2-25-2189/63 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

27.02.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-2189

Kohtuasi

Q.R-i avaldus R.V kinnisesse hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele

tugevdatud

järelevalvega

erihooldusteenusele paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 29.05.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.V määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Avaldaja/eestkostja Q.R (isikukood XXX)

Puudutatud isik/eestkostetav R.V (isikukood XXX ),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Marika Jaanson

Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu,

registrikood 75014267), lepinguline esindaja Ede

Petrov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2-25-2189

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 29.05.2025 määrus muutmata.

2. Jätta R.V määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib

määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536

lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle

suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude

rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise

ebaseaduslikkust. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Selgitused

Vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.R (avaldaja, eestkostja) esitas 10.02.2025 Harju Maakohtule avalduse, ning 09.03.2025

avalduse täienduse, milles palus paigutada R.V (puudutatud isik) tema nõusolekuta

ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele.

1.1. Avalduse kohaselt suunati puudutatud isik 03.10.2024 kohtumääruseta

erihoolekandeteenusele. Puudutatud isik ei viibi teenusel, kuna ta ei allu reeglitele.

Kohtumääruseta teenusel viibimise ajal tarbis puudutatud isik määratud ravimeid rohkem, kui

lubatud ning lisaks narkootikume, mis põhjustasid puudutatud isikul psühhoosi. Puudutatud

isik keeldus igasugusest abist. 09.02.2025 viidi puudutatud isik kiirabiga politsei kaasabil

Pärnu Psühhiaatriahaiglasse. Puudutatud isik ei saa üksi elamisega hakkama ning vajab

kontrollitud keskkonda, kus ravimeid annab asutuse töötaja. Puudutatud isik ütles, et kuna

kohtunik ei suunanud teda teenusele, teeb ta seda, mida ise tahab. Avalduse täienduse

kohaselt on puudutatud isik ettearvamatu käitumisega ning ei saa oma rahaga ja üksi elades

hakkama. Puudutatud isik on sõlminud 2025. a algusest mitmeid laenulepinguid ning ei saa

aru, et tal ei ole võimalik laene tagasi maksta. Puudutatud isik ei ole võimeline töötama.

1.2. Puudutatud isikul on diagnoositud muud mitteorgaanilised psühhoosid (F28) ning muud

psüühika- ja käitumishäired (F 19.8), mis piiravad tema võimet oma tegudest ning nende

2-25-2189

tagajärgedest aru saada. Puudutatud isikul on kujunenud sõltuvus mitmest narkootilisest

ainest, mis on põhjustanud tema käitumises ja isiksuses muudatusi.

1.3. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 04.03.2025 seisukoha kohaselt viibis puudutatud isik kuni

03.10.2024 kohtumäärusega kinnises asutuses ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel. Pärast

seda suunati puudutatud isik teenusele AS-i Hoolekandeteenused Uus-Sauga üksusesse. SKA

hinnangul on puudutatud isiku käitumine ohtlik nii talle endale (narkootikumide tarvitamine,

ravimite ebaregulaarne võtmine) kui ka ümbritsevatele (narkootikumidest põhjustatud

psühhoosi ajel käitumine). Ravita jäämisel halveneb puudutatud isiku tervislik seisund

kiiresti. Kuna puudutatud isik ei ole teenust tervikuna vastu võtnud, esineb tema puhul ka

olukord, kus varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks.

1.4. Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) esitas 12.02.2025 seisukoha, millest

nähtub, et puudutatud isik viibis kinnises hoolekandeasutuses ajavahemikus 05.10.2021–

03.10.2024. Linnaosa esindaja kohtus puudutatud isikuga 28.02.2025 Pärnu

psühhiaatriakliinikus. Selgus, et puudutatud isik oli hakanud tarvitama narkootikume.

Puudutatud isik oli väga äkiline ja rahulolematu, kergesti ärrituv ja vihane. Puudutatud isik oli

elanud neli kuud iseseisvalt, kuid ei saanud igapäevaelu probleemide lahendamisega

hakkama. Puudutatud isikul puudub elu- ja töökoht, narkootikumide tarbimise tõttu käitub isik

ohtlikult ja agressiivselt. Linnaosa esindaja hinnangul tuleks avaldus rahuldada.

Puudutatud isikule määratud esindaja seisukoht

2. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindajale teadaolevalt on puudutatud isik

viibinud korduvalt kinnises hoolekandeasutuses ja tahte vastasel ravil psühhiaatriakliinikus.

Viimati määrati puudutatud isikule tahte vastane ravi tsiviilasjas nr 2-25-2673 meelepetteliste

elamuste tõttu ning ravi lõppes 29.03.2025. Puudutatud isik viidi haiglasse kiirabiga. Enda

sõnul oli puudutatud isik tarvitanud amfetamiini ning päev varem ka alkoholi. Haiglasse

saabumisel ähvardas puudutatud isik personali maha lasta ning rääkis lugusid mingitest

planeetidest ja galaktikatest. Puudutatud isik tormas haigla koridoris ringi, solvas arste ja

värises vihast. Esindaja vestles puudutatud isikuga 14.03.2025 haiglas. Puudutatud isik

väljendas soovimatust minna teenusele kinnisesse asutusse, kuna leidis, et sealne keskkond ei

muuda midagi, kaaskliendid peksavad ning tugiteenuseid ei ole piisavalt. Puudutatud isik

lubas esindajale, et läheb Uus-Sauga teenusele, kasutab määratud ravimeid vastavalt juhistele

ning hoidub narkootikumidest. Puudutatud isik süüdistas kõiges oma ema. Puudutatud isik

palus, et teda paigutataks kinnisesse asutusse tingimuslikult ning tingimuseks võiks olla Uus-

Sauga asutuses viibimine ning raviskeemi järgimine. Esindaja suhtles ka puudutatud isiku

emaga, kes leidis, et kuna puudutatud isikul on tagasilangus, siis on ta väljaspool kinnist

asutust ohtlik eelkõige iseendale.

2.1. Esindaja leidis, et puudutatud isiku puhul ei ole võimalik tagada ravi ja turvalist

keskkonda kodustes tingimustes, kuna ta ei ole oma haigusseisundi tõttu võimeline oma

käitumist ohjama. Regulaarne ravimite tarvitamine ning raviplaanist kinnipidamine on

võimalik ainult teenusel viimise korral. Ravi katkestamisel puudutatud isiku haigus ägeneks

ning tulemusliku ravi saavutamine oleks veelgi keerulisem. Seega on puudutatud isiku

ohtlikkus iseendale ja teistele pigem tõenäoline. Esindaja hinnangul on puudutatud isiku

puhul kõik sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud.

Puudutatud isiku puhul võib kinnisesse asutusse paigutamine koos selle peatamisega kõne alla

2-25-2189

tulla tingimusel, et puudutatud isik täidab kohtu ettekirjutusi (elamine teenusel, raviplaani

järgimine ning alkoholist ja narkootikumide tarbimisest hoidumine).

Kohtupsühhiaatriline ekspertiis

3. Maakohus tugines määruse tegemisel 30.09.2024 koostatud tsiviilasjas nr 2-19-19728

koostatud ekspertiisiaktile.

3.1. SA PERH psühhiaatriakliiniku psühhiaater Evelin Edingu teostatud ekspertiisi kohaselt

esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire - muud mitteorgaanilised psühhoosid (F28),

mitmete psühhoaktiivsete ainete sõltuvus (F19.2), mitmetest psühhoaktiivsetest ainetest

põhjustatud isiksuse ja käitumishäired (F19.71). Puudutatud isiku seisund on krooniline ning

tal puudub kriitika sõltuvust tekitavate ainete tarvitamise suhtes. Puudutatud isik ei mõista

oma seisundi raskust ning ei tule igapäevaeluga toime. Ravi ja järelevalveta jäämisel ja

ööpäevaringse erihooldusteenuse lõppedes esineb mõõdukas risk, et puudutatud isik hakkab

tarvitama psühhoaktiivseid aineid, mille tagajärjel psühhoos ägeneb, mistõttu puudutatud isik

on jätkuvalt ohtlik nii endale kui teistele. Puudutatud isik ei ole olnud igapäevaelu

situatsioonides ka kontrollitud keskkonnas koostöövalmis. Puudutatud isikul esineb mõõdukas

risk agressiivseks ning ennast ja teisi kahjustavaks käitumiseks. Puudutatud isik ei mõista oma

toimetulekuraskusi, tal on puudulik rahakasutamise oskus, suhtlemisraskused igapäevastes

olukordades ning töövõimetus. Puudutatud isiku suhtumine teistesse inimestesse on jätkuvalt

süüdistav, vaenulik ja usaldamatu, püsib huvi amfetamiini kasutamise vastu ning soov selle

abil enesetunnet parandada ja loobuda ravimitest, mis olevat „valed“. Uuritav on afektlabiilne,

tema käitumine on vaatamata ravile impulsiivne ning ettearvamatu ning tal esineb üksnes

osaline ravisoostumus, ärritudes tekivad puudutatud isikul kergesti rahutus ja

agressiivsushood. Uuritav vajab turvalist kontrollitud keskkonda, kontrollitult ravimite

manustamist, püsivat suunamist ning struktureeritud päevakava, juhendamist ja kõrvalabi

igapäevaelu korraldamisel. Puudutatud isik ei ole oma psüühikahäire tõttu võimeline ravi

vajadust mõistma, oma käitumist ja emotsioone kontrollima. Seetõttu on puudutatud isik

senisele ravile vaatamata nii endale kui teistele ohtlik. Uuritav ei ole võimeline aru saama

oma tegude tähendusest ega mõistma nende tagajärgi.

3.2. Ekspertiisi teostamise ajal oli puudutatud isik kergelt ärev, kuid viisakas. Psüühiliselt oli

puudutatud isik teadvusel, oskas nimetada kuupäeva ja oma sünniaega, aadressi, kuid

situatsioonis oli desorienteeritud – eitas toimetulekuraskusi, käitumishäireid ja ravivajadust.

Ei mõistnud ka oma käitumise (narkootiliste ainete tarvitamine) tagajärgi oma tervisele.

Vestlusel oli uuritav suureline, veendunud enda igakülgsetes heades võimetes, ennast

õigustava jutuga varasemate konfliktide ja agressiivse käitumise osas. Puudutatud isik eitas

depressiooni ning oli lootusrikas, et saab varsti oma elu peale. Igapäevaprobleemide suhtes oli

apaatne, tema mõttekäik oli ühetaoline, korrutas rigiidselt, et kõik on nüüd hästi, tahab minna

tööle puu- ja juurvilja lattu, sest ei soovi enam Merimetsa Kodus olla. Töökogemus ja

tööharjumus puuduvad. Emotsionaalselt on puudutatud isik tuimenenud, vähese

empaatiavõimega, vähese aktiivsusega, teda on tulnud suunata koristama, pesu pesema.

Puudutatud isikul ei ole algatusvõimet. Ta viibib meelsasti oma toas, vaatab telekat ning

räägib telefoniga. Puudutatud isik võib impulsiivselt ja ootamatult, välisele põhjusele vihaselt

reageerida, põhimeeleolu on kergelt pahur, võõraste suhtes kahtlustav. Puudutatud isik käitub

äärmiselt enesekeskselt ning sageli agressiivselt, ohustades sellise käitumisega teisi. Tal on

raskusi tegevuste planeerimise ja organiseerimise ning tähelepanu jagamisega. Puudutatud

isik eitab meelepetteid. Puudutatud isik leidis, et ei ole haige ning on liiga kaua kinnises

2-25-2189

asutuses olnud. Puudutatud isik pisendas oma varasemat agressiivset käitumist, õigustas

vihastamist ja ärritumist. Puudutatud isik süüdistas teisi, leides, et tema ise on kõik õigesti

teinud. Puudutatud isik väljendas, et kinnine režiim erihoolekandeasutuse ärritab ja väsitab

teda. Ta tahaks olla vaba. Puudutatud isik väljendas, et kanepi tarvitamine on talle halvasti

mõjunud, aga amfetamiini tarvitamine mitte. Puudutatud isik avaldas, et soovib teenuselt

vabanedes üürida elamispinna. Raviarsti, psühhiaater dr. Kai Konsapi arvates vajab

puudutatud isik jätkuvalt tugevdatud järelevalvega ööpäevaringset erihoolekandeteenust, sest

tal ei ole tekkinud arusaamist igapäevasest ravimite võtmisest ja oma impulsiivse käitumise

kontrolli all hoidmise oskust.

3.3. Puudutatud isiku haiguse anamneesi kohaselt käis puudutatud isik käitumishäirete ning

õpiraskuste tõttu psühhiaatri vastuvõtul juba 8-aastaselt. Puudutatud isik sündis kerge

sünnikahjustusega. Lapseeas ilmnesid kergesti ärrituvus, äkilised vihahood ja jonnakus.

Puudutatud isik oli emotsionaalselt äärmiselt labiilne ning varasest noorukieast on tal olnud

düssotsiaalset käitumist: sotsiaalsete normide eiramine, huligaanitsemine, varastamine,

hulkumine ja koolikohustuse täitmata jätmine. Juba noorukina on puudutatud isik tarbinud

suurtes kogustes alkoholi ja narkootilisi aineid ning saanud karistada väärtegude eest.

Käitumisraskuste tõttu on puudutatud isik vahetanud korduvalt kooli. Puudutatud isik

hospitaliseeriti käitumishäirete tõttu esmakordselt ajavahemikus 30.05.2005–13.06.2005.

Kahel korral (2007. ja 2008. aastal) suunati puudutatud isik rehabilitatsiooniprogrammi kaudu

elama Tallinna Laste Turvakeskusesse. Puudutatud isikule määrati meeleolu ja käitumist

stabiliseerivaid ravimeid, kuid nende mõju jäi tagasihoidlikuks. Puudutatud isik elas koos

emaga, kellega olid pingelised suhted. Teistkordselt hospitaliseeriti puudutatud isik

ajavahemikus 08.05.2013–13.06.2013. Diagnoositi äge skisofreeniataoline psühhootiline häire

F23.2, erinevate narkootiliste ainete kuritarvitamine (alkohol, korgijook, kanep) F19.1 ning

täpsustamata isiksusehäire F07.8. Psühhoosi soodustavaks faktoriks oli erinevate narkootiliste

ainete kuritarvitamine. Psühholoogilises uuringus oli viiteid mõttekäiguhäiretele. Haiglaravil

viibides põgenes puudutatud isik ühel korral ravilt, kuid pereliige tõi ta tagasi. Ravi

tulemusena psühhootilised elamused taandusid, käitumine stabiliseerus, head haigusteadvust

aga ei tekkinud. Kolmandat korda viibis puudutatud isik haiglaravil 10.07.2013–16.07.2013,

mil eelnevalt käitus kodus agressiivselt, lõhkudes mööblit ja ähvardades vanemaid. Pärast

haiglas viibimist lõpetas suukaudse ravi ilma raviarstiga eelnevalt konsulteerimata.

Puudutatud isiku seisund halvenes taas ning puudutatud isik ei läinud enam kooli (Haapsalu

Kutsehariduskeskus), magas mitu päeva järjest, ei joonud ega söönud, oli taipamatu ja

desorienteeritud, hakkas tulema jala Haapsalust Tallinnasse. Puudutatud isik avaldas vihjamisi

suitsiidmõtteid. Seisund halvenes teadaolevalt kanepi ja alkoholi tarbimise tagajärjel.

Haiglaravile toomisel avaldas puudutatud isik nägemis- ja kuulmismeelepetteid, oli

käitumiselt pahur ja rahutu. Puudutatud isik hospitaliseeriti tahtest olenematu ravi otsustega.

Seisundi paranedes nõustus puudutatud isik vaba tahte alusel ravile jääma, kuid 21.09.2013

põgenes ning pereliige tõi ta tagasi haiglasse. Kokkuvõttes oli puudutatud isik 2013. aastal

haiglaravil 3 korda ning 2014. aastal samuti 3 korda. Aastatel 2013–2023 on puudutatud isikut

agressiivse ja tõrges-trotsliku käitumise tõttu hospitaliseeritud kokku 23 korda, sealhulgas

Merimetsa Kodus ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihoolekandeteenusel olles

aastatel 2021–2023 kaheksa korda. 2023. aastal oli puudutatud isik haiglaravile toomisel

kõigil kordadel impulsiivse, agressiivse ja teisi ohustava käitumisega. Merimetsa Kodus

viibimise ajal on puudutatud isik 2024. aastal käitunud rahulikumalt ja täiskasvanulikumalt.

3.4. Puudutatud isik on lõpetanud 9. klassi ning Haapsalu Kutsehariduskeskuses jäi

lõpetamata 11. klass. Puudutatud isikul on sügav puue ning ta on töövõimetu

2-25-2189

(töövõimetuspension) töövõimetus on määratud kuni 2029. a septembrini. 2019. aastal suunati

puudutatud isik elama Iru Noortekodusse, kus tal olid sageli tülid ja konfliktid nii töötajate kui

kaasklientidega. Puudutatud isik tarvitas erinevaid narkootilisi aineid (amfetamiin, kanep,

kokaiin). 2021. aastal suunati puudutatud isik Valkla kodusse ööpäevaringsele

erihooldusteenusele ja sealt edasi Lihula Südamekodusse, kus puudutatud isik käitus

periooditi agressiivselt ning ei allunud töötajale ning oli valmis teda ründama. Puudutatud isik

lahkus omavoliliselt hooldekodust, kuid leiti politsei abiga üles ja viidi tagasi. Puudutatud isik

oli edaspidi korduvalt haiglaravil ning suunati 05.10.2021 Merimetsa Kodusse tugevdatud

järelevalvega ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele. Merimetsa Kodu töötajate sõnul oli

puudutatud isik korduvalt füüsiliselt ja verbaalselt agressiivne nii kaasklientide kui personali

suhtes. Koostöövalmidus oli madal.

3.5. Ekspertiisiakti kohaselt vajab puudutatud isik pidevat psühhiaatrilist ravi ning esineb

mõõdukas risk, et ravita jäämisel tema seisund halveneb, psühhoos ägeneb ning tema

käitumine muutub agressiivseks, ettearvamatuks ja impulsiivseks, võib ta olla ohtlik

ümbritsevatele. Vähese haiguskriitika ning toimetulekuraskuste tõttu võib puudutatud isik olla

teenusele suunamata jätmisel ohtlik nii iseendale kui teistele. Puudutatud isiku suhtes ei ole

muude abinõude kasutamine peale ööpäevaringsele teenusele suunamise võimalik.

Ärakuulamine 27.05.2025

4. Pärnu Maakohus kuulas puudutatud isiku erinõude korras ära 27.05.2025 tema

viibimiskohas AS Hoolekandeteenused Uus-Sauga üksuses. Puudutatud isik oli rahulik,

adekvaatne ning valmis kohtuniku küsimustele vastama. Puudutatud isik avaldas, et oli

Merimetsa Kodus, kust sai välja märtsi lõpus. Kuna puudutatud isiku ema sai teada, et

puudutatud isik kasutas metamfetamiini, taotles ema puudutatud isiku Merimetsa määramist.

Puudutatud isik leidis, et metamfetamiin mõjub talle hästi, ta on rahulik ja sõbralik, kainelt on

kurjem ja ebaadekvaatsem. Puudutatud isik avaldas, et sattus haiglasse, sest oli nädal aega

järjest üleval olnud. Puudutatud isik selgitas, et võtab väljakirjutatud ravimeid korralikult,

kuid tunnistas, et tal on probleeme käitumisega ja ta on ebastabiilne. Puudutatud isik avaldas,

et soovib teenuselt ära minna ja üürida endale korteri. Praegune viibimiskoht on mõeldud

skisofreeniahaigetele ja tal ei ole seda vaja. Puudutatud isik avaldas, et teenusel viibimise ajal

on tal olnud sõnalisi konflikte, aga ta ei ole kellelegi füüsiliselt kallale läinud. Puudutatud isik

mõtles enesetapule, kui läks lahku oma pruudist, aga enesetapukatsed kukkusid läbi.

Puudutatud isik rääkis, et sisustab oma päevi trenni, raamatute, jalutamise, filmide vaatamise,

mediteerimise ja muusika kuulamisega. Puudutatud isikule meeldivad informatiivsed,

spirituaalsed ja meditatiivsed raamatuid. Puudutatud isiku hinnangul on tema suhted

erihoolekande asutuse töötajatega head, vaid ühe töötajaga ei saa väga läbi, sest see töötaja ei

salli teda. Puudutatud isik sooviks minna lahtisemale teenusele leides, et ta tuleks seal toime.

Puudutatud isik kinnitas, et ei ole sõltuvusaineid teenusel viibimise ajal kasutanud. Kui vaba

raha tekiks, siis on oht, et ta võib neid osta, aga praegu ei ole tal vaba raha. Puudutatud isik

avaldas, et talle sobib amfetamiin, muud narkootikumid ei sobi üldse. Puudutatud isik

avaldas, et on ostnud tänavalt erinevaid ravimeid, aga kontrollib alati, et pakendil oleks õige

info. Puudutatud isik avaldas soovi elada omaette ning oli nõus ambulatoorse sundravi

kohaldamisega.

5. Maakohus kuulas ära ka asutuse tiimijuhi LN, kes rääkis, et puudutatud isikuga on

keeruline hakkama saada. Ta on impulsiivne ning töötajate ja teiste teenuse saajate vastu

verbaalselt agressiivne. Puudutatud isik tarvitab teenuselt ära käimise ajal mõnuaineid.

2-25-2189

Puudutatud isiku käitumise tõttu on viis klienti haiglas olnud. Puudutatud isiku suhted emaga

on vahel paremad vahel halvemad. Ravil viibimise ajal valib puudutatud isik ise, millist rohtu

võtab, millist mitte. Vahel järgib puudutatud isik väljas käimisel ja tagasitulekul

kokkuleppeid, vahel ei järgi. Vahepeal kaob puudutatud isik teenuselt lahkudes ära ning teda

on tulnud politseiga tagasi tuua. Puudutatud isiku käitumine on olnud ebastabiilne, kuna ta ei

tarbi regulaarselt ravimeid.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 29.05.2025 määrusega avalduse ning paigutas puudutatud isiku

tema tahte vastaselt kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega

erihoolekandeteenusele alates 29.05.2025 kuni 29.05.2026. Menetluskulud jättis maakohus

riigi kanda.

6.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on praegusel juhul SHS § 105 lg 1 p-des 1–3

sätestatud eeldused puudutatud isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele

erihoolekande teenusele paigutamiseks täidetud. Ekspertiisiakti kohaselt esineb puudutatud

isikul raskete psüühikahäirete kogum, muud mitteorgaanilised psühhoosid (F28) koos

psühhoaktiivsete ainete sõltuvusega (F19.2) ja sellest põhjustatud isiksuse ja

käitumishäiretega (F19.71), mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada või seda

juhtida. Uuritava seisund on krooniline ning tal puudub haiguskriitika.

6.2. Maakohus leidis, et vähese haiguskriitika ning toimetulekuraskuste eitamise tõttu võib

puudutatud isik olla ohtlik nii endale kui teistele. Puudutatud isiku riski teisi ohustavaks

käitumiseks võib vähendada toetavate sotsiaalteenuste pakkumine , kuid puudutatud isik on

nii endale kui teistele ohtlik just seetõttu, et ta tarbib narkootikume ning ei võta regulaarselt

määratud ravimeid. Ravita jäämisel võib tema tervislik seisund kiiresti halveneda. Varasemate

abinõude rakendamine ei ole puudutatud isiku puhul osutunud küllaldaseks või on olnud

võimatu puudutatud isiku koostöövalmiduse puudumise tõttu. Puudutatud isik ei ole

ööpäevaringset erihoolekandeteenust korralikult saanud, kuna ei ole erihoolekande asutuses

kohal käinud.

6.3. Maakohus leidis, et puudutatud isiku puhul ei ole kinnisesse asutusse paigutamise

peatamine põhjendatud (TsMS § 540 lg 1).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Puudutatud isiku esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada või

alternatiivselt kinnisesse asutusse paigutamise peatada, kohustades puudutatud isikut täitma

kohtu määratud kohustusi (keeld tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid, panna toime väär-

või kuritegusid ning kohustus tarbida määratud ravimeid ning kasutada määratud

abiteenuseid).

7.1. Puudutatud isik ei nõustu sellega, et tal on intellektipuue ning sellega, et ta suunati

teenust saama Viljandisse. Juhul, kui kohus peab puudutatud isiku kinnisesse asutusse

paigutamist põhjendatuks, soovib kaebaja viibida teenusel Merimetsa üksuses, mitte

Viljandis. Puudutatud isik leidis, et tema käitumismustrid on praeguseks paranenud ning

ekspert peaks tema seisundit uuesti hindama. Puudutatud isik on veendunud, et on võimeline

2-25-2189

väljaspool kinnist hoolekandeasutust toime tulema. Puudutatud isik ei ole endale ega teistele

ohtlik.

8. Maakohus määras 15.09.2025 määrusega puudutatud isikule kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisi. 05.01.2026 psühhiaater OT koostatud ekspertiisiakti kohaselt ei esine puudutatud

isikul ekspertiisi teostamise ajal ravi taustal meelepettelisi ega luululisi elamusi, kuna

puudutatud isikule on määratud ravi antipsühhootikumiga. Puudutatud isiku ravisoostumus on

vähene, ta on korduvalt keeldunud talle määratud ravimite võtmisest. Puudutatud isikul esineb

raskekujuline psüühikahäire, psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud segatüüpi häire

(F19.5), millest tulenevalt ei suuda puudutatud isik mõista oma tegude tähendust ega neid

juhtida. Puudutatud isik on hoolimata psühhiaatrilisest ravist olnud vägivaldne ka tugevalt

kontrollitud keskkonnas. Puudutatud isik on ümbritsevatele, jätkuvalt ohtlik mistõttu kinnises

asutuses viibimine on põhjendatud ja vajalik vähemalt ühe aasta vältel. Ravita jäämisel

puudutatud isiku tervislik seisund suure tõenäosusega halveneb. Puudutatud isiku tervislik

seisund ei võimalda tal oma eluga iseseisvalt toime tulla ning ta vajab ööpäevaringset

erihoolekandeteenust. Puudutatud isiku suhtes ei ole muud abimeetmed võimalikud.

9. Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu vaidles määruskaebusele vastu ning

palus selle rahuldamata jätta. Linna esindaja suhtles puudutatud isikule teenust pakkuva

asutuse teenindusjuhiga. Teenindusjuht selgitas, et kui puudutatud isik võtab talle määratud

ravimeid, on tema vaimne tervis enamasti stabiilne. Aeg-ajalt on puudutatud isik suuliselt

väga agressiivne ning selline seisund võib kesta ligikaudu tund aega. Teenindusjuhi hinnangul

ei ole puudutatud isiku tervis sellises seisundis, et ta võiks iseseisvalt elada. On üsna

tõenäoline, et varasem negatiivne ja ennast kahjustav eluviis kordub. Avaldaja esindaja

suhtles ka puudutatud isiku emaga, kes avaldas, et puudutatud isiku tervis on asutuses

viibimise ajal paranenud ning ta toetab kohtu määratud otsust, et puudutatud isik viibib

määratud ajani kinnises asutuses. Puudutatud isiku ema leidis, et väljaspool kinnist asutust

võib puudutatud isiku tervis uuesti halveneda ning kogu senine ravi muutub kasutuks.

10. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5

kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruste tühistamiseks. Maakohtu

määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

12. Avalduse isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 6

alusel läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel

seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus

peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Need põhimõtted kehtivad

hagita asja lahendamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses (TsMS § 639 lg 1).

Seega ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse väidetega ja peab kontrollima puudutatud

isiku suhtes kinnisesse asutusse paigutamise eeldusi ja seaduslikkust ka vaidlustamata

ulatuses.

2-25-2189

13. Alused isiku paigutamiseks tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset

erihooldusteenust saama tulenevad sotsiaalhoolekande seadusest. SHS § 105 lg 1 kohaselt

paigutatakse täisealine isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema

nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) täisealisel isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2)

täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse

ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole

osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.

14. Kolleegium kontrollib SHS § 105 lg-s 1 sätestatud eelduste täidetust. Riigikohtu praktikas

on käsitletud isiku ohtlikkuse tuvastamisel arvesse võetavaid asjaolusid ja ohtlikkuse

kriteeriume järgmiselt.

Isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning ohtlikkust ei saa

põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida

konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise

distantsiga ja et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (vt RKTKm

14.02.2018, 2-15-3662, p 14). Isiku ohtlikkuse tuvastamine SHS § 105 kohaldamisel ei eelda,

et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada. Samas peab kohtutel

olema konkreetsete asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et isik võib lähitulevikus seda

pigem kindlasti kui tõenäoliselt teha. Isiku suutmatus iseseisvalt oma elu korraldada ning

ravimeid võtta ei tähenda tingimata tema ohtlikkust iseendale või teistele, kuid ohtlikkusele

võib viidata puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt RKTKm

14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1 ja RKTKm 20.03.2019, 2-16-10435, p 18). Riigikohus on

leidnud, et isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste

isikute elule või tervisele (vt RKTKm 02.03.2007, 3-2-1-145-06, p 19 ja RKTKm 14.02.2018,

2-15-3662, p 14).

14.1. Maakohus on praeguses asjas tuvastanud, et puudutatud isikul esineb raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. SA

Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku psühhiaater OT 05.01.2026 koostatud ekspertiisiakti (dtl

261–265) kohaselt esineb puudutatud isikul raskekujuline psüühikahäire, psühhoaktiivsete

ainete tarvitamisest tingitud segatüüpi häire (F19.5), millest tulenevalt ei suuda puudutatud

isik mõista oma tegude tähendust ega neid juhtida. Puudutatud isik on hoolimata

psühhiaatrilisest ravist olnud vägivaldne ka tugevalt kontrollitud keskkonnas. Puudutatud isik

on ümbritsevatele jätkuvalt ohtlik, mistõttu kinnises asutuses viibimine on põhjendatud ja

vajalik vähemalt ühe aasta vältel. Ravita jäämisel puudutatud isiku tervislik seisund suure

tõenäosusega halveneb. Puudutatud isiku tervislik seisund ei võimalda tal oma eluga

iseseisvalt toime tulla ning ta vajab ööpäevaringset erihoolekandeteenust. Puudutatud isiku

suhtes ei ole muud abimeetmed võimalikud.

14.2. Tallinna linna esindaja 22.01.2026 esitatud seisukoha kohaselt suhtles linna esindaja

Viljandi Jämejala kliiniku teenindusjuhiga (dtl 278), kes avaldas, et puudutatud isik on

endiselt aeg-ajalt verbaalselt väga agressiivne ning selline seisund võib kesta tervelt tund

aega. Töötaja sõnul on puudutatud isiku puhul tõenäoline, et kui ta pöördub sellises seisundis

tagasi tavaellu, kordub tema varasem ennast kahjustav eluviis. Linna esindaja suhtles ka

puudutatud isiku emaga, kes leidis, et maakohus on põhjendatult puudutatud isiku ravi

pikendanud ning teenuse varasem lõpetamine ei ole põhjendatud.

2-25-2189

14.3. Eelnevaid asjaolusid arvestades nõustub kolleegium maakohtu järeldustega, et

puudutatud isik vajab kohtumäärusega kinnisesse asutusse paigutamise teenust ning viibimist

ööpäevaringse erihoolekandeasutuse teenusel kontrollitud ja turvalises keskkonnas.

Puudutatud isik on oma psüühikahäire tõttu nii endale kui teistele ohtlik. Seega on maakohus

põhjendatult leidnud, et puudutatud isiku puhul on SHS § 105 lg-s sätestatud kaks esimest

eeldust – raske psüühikahäire ja ohtlikkus iseendale või teistele – täidetud.

15. Kolmas eeldus isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks on, et varasemate abimeetmete

rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole

võimalik. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et muude abinõude kasutamise võimatus

tähendab seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste

tõttu (vt RKTKm 13.02.2017, 3-2-1-151-16, p 16).

15.1. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et puudutatud isik viibis enne praeguses

menetluses kinnisesse asutusse paigutamist kohtumääruseta teenusel ning tal oli õigus

teenusel viibimise ajal hoolekandeasutusest väljas käia (viibimine Uus-Sauga keskuses alates

03.10.2024 kohtumäärusega kinnisesse asutusse paigutamise lõppemisest). Kohtumääruseta

teenusel viibimise tagajärjel puudutatud isiku seisund halvenes järsult 2025. a talvel (vt

avaldaja kirjad puudutatud isiku esindajale ja maakohtule, dtl 62, 76-77, 79), kuna ta ei

võtnud regulaarselt teenusel antud ravimeid ning tarbis narkootikume. Puudutatud isik

väljendas praeguses asjas ärakuulamisel, et kui tal tekivad rahalised vahendid, siis ta soovib

narkootilisi aineid uuesti tarbida (vt ärakuulamise protokoll, dtl 291–293). Viljandi haigla

teenindusjuht avaldas, et ei näe võimalust, et puudutatud isik tuleb väljaspool teenust

iseseisvalt toime (dtl 278). Menetluses avaldatust järeldub seega, et puudutatud isiku puhul ei

ole muude abimeetmete kasutamine võimalik, neid on proovitud, kuid see on lõppenud

puudutatud isiku jaoks raskes psühhootilises seisundis haiglasse toomise ning tahte vastase

ravi kohaldamisega (tsiviilasi nr 2-25-2673). Väljaspool tugevalt kontrollitud keskkonda, kus

ei ole ravimite manustamine tagatud ning puudutatud isikul on ligipääs sõltuvust ning

meeleoluhäireid tekitavatele ainetele, on puudutatud isikul suur risk endale ja teistele ohtlikult

käituda, mistõttu ta vajab jätkuvalt kohtumäärusega kinnises asutuses ööpäevaringset

erihoolekandeteenust. Seega ei ole muid abinõusid puudutatud isiku suhtes võimalik kasutada

temast endast tulenevate põhjuste tõttu. Neil põhjustel puudub ka alus kaaluda TsMS § 540 lg

1 alusel kinnisesse asutusse paigutamise peatamist.

16. Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3

alusel riigi kanda, v.a puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud, mis jäävad puudutatud

isiku kanda.

17. Riigi õigusabi korras esindajale tasu määramise taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi

määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)