2-25-127775/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Mari-Ann Veiermann

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.02.2026, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-127775

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi S. S. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

64,18 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja: S. S. (isikukood XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista S. S.`lt (S.) AS ÜHISTEENUSED kasuks põhivõlgnevus 40 eurot, viivis

13,37 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja alates 28.12.2025 viivis VÕS §113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhinõudelt, so 40 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni,

kuid mitte rohkem kui 26,63 eurot (40-13,37).

3. Jätta menetluskulud S. S. kanda.

4. Mõista S. S.`lt (S.) AS ÜHISTEENUSED kasuks välja menetluskulude hüvitis: riigilõiv

100 eurot ja hageja lepingulise esindaja õigusteenuse kulu 270 eurot, kokku 370 eurot.

Menetluskulude hüvitis tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole XXX

viitenumbriga 716465845.

5. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb S. S.´l (S.) kohtuotsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras.

6. Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 kohaselt ja koostatud kooskõlas

TsMS § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

7. Maakohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada

otse Tartu Ringkonnakohtule (TsMS § 633 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita

asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb

tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS §

59 lg 15).

TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel

on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

1. AS ÜHISTEENUSED esitas 20.11.2025 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. S.’lt 64,01 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostja esitas nõudele vastuväite ja andis asja üle Viru Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.

27.12.2025 esitas hageja hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja

poolt 12.01.2023 kostjale väljastatud leppetrahvinõue. Hageja palub kostjalt välja mõista

põhivõlgnevuse 40 eurot, viivise perioodi 27.02.2023 kuni 27.12.2025 eest 13,01 eurot,

sissenõudmiskulu 30 eurot ning viivise põhivõlalt alates 27.12.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

3. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu asjaolust, et kostja parkis

12.01.2023 sõiduauto registreerimisnumbriga XXX hageja poolt opereeritavas P.Kerese 3 Narva

linnas asuvas parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu nõuab hageja kostjalt

leppetrahvi 40 euro välja mõistmist (dtl 32).

4. Hageja on teinud parkimistingimused infotahvlil nähtavaks ja teatavaks ning kostja on

nende nõustunud ehk sõlminud kehtivalt kinnistu kasutamislepingu (dtl 42). Parkimistingimustest

nähtub, et ala, kus kostja sõidukit parkis 12.01.2023, on üürileandjaks hageja (dtl 77-79). Hageja

poolt esitatud infotahvlil olevate parkimistingimuste kohaselt operaator väljendab lepingus

toodud tingimuste esitamisega pakkumust lepingu sõlmimiseks VÕS § 16 lg 1 järgi. Parkides

sõiduki parklasse aktsepteerib sõidukijuht operaatori poolt esitatud tingimusi ja leping loetakse

sõlmituks VÕS § 20 lg 1 järgi. Tingimuste kohaselt on sõidukijuht kohustatud operaatori

parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu ja parkimislepingu rikkumise eest kohustub

sõiduki kasutaja tasuma leppetrahvi kuni 57 eurot (dtl 42).

5. Hageja esitas parkimistingimuste rikkumise eest kostjale parkimislepingu p. 8 alusel

leppetrahvnõude (dtl 42). Hageja pani leppetrahvi dokumendi kostja poolt kasutatava sõiduki

esiklaasi kojamehe vahele, seega on kostja leppetrahvi nõude kätte saanud (Riigikohtu lahend nr

2-17-117146 p. 12).

6. Kuivõrd kostja leppetrahvinõuet ei tasunud, siis on kostja kohustust rikkunud, mistõttu on

hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Hagejal on õigus nõuda leppetrahvilt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud suuruses.

7. Hagejal on kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisnõue järgnevalt. Vastavalt hageja

leppetrahvi tasumise nõudele, on leppetrahvi tasumise tähtaeg 14 päeva. Antud juhul kohustus

kostja tasuma leppetrahvinõude 40 eurot hiljemalt 26.01.2023 (dtl 32), seega on hageja

arvestanud viivist hagiavalduse esitamiseni seadusjärgses määras perioodi 27.02.2023 kuni

27.12.2025 eest summas 13, 01 eurot.

8. Täiendavalt taotleb hageja TsMS § 367 tuleviku viivisnõude väljamõistmist alates

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (ehk alates 28.12.2025) kuni põhinõude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9. Hageja on esitanud eraldi ka sissenõudmiskulu 30 euro väljamõistmiseks VÕS § 113 2 lg

2 alusel, põhjusel, et hagejal ei ole lepingus sissenõudekulude hüvitamise kohta eraldi

kokkuleppeid kostja sõlmitud.

10. Hageja palub tema menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

11. Hageja esitas 14.01.2026 täiendava seisukoha kostja 13.01.2026 hagi vastusele.

12. Hageja on seisukohal, et kostja väide nõude aegumise kohta ei ole põhjendatud. TsÜS §

146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Parkimislepingust

tulenev leppetrahvinõue muutus sissenõuetavaks pärast selle nõudeavalduses esitatud

maksetähtaja (14 päeva) möödumist. Leppetrahvi nõue esitati kostjale 12.01.2023, see muutus

seega sissenõutavaks 26.01.2023 ning aeguks alles 27.01.2026. Seega palub hageja jätta

aegumise vastuväide kohaldamata.

13. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, mille kohaselt puudub tal leppetrahvi nõudeõigus

kostja vastu põhjusel, et hageja ei ole tõendanud õigust parkla opereerimiseks. Hageja on

seisukohal, mille kohaselt ei pea parkimise korraldamise lepingut esitama, kuna vaidluse

lahendamist ei mõjuta asjaolu, kas parkla valdamiseks oli sõlmitud leping või mitte. Hageja on

teinud parkimistingimused infotahvlil teatavaks ja kostja on parkimisega nõustunud ja sõlminud

lepingu infotahvlil toodud tingimustel.

14. Samuti on hageja tõendanud hageja ja kostja vahel parkimislepingu sõlmimist (dtl 77-79).

Hageja väitel on varasemalt parkimistingimuste olemasolu ja hageja õigust nõuda leppetrahvi

antud parklas ka Viru Maakohus tsiviilasjades nr 2-24-143086, 2-25-106713, 2-24-143086.

Riigikohus on lahendis nr 2-15-3430 p 18 leidnud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab

üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja

märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Samuti, et foto parkimistingimustest ei pea olema

tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi

rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt (dtl 42). Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki

parkimise kuupäeval kehtisid teistsugused parkimistingimused (Tallinna Ringkonnakohtu

lahendid nr 2-19-118554 p 13; nr 2-19-123666 p 39).

15. Hageja esitas leppetrahvinõude pannes selle kostja sõiduki kohamehe vahele ja see on

tõendatud fotoga (dtl 41).

16. Sissenõudekulusid tõendab hageja eraldi väljavõtetega hageja toimingutest (dtl 81-85).

17.

11.02.2026 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kindlaks määrata

ja mõista kostjalt välja hageja kasuks riigilõiv 100 (35+65) eurot ja lepingulise esindaja kulud

summas 527 eurot, kokku 627 eurot. Samuti esitas hageja hagiavalduses taotluse mõista kostjalt

väljamõistetud menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja seisukoht

18. Kostja esitas hagile 13.01.2026 vastuse. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta

rahuldamata. Kostja esitas hageja põhinõudele aegumise vastuväite ja palub kohtul kohaldada

aegumist (VÕS § 146 järgi). Juhul, kui hageja põhinõue kostja vastu ei ole aegunud, siis on

kostja seisukohal, et hageja ei ole tõendanud õigust opereerida parklat asukohaga, P. Kerese 3,

Narva linn ega õigust sõlmida parkimislepinguid ja nõuda leppetrahvi.

19. Samuti on kostja seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et viidatud parkimistingimused

olid konkreetsel ajal ja konkreetses kohas selgelt nähtavad, loetavad ja arusaadavad ning et

kostjal oli reaalne võimalus nendega enne parkimist tutvuda. Üldised viited infotahvlile ei tõenda

kehtiva lepingu sõlmimist (TsMS § 230).

20. Samuti on kostja esitanud vastuväite leppetrahvinõude kättetoimetamise kohta. Hageja ei

ole tõendanud, et teade oli kostjale tegelikult kättesaadav ning et see ei kadunud enne sõiduki

kasutamist. Ainuüksi väide leppetrahviteate panekust kojamehe vahele ei tõenda kättesaamist.

21. Kostja ei nõustu ka hageja sissenõudmiskulude hüvitise 30 euroga, sest hageja ei ole

tõendanud kulude tegelikku kandmist.

22. Kostja vaidlustab asjaolu, et parkimistingimuste rikkumise ajal oli kostja valduses sõiduk,

millega seoses rikkumist kostjale ette heidetakse. Juhul, kui kohus leiab, et leppetrahvinõue on

põhjendatud, palub kostja VÕS § 162 alusel leppetrahvi vähendada, kuna see on

ebaproportsionaalne ja ebamõistlik võrreldes rikkumise iseloomu ja võimaliku kahjuga.

23. Kõrvalnõuded palub kostja jätta rahuldamata ja jätta hageja menetluskulud hageja enda

kanda.

24.

11.02.2026 esitas kostja täiendava seisukoha, milles esitas hagiavaldusele täiendavad

vastuväited. Nimelt oli kostjal õigus tasuta parkimisele ja talle on väljastatud puudega isiku

parkimiskaart. Parkimiskaart oli sõidukis olemas ja nähtaval kohal. Kostja käitus autot parkides

heas usus ja seaduskuulekalt ning hageja ei ole tõendanud parkimistingimuste rikkumist ja ka

seda, et kas kostja puudega isiku parkimiskaart puudus või ei olnud nähtav. Kostja palub kohtul

arvesse võtta tema tervislikku seisundit, sotsiaalset olukorda ja erinevaid õiguspõhimõtteid.

Kostja on esitanud kohtule foto parkimiskaardist nr XXX kehtivusega 12.07-2027.

25. Kostja menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei ole.

Kohtu põhjendused

26. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

27. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda

kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada

tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei

ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama,

miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda

tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

28. Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus asja lihtmenetluses ning teeb otsuse lihtsustatud

kirjeldava ja põhjendava osaga, piirdudes üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

29. Võttes arvesse, et kostja esitas hageja põhinõudele aegumise vastuväite ja palus aegumise

kohaldamist, siis lahendab kohus esmalt põhinõude aegumise küsimuse. Kuivõrd kohus tuvastas,

et pooled on sõlminud 12.01.2023 kinnistu, asukohaga P.Kerese 3 Narva linn parkimislepingu,

siis tegemist on lepingulise suhtega ja selle rikkumisest võrsunud kohtuvaidlusega. TsÜS § 146

lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese

lause kohaselt algab nõude aegumistähtaeg sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Kostja sõiduki suhtes on koostatud leppetrahvinõue 12.01.2023, mis tuli tasuda

14 päeva jooksul trahvinõude esitamise kuupäevast alates, st hiljemalt 26.01.2023. Arvestusega,

et kostjal tuli leppetrahv tasuda hiljemalt 26.01.2023, algas aegumine TsÜS § 147 lg 1 kohaselt

27.01.2023. Hageja on esitanud 20.11.2025 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu

kiirmenetluse avalduse kostjalt leppetrahvi, viiviste ja sissenõudmiskulude hüvitise saamiseks.

Seega asub kohus seisukohale, et hageja on kostja vastu esitanud õigeaegselt lepingust tulenev

leppetrahvinõue kolme aastase aegumistähtaja sees. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine

õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg

2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses,

nagu antud juhul on hageja teinud. Kuna aegumine peatus 20.11.2025 maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisega ning nõude menetlemine jätkus hagimenetluses, ei ole kolme aastane

aegumistähtaeg ka sel põhjusel möödunud ja põhinõue ei ole aegunud. Kohus viitab kostjale, et

kui põhinõue ei ole aegunud, siis ei ole aegunud ka teine põhinõue (kahju hüvitamise nõue-

sissenõudmiskulude väljamõistmiseks) ja kõrvalnõue.

30. Kohtu hinnangul on pooltevaheline võlasuhe kvalifitseeritav parkimislepinguna ehk

kinnistu tasu eest kasutamise lepinguna VÕS § 271 tähenduses.

31. Kohus on tuvastanud, et hageja tegutseb vaidlusaluses parklas kostjale leppetrahvinõude

vormistamise ajal parkimisoperaatorina ning kostja oli seisuga 12.01.2023 sõiduki

registreerimismärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja. Seoses eeltooduga kohus viitab, et hageja

parkimistingimuste p 1(dtl 42) kohaselt sõlmitakse AS ÜHISTEENUSED (edaspidi operaator)

ehk hageja ning sõiduki omaniku või kasutaja (edaspidi sõiduki juht) vahel eraparkla kasutamise

leping järgmistel tingimustel: 1) operaator väljendab lepingus toodud tingimuste esitamisega

pakkumust lepingu sõlmimiseks VÕS § 16 lg 1 alusel. Parkides sõiduki parklasse aktsepteerib

sõidukijuht operaatori poolt esitatud tingimusi ja leping loetakse sõlmituks VÕS § 20 lg 1 järgi.

Hageja parkimistingimuste p 4 kohaselt on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või

vastutatav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-3-16 p

11 sedastanud, et kui sõiduki juhti ei ole tuvastatud ning parkimisoperaator ei suuda tõendada,

kes sõidukit juhtis, eeldatakse olukorras, kus parkimistingimustes on kokku lepitud, et

parkimislepingu sõlmis ning parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanik. Kostja

ei ole eeltoodud eeldust ümber lükanud mistahes dokumentaalse tõendiga ning seega on hageja

õigesti esitanud nõuded kostja vastu. Seega esitatakse leppetrahvinõue sõiduki omaniku vastu.

32. Hageja nõue tuleneb asjaolust, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping, kui

kostja sisenes 12.01.2023 sõidukiga registreerimisnumbriga XXX vaidlusalusesse parklasse,

jättes parkimistasu maksmata ning rikkudes sellega parkimistingimusi ehk lepingutingimusi.

Eeltoodust johtuvalt, on hageja esitanud kostja vastu põhjendatult leppetrahvi,

sissenõudmiskulude ja viiviste nõuded.

33. Hageja poolt esitatud fotod vaidlusaluse parkla lepingutingimustega parkimistahvlitest

näitavad, et need olid selgelt nähtavad parklasse sisenedes (dtl 77-79). Lepingutingimuste

kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Kuivõrd kostja oli sõiduki

omanik, siis tuleb parkimisleping lugeda vastavalt parkimistingimustele sõlmituks hageja ja

kostja vahel. Parkimistingimuste p. 7 kohaselt kohustub sõidukijuht vahetult pärast sõiduki

parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale

nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi

kehtivust. Vaidlust ei ole selles, et parkimise eest hagejale ei tasutud ning seda tõendavad hageja

fotod kostjale kuuluvast sõidukist (dtl 33-39).

34. Samuti ei ole kostja tõendanud, et 12.01.2023 ehk leppetrahvinõude koostamise ja

väljastamise päeval P. Kerese 3 Narva linn tasulisse parkimisalasse sõites ei olnud vastavaid

märke. Samuti ei ole kostja tõendanud, et 12.01.2023 olid tasulisse parkimisalasse sõites väljas

teistsuguste parkimistingimustega tahvlid, kui need, millele hageja hagi esitamisel tugines. Seega

on tõendamist leidnud, et 12.01.2023 oli P. Kerese 3 Narva linn asuv kinnistu tähistatud kui

tasuline eraparkla ja sellele sisenemisel olid väljas eraldi parkimistingimustega tahvlid, millistel

tingimustel loeti hageja ja kostja vahel parkimisleping sõlmituks (dtl 77-79). Seega on kohus

seisukohal, et tuvastamist on leidnud asjaolu, et kostja parkis 12.01.2023 tasulisel parkimisalal,

jättis selle eest tasumata ehk rikkus eraparkla parkimislepingut. Järelikult oli hagejal õigus nõuda

kostjalt lepingu rikkumise eest leppetrahvi 40 eurot.

35. Riigikohus on pidanud parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki

esiklaasi kojamehe vahele mõistlikuks viisiks tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu lahend nr

2-17-117146 p.12). Hageja on esitanud kohtule ka kostjale koostatud leppetrahvinõude, millisena

see kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahel paigaldati (dtl 41). Seega ei ole kohtul alust kahelda,

et leppetrahvi teatisel sisaldus sama leppetrahvinõue, mis on tõendina lisatud hagile. Seega valis

hageja leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku

viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõudest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.

36. Kostja on 11.02.2026 menetlusdokumendis esitanud täiendavaid vastuväiteid hagile kui

ka tõendi Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt väljastatud puudega inimese sõiduki parkimiskaardi

nr XXX. Kostja väidab, et tal oli õigus 12.01.2023 P.Kerese 3 Narva linnas asuvas eraparklas

parkida tasuta, kuna ta on puudega isik. Kohus leiab, et vastuväide hagile ei ole asjakohane ja

asjakohane tõend ei ole ka parkimiskaart nr XXX. Kostjale heidetakse ette parkimistingimuste

rikkumist eraparklas, mis asub Narva linnas. Kostja on esitanud enda kui väidetavalt puudega

isiku parkimistasu vabastamiseks tõendina teise linnavalitsuse ehk Narva-Jõesuu Linnavalitsuse

parkimiskaardi, mis seega ei kehti Narva linna avalikel teedel ja tänavatel ega ka Narva linnas

asuvas eraparklas. Liiatigi hageja poolt kohtule 20.02.2026 edastatud Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse 19.02.2026 kirjast tuleneb ka see, et nimetatud parkimiskaart väljastati alles

17.07.2023 ning Tatjana S. S. nimele. Eeltoodust johtuvalt ei ole asjakohased ka kostja ülejäänud

vastuväited selles, et hageja ei ole tõendanud, kus ja kas nimetatud parkimiskaart pidi kostja

autos 12.01.2023 asuma. Hageja on esitanud kohtule asjakohased ja usaldusväärsed tõendid -

ajatemplitega fotod kostjale kuuluvast autost ehk asjaolu kohta, et kostja rikkus eraparkla

parkimistingimusi jättes tasumata parkimistasu (dtl 33-39).

37. Kuivõrd on leidnud üheselt tõendamist asjaolu, et kostja ei ole leppetrahvinõuet tasunud,

siis on kostja rikkunud lepingust tulenevat rahalist kohustust ja hagejal oli õigus selleks esitada

kohtule kohustuse täitmise nõue VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 158 lg 1 alusel.

38. Kostja on väitnud vastuses hagile, et hageja leppetrahvinõue 40 eurot on

ebaproportsionaalne ja ebamõistlik võrreldes rikkumise iseloomu ja võimaliku kahjuga ning

palub seda kohtul vähendada (VÕS § 162). Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. Kohus leiab, et

kostjalt nõutav leppetrahv 40 eurot ei ole VÕS § 42 lg 3 p. 5 tähenduses ebamõistlikult suur ega

ka ebaproportsionaalne. Kuna leppetrahv on mõeldud lepingupoole lepingu täitmisele

sundimiseks, siis peab see olema suuruse poolest selline, et see motiveeriks rikkujat kohustust

täitma. Kohus viitab, et hageja parkimistingimuste p 8 kohaselt kohustub sõidukijuht lepingu

rikkumise korral tasuma operaatorile leppetrahvi 57 eurot ning see selle tasumine ei asenda

parkimistasu maksmist. Seega ei ole hageja kostjalt nõudnud maksimaalses summas leppetrahvi,

vaid 17 euro võrra väiksemat leppetrahvi (dt 42). Seega kuulub leppetrahv 40 eurot kostjalt

hageja kasuks välja mõistmisele ning selle vähendamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.

39. Võttes arvesse, et kostja ei ole pikema aja jooksul tasunud leppetrahvi ning seega on

viivitanud leppetrahvi tasumisega, siis on hagejal VÕS § 113 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt

rahalise kohustusega viivitamise korral viivist. Hageja nõuab viivist alates leppetrahvinõude

sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni ehk perioodil 27.02.2023 kuni 27.12.2025.

Hageja on ekslikult arvestanud viivise arvestamise aluseks oleva perioodi alguseks 27.02.23.

Seega tuleb lugeda õigeks viivise arvestamise aluseks olevaks perioodiks 27.01.2023 (mil

leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks) kuni 27.12.2025 (dtl 32, 21). Seega on hagi esitamisega

sissenõutavaks muutunud viivisenõude suurus 13,37 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks

välja mõistmisele. Eeltoodud põhjendustel tuleb rahuldada ka hageja TsMS § 367 alusel esitatud

edasiulatuv viivisnõue, kuid ulatuses, mis on see piiratud 26,63 euroga (40-13,37), et käesoleva

otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületaks põhivõlga, kuivõrd hageja ei ole

vastavalt kohtupraktikale tõendanud seda summat ületavas osas endale kahju tekkimist

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05 p.19). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka

viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 28.12.2025 (dtl 25) kuni põhivõla täieliku

tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 26, 63 eurot (40-13,37).

40. Hageja on esitanud kostja vastu nõude kooskõlas VÕS § 113 2 lg 2 sissenõudmiskulu 30

euro hüvitamiseks. Hageja on tõendanud, et on üritanud kostjalt kohtuväliselt leppetrahvi

tasumist nõuda (dtl 43-53, 81-85) ning selle tasumise kohustust kostjale ka meelde tuletanud.

Seega tuleb kostjalt sissenõudmiskulu 30 eurot hageja kasuks välja mõista. Kohus selgitab

kostjale, et väljamõistetud sissenõudmiskulu ei ole seotud faktiliselt kulude kandmisega, mis

tähendab, et hageja ei pea sissenõudmiskulu 30 eurot väljamõistmiseks tõendama tehtud

toiminguid kuludokumentidega. Kostjal oli võimalus sissenõudmiskulu vältida leppetrahvinõude

õigeaegse tasumisega.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

41. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

42. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks tehti otsus. Sellest

tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda.

43. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad hageja

menetluskulud riigilõivust 100 eurot (35+65) ja hageja lepingulise esindaja tasust 527 eurot.

Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv kokku 100 eurot on

põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt tervikuna välja mõista (TsMS § 139 lg 2,

riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

44. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse osutamisest tekkinud

menetluskulu välja mõistmise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjendustel.

Esmalt kohus sedastab, et antud tsiviilasja puhul ei ole tegemist keerulise vaidlusega, millest

tulenevalt oleks pidanud hageja kasutama selleks eraldi lepingulist esindajat. Kuivõrd hageja

siiski kasutas lepingust esindajat, siis leiab kohus, et vaidluse eripärast ja vähesest keerukusest

lähtuvalt on põhjendatud lugeda hageja lepingulise esindaja tunnihindeks 100 eurot

(käibemaksuta) ning seda ka põhjusel, et hagejale on osutatud õigusteenust hinnaga, mis on

omane advokaatide tunnihindele, kuid hageja esindaja ei ole Eesti Advokatuuri liige (TsMS §

175 lg 1). Järgnevalt hindab kohus hageja lepingulise esindaja poolt sooritatud

menetlustoiminguid eraldi:

44.1. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine kohtule- hinnaga 20 eurot-

kohus loeb toimingu ja rahalise kulu põhjendatuks;

44.2.

Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine

kohtule, ajakuluga 2 tundi, maksumusega 338 eurot- kohus ei pea põhjendatuks hageja

toimingut, mis seisneb täiendavate alusdokumentidega tutvumises ja analüüsis, kuna

hagimenetlusele on eelnenud maksekäsu kiirmenetlus, mis tähendab, et hageja nõuete aluseks

olevate asjaoludega seotud dokumentidega on juba maksekäsu kiirmenetluse algatamise eelselt

tutvutud ja neid analüüsitud, et kohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitada. Seega peab

kohus ülejäänud menetlustoiminguid põhjendatuks, kuid vähendab ajakulu 1,5 tunnile

maksumusega 150 eurot;

44.3. Kostja 13.01.26 vastusega tutvumine, hageja 14.01.26 seisukoha koostamine ja esitamine

ajakuluga 1 h, maksumusega 169 eurot- kohus peab menetlustoimingut ja sellele kulunud ajakulu

põhjendatuks, kuid maksumusega 100 eurot.

45. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulude hüvitis summas

370 eurot (100+20+150+100).

46. Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimetatud taotlus on kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ja

kuulub rahuldamisele.

Edasikaebamise kord

47. Kooskõlas TsMS § 442 lg 10 võib maakohus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud

otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige

juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha

saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.

48. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg

21).

49. Tulenevalt TsMS § 637 lg 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

/digitaalselt allkirjastatud/

Mari-Ann Veiermann

Kohtunik