema kestusega kui 12 järjestikust kalendrikuud (seega sisaldavad nii talve- kui ka

suvetööde kogemust). Kahe lepingumahu summeerimine ei näita seda, kas kaebaja on

võimeline teenust aasta ringi osutama;

3) kui ehitustööde lepingu puhul saab arvesse võtta kuni kaks lepingut, siis peab seda saama

teha ka hooldustööde puhul;

4) hankija on eelistanud ehitustööde teostajaid hooldetööde teostajatele.

7. Hankija taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Hankija esitas

kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) tingimuse puhul on oluline, et teehooldaja oleks omandanud 12 järjestikusel kuul

kogemuse, mis on tööde mahult võrdne vähemalt poolega hangitava korrashoiupiirkonna

mahust. See tingimus näitab, et ta on suutnud kanda vastutust;

2) RHAD-i esimene tingimus ei anna võrreldes teise tingimusega mistahes eelist. Konkurentsi

avardati, et anda võimalus esitada pakkumusi ka ehitustööde kogemust omavatel pakkujatel

ennekõike turu laiendamise eesmärgil;

3) ehitustööde lepingut puudutavat tingimust ei pidanud sõnastama sarnaselt teise

tingimusega. Ehitustööde lepingute raames ei teostata avalikult kasutatavatel teedel

hooldustöid 12 järjestikusel kuul ja 3. seisunditasemel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellatsioonkaebus põhjendatud. Nõustuda saab

halduskohtu põhjendustega neid üksikasjalikult kõiki eraldi kordamata (HKMS § 201 lg 4).

9. RHS § 98 lg 1 sätestab, et hankija võib kontrollida pakkuja sobivust tegeleda

hankelepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema

majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele.

4(6)

3-25-4335

Kvalifitseerimise tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate teenuste

olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed.

10. Hankija nägi pakkujale ette kvalifitseerimise tingimuse, mille kohaselt pidi pakkujal

riigihanke väljakuulutamisele eelneva 60 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täidetud üks

korrashoiutööde (hooldetööde) leping, mille raames on avalikult kasutatavatel teedel teostatud

korrashoiutöid katkematult vähemalt 12 järjestikuse kuu jooksul teelõikudel kogupikkusega

kokku vähemalt 450 km, sh on osutatud talihoole teenuseid vähemalt 3. seisunditasemel.

11. Vaidlusalust RHAD tingimust ei saa pidada ebaproportsionaalseks ega

võrdsuspõhiõigusega vastuolus olevaks.

12. Vaidlusaluse tingimuse esmaseks mõtteks on tagada, et hankeesemeks olevatel teedel

teostaks hooldetöid isik, kellel on teadmised, oskused ja kogemus ühe suurema ala

hooldamisel. Oluline pole mitte ainult teatud hulga kilomeetrite hooldamine, vaid just see, et

ettevõtja suudaks organiseerida ja korraldada teatud kilomeetrite hooldamist korraga.

Tegemist on maakonna tasandi riigiteedega, millel peavad olema tagatud nõutud

seisunditasemed (vt majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015. a määrus nr 92 „Tee

seisundinõuded“) ja selle kaudu liiklusohutus. Lisaks on riigitee sõidetavuse tagamine

elutähtis teenus (vt hädaolukorra seaduse (HOS) § 36 lg 11 p 4; majandus- ja taristuministri 9.

jaanuari 2018. a määrus nr 2 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded riigitee

sõidetavuse tagamisel“). Riigiteid korras hoidev ettevõtja on HOS § 36 lg 11 p-s 4 nimetatud

elutähtsa teenuse osutaja. Mitme väiksemamahulise lepingu täitmist, mille kilometraaž

summeeritakse ning mida pakkuja ei pidanud korraldama samal ajal ja koordineeritult, ei saa

seega vaidlusaluse teenuse puhul lugeda samaväärseks ühe suurema piirkonna lepingu

täitmisega.

13. Arvestades ka hooldatavate riigiteede kogupikkust (kõige väiksem on Hiiu

hooldepiirkond, mille riigiteede kogupikkus on ca 489 km (dtl 199)), saab 450 km nõuet

pidada proportsioonis olevaks praegu hangitava teenuse mahuga.

14. Praeguse vaidluse esemeks pole RHAD tingimus, mille kohaselt võivad pakkumuse

esitada ka pakkujad, kellel on üks kuni kaks avalikult kasutatava tee ehitustööde lepingut,

mille raames on kokku summeeritult ehitatud avalikult kasutatavat teed vähemalt 100 000 m²

ulatuses. Selle tingimuse õigusaktide nõuetele vastavust seega kohus ei hinda.

15. Hankija toob õigesti esile, et ehitustööde lepingute alusel ei teostata avalikult

kasutatavatel teedel hooldustöid kaheteistkümnel järjestikusel kuul ja 3. seisunditasemel.

Seetõttu ei ole ehituslepingute puhul tegemist tingimusega, mida tuleks asuda võrdlema

hoolduslepingutega.

16. Pakkujate kvalifitseerimine ei ole olemuselt võistlev protsess, vaid puudutab üksnes

pakkuja eeldatavat objektiivset võimekust täita hankelepingut, mistõttu on ettevõtjal

seadusega kaitstav õigus vaidlustada kvalifitseerimistingimusi hankemenetluses osalemise

eesmärgil, mitte teiste võimalike pakkujate tõrjumise eesmärgil. Sellest tuleneb, et nii, nagu

kaebaja ei saaks nõuda, et alternatiivne kvalifitseerimistingimus muudetaks rangemaks või

hankeesemega enam sobivaks, ei saa ta pelgalt võrdluse alusel alternatiivse tingimusega

nõuda ka teda puudutava tingimuse leebemaks muutmist, kui tingimus on kooskõlas

õigusaktidega. Alternatiivsete tingimuste võrdlusest ei nähtu kohtule siinsel juhul ka sisuliselt

ilmselt ebavõrdset kohtlemist. Halduskohus on põhjendanud, miks eespool nimetatud

alternatiivse tingimuse puhul on lubatud arvesse võtta üks kuni kaks lepingut. Ehitustööde

5(6)

3-25-4335

puhul mitme lepingu aktsepteerimist põhjendati sellega, et ehitustööde maksumused on

märkimisväärselt suuremad ja varasemas praktikas on ehitustööde alternatiivile tuginetud

märgatavalt vähem (nt 13 korral 86 pakkumusest). Tegemist pole ilmselgelt ebamõistliku

põhjendusega.

17. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

18. Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv 2560 eurot ja esindajatasu 2497

eurot) jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja menetluskulude väljamõistmist

ei taotle, seega jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Otsus on parandatud 03.03.2026 määrusega

RESOLUTSIOON

Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2026. a otsuse asjas nr 3-25-4335

punktis 18 ilmne ebatäpsus ning lugeda otsuse punkti 18 esimese lause õigeks

sõnastuseks: „Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv 2560 eurot) jäävad

tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1)“.

6(6)