2-24-15029/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile

Otsuse kuupäev

27.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-15029

Tsiviilasi

S.O hagi AB “Lietuvos draudimas“ vastu kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 02.07.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

S.O apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

20 000 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) S.O (sünd 02.08.1998), lepinguline

esindaja Olga Väina-Kesler

Kostja (vastustaja) AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti

filiaali kaudu, registrikood 12831829), lepinguline

esindaja T.S

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 02.07.2025 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. S.O (hageja) esitas 03.10.2024 Harju Maakohtule hagi AB „Lietuvos draudimas“ (kostja)

vastu liiklusõnnetusega põhjustatud kindlustuskahju hüvitamise nõudes. Hageja palus mõista

kostjalt välja kahjuhüvitise 20 000 € või teise võimalusena 2014. a BMW 550. Nõude alusena

tõi hageja esile järgmist:

-

liiklusõnnetus toimus 06.12.2023 Loo alevikus, Lagedi teel hagejale kuulunud BMW

550 (AAA111, edaspidi: BMW) ja KIA Ceed (222BBB, edaspidi: KIA) vahel, mille

tagajärjel BMW hävis;

-

kostja on KIA liikluskindlustusandja;

-

BMW järgis liikluseeskirju ja liikus peateel, KIA tuli kõrvalteelt ja lõikas ette,

mistõttu BMW-l oli eesõigus; KIA juht B.R möönis oma süüd;

-

kostja otsustas esmalt, et KIA juht põhjustas õnnetuse, kuid muutis otsuse hiljem

Raul Põdersalu (asjatundja) arvamuse põhjal; otsuse muutmine ei põhine piisavatel

tõenditel ning kostja ei kogunud nõuetekohaselt infot politseilt ja kiirabist;

-

arvamus on kallutatud ja metoodiliselt puudulik: asjatundja ei vaadelnud KIA-t

vahetult, kasutas teiste juhtumite fotosid, tugines BMW EDR-andmetele ilma seost

avariiga tõendamata ja esitas juriidilisi järeldusi (nt kindlustuspettuse väide), mis ei

kuulu tema pädevusse;

-

hageja eitab tahtlikku kokkupõrke esilekutsumist;

-

sõidukil BMW oli õnnetuse hetkel kehtiv tehnoülevaatus; selle väärtus ei ole väiksem

kui 20 000 € (Saksamaal maksab sarnane auto umbes 23 000 €).

2. Kostja vaidles hagile vastu kokkuvõtvalt järgmiste väidetega:

-

kostja tegi 06.02.2024 otsuse, et KIA juht põhjustas õnnetuse ja hageja on kannatanu,

kuid muutis 13.03.2024 otsust asjatundja arvamuse tõttu;

-

arvamusest järeldub, et KIA seisis ja roolis polnud juhti ning BMW juht ei

pidurdanud ega püüdnud kokkupõrget vältida, mistõttu kokkupõrge kutsuti esile

tahtlikult; BMW tehniline seisukord oli halb, mis andis motiivi lavastada

liiklusõnnetusena näiv kokkupõrge kindlustushüvitise saamiseks;

-

hageja tahtlik tegu välistab kostja vastutuse; samuti puudub õigusvastasus, sest hageja

nõustus kahju tekitamisega; isegi tahtluse või õigusvastasuse puudumisel ei saa nõuet

rahuldada LS § 50 lg 3 p 1 rikkumise tõttu;

-

BMW juhtumieelne turuväärtus oli 11 000 € ja avariijääk 5000 €;

-

hageja ei saa nõuda samaväärse auto andmist, sest VÕS § 521 lg 1 järgi hüvitatakse

kohustusliku vastutuskindlustuse alusel kahju üksnes rahas.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi 02.07.2025 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja maakohus otsustas määrata kulud

rahaliselt kindlaks edaspidi.

3.1.

Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud:

-

hageja on BMW omanik;

-

06.12.2023 toimus Loo alevikus, Lagedi teel liiklusõnnetus BMW ja KIA vahel;

-

hageja sõiduk hävis liiklusõnnetuse tagajärjel;

-

KIA valdaja oli sõlminud liikluskindlustuse lepingu kostjaga;

-

kostja keeldus hagejale hüvitise tasumisest.

2 (5)

3.2.

Liiklusõnnetus on kindlustusjuhtum (LKindlS § 8 lg 1). Kuni 30.11.2024 kehtinud

LKindlS § 23 lg 1 p-de 1–3 kohaselt võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist

kindlustusandjalt, kui kindlustatud isik vastutab VÕS § 1057 alusel või VÕS-i õigusvastaselt

ja süüliselt tekitatud kahju sätete alusel. VÕS § 521 lg 1 ls-st 1 tuleneb samuti, et

kahjuhüvitist saab nõuda liikluskahju eest vastutava isiku kindlustusandjalt. Hageja nõue on

olemuselt deliktiõiguslik ja aluseks võivad olla VÕS § 1056 koostoimes §-ga 1057 või VÕS §

1043 koostoimes VÕS § 1045 lg 1.

3.3.

Kohus analüüsis esmalt riskivastutust (VÕS §-d 1056 ja 1057). Sel alusel nõude

rahuldamise eeldused on (a) asja hävitamine või kahjustamine; (b) suurema ohu allika

valitsemine; (c) suuremale ohule iseloomuliku riski realiseerumine selle valitsemise käigus;

(d) põhjuslik seos selle riski realiseerumise ja asja kahjustumise vahel; (e) vastutust

välistavate asjaolude puudumine. Neli esimest eeldust (a)–(d) on täidetud.

3.4.

Viimane eeldus (e) ei ole täidetud. Kostja vastutuse välistab kannatanu tahtlik tegu

(enesekahjustamise tahtlus, VÕS § 1057 p 3). Asjatundja arvamuse ja istungil antud selgituste

alusel tuvastas kohus, et KIA seisis kokkupõrke ajal ja selles ei viibinud juhti. BMW juht ei

üritanud kokkupõrget vältida. Seda kinnitavad järgmised EDR-andmetest nähtuvad asjaolud:

5 s sirgjoonelist liikumist, gaas vabastati 1,5 s enne, pidurituled süttisid korraks 0,5 s enne,

ABS ega abisüsteemid ei rakendunud, kiirus 63 km/h). KIA juhi turvavöö oli lukustatud, kuid

mitte ümber juhi. KIA salongis puudusid jäljed, mis viitaksid turvavööta juhi paiskumisele.

Ilmastikuolud ei toetanud väidet nähtavuse puudumisest. Tunnistajana üle kuulatud KIA juhi

ütlused turvavöö „mugavusest“, vigastuste puudumisest ja roolist kinnihoidmisest pole

eluliselt usutavad. Lisaks esineb seos BMW ja KIA juhtide vahel (Iskomtrans OÜ ja Grigori

Kesleri kaudu), mis viitab kokkupõrke koordineeritud esilekutsumisele tehniliselt halvas

seisus BMW „mahakandmiseks“. Kohus järeldas, et BMW juht soovis KIA-le otsa sõita, st tal

oli enesekahjustamise tahtlus, st nõuet ei saa rahuldada VÕS § 1056 alusel.

3.5.

Teiseks kontrollis maakohus deliktiõiguslikku vastutust (VÕS § 1043, § 1045 lg 1).

Õigusvastasus võib tuleneda VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 (teise isiku asja kahjustamine) ja p-st 7

(liiklusreeglite rikkumine). Kui etteheidetav on tegevusetus, tuleb kontrollida käibekohustuse

rikkumist. Hageja pidanuks tõendama, et kahju tekkis KIA juhi loodud ohu tagajärjel ning

teise sõiduki juhi süü ehk käibekohustuse rikkumine ei ole ilmselgelt välistatud. Lähtuvalt

eespool tuvastatust – KIA-s ei viibinud juhti ja BMW sõitis KIA-le otsa enesekahjustamise

tahtlusega – ei tekkinud hagejale kahju KIA juhi loodud ohu tagajärjel. Seega puudub VÕS §

1043 alusel deliktiõigusliku kahjunõude eeldus ning ka sellel alusel tuleb nõue jätta

rahuldamata.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi

rahuldada või teise võimalusena saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud

palub hageja panna kostja kanda.

4.1.

Esiteks

eksis maakohus materiaalõiguse kohaldamisel, jättes kohaldamata VÕS §-d

1056 ja 1057 ning LKS §-d 23 ja 33. KIA juht kinnitas tunnistajana, et tema juhtis KIA-t ja

põhjustas kahju. Kohus asendas seaduses sätestatud hüvitamiskohustuse subjektiivsete

oletustega kindlustuspettuse kohta, mida tsiviilkohtumenetluses ei saa tõendada ega tuvastada.

4.2.

Teiseks

on vaidlustatud otsus ebapiisavalt põhjendatud ja maakohus ei hinnanud kõiki

tõendeid. Politsei andmete ja KIA juhi ütluste järgi tulnuks tuvastada liiklusõnnetuse

toimumine hageja kirjeldatud viisil. Maakohus omistas asjatundja arvamusele liiga suure

kaalu ja jättis rahuldamata hageja ekspertiisitaotluse. Asjatundja järeldused ei tarvitse olla

õiged, nt võis KIA juhi turvavöö olla kinnitatud tagaistmele või ei tekkinud külgkokkupõrkes

muidu tavalisi tagajärgi. Asjatundjal puudus pädevus hinnata kindlustuspettuse võimalust.

3 (5)

5. Kostja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1). Hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. Poolte väidete põhjal saab kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud ja p-s 3.1

refereeritud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1). Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtu

õigusliku kvalifikatsiooniga. Maakohus tuvastas õigesti ja menetlusnorme rikkumata

vaidlusalused asjaolud ja otsustas õigesti, et asjas kogutud tõendite järgi põhjustas BMW juht

liiklusõnnetuse tahtlikult. Hagi ei saa rahuldada kostja vastutuse (VÕS § 1057 p 3 alt 2) või

õigusvastasuse (VÕS § 1045 lg 2 p 2) puudumise tõttu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks kaebusele märgib kohus

järgmist.

8. Esimese väitega heidab kostja maakohtule ette vigu materiaalõiguse kohaldamisel. See

väide on ainetu, sest maakohus tegelikult kohaldas kaebuses viidatud norme ja kontrollis

asjakohaselt nende alusel hageja nõuete rahuldamise võimalusi. Tõendite põhjal (vt järgnevas

p 9 ja alapunktid) selliste järelduste tegemine, mille järgi ei ole teatava õigusnormi alusel

nõude rahuldamise materiaalõiguslikud eeldused täidetud, ei tähenda normi vale kohaldamist.

9. Teise väitega vaidlustab kostja maakohtu hinnangu tõenditele. See väide pole

põhjendatud. Maakohus ei eksinud tõendite hindamisel ja ringkonnakohtul pole alust hinnata

samu tõendeid maakohtust erinevalt. Maakohtu hinnang püsib tsiviilasja lahendamiseks

vajaliku piires.

9.1.

Maakohus tugines õigesti asjatundja arvamusele koos lisadega (dtl 292–411) ning

hindas seda tervikuna koos asjatundja suuliste selgitustega istungil rooli/armatuuri

deformeerumise ja vigastuste puudumise kohta (dtl 575–576). Arvamusest ei nähtu kallutatust

ja maakohtul puudus alus kahelda asjatundja pädevuses. Hagejal oli maakohtu menetluses

piisavalt võimalusi esitada omapoolseid tõendeid, selleks ei pidanud maakohus määrama

ekspertiisi.

9.2.

Asjatundja arvamus on ka ringkonnakohtu jaoks veenev, vastuoludeta ja arusaadav.

Maakohus lahendas vaidluse õigesti peamiselt just selle tõendi põhjal. Asjatundjale ei saa ette

heita EDR-andmete kontrollimist ja neile viitamist, sest need võimaldasid tal vastata esitatud

küsimustele. Arvamuse õigsust ja usutavust ei väära kaebuse hüpoteetilised väited, mille

kohta toimikus tõendid puuduvad. Hagejal oli võimalik asjatundjat maakohtu istungil

küsitleda, aga protokollist ei nähtu samasisuliste küsimuste esitamist.

9.3.

Asjatundja arvamuse ja KIA juhi tunnistajaütluste vastuolu korral ei olegi võimalik neid

mõlemaid õigeks pidada. Kirjeldatud olukorras tuleb kohtul oma siseveendumuse ja tõendite

kogumi põhjal hinnata, millised väited on tõendatud (TsMS § 232 lg 1). Maakohus põhjendas

piisavalt, miks ei ole tunnistaja ütlused vähemalt osaliselt usaldusväärsed. Siinjuures on

tunnistaja ja BMW juhi vaheline võimalik seos vähese tähtsusega ja maakohus ei pidanud

sellega seonduvaid asjaolusid põhjalikumalt kontrollima ega käsitlema. Palju olulisemad on

sisulised erinevused ühelt poolt asjatundja ja teiselt poolt tunnistaja kirjeldatud sündmuste

käigus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tervikuna on asjatundja arvamus usaldus-

väärsem ja ka täpsem kui tunnistaja ütlused.

9.4.

Kostja esialgne otsus, selle hilisem muutmine, liiklusõnnetuste teade (dtl 261) ega

politsei teade (dtl 9) ei anna alust kahelda asjatundja lõppjärelduses, et liiklusõnnetus

põhjustati tahtlikult. Maakohus ei pidanud ülejäänud tõendeid otsuses eraldi käsitlema ega

hindama, sest need ei mõjutaks asja lahendamise tulemust.

4 (5)

10. Kokkuvõttes jäi hagi õigesti ja jääb ka kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu menetlus-

kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste

menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus

(TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)