3-26-507/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-507

Haldusasi

Menetlusosalised

Menetlustoiming

L.M riigi õigusabi taotlus

Taotleja - L.M

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta L.M riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates

Asjaolud

1. Tallinna Halduskohtule saabus 23.02.2026 L.M taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotleja esitas

25.02.2026 majandusliku seisundi teatise ning seda tõendavad dokumendid. Taotleja soovib riigi

õigusabi korras esindajat haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Taotluse põhjendustest

nähtuvalt soovib taotleja vaidlustada Politsei-ja Piirivalveameti (PPA) 07.01.2026 otsust nr 15.3-

3.2/1-1 ning 19.02.2026 vaideotsust nr 15.3-3.6/12. Taotlejal puudub vajalik juriidiline oskus

vaidlustatud otsuste põhjenduste analüüsimiseks ja kaebuse koostamiseks. Taotleja on töötu,

mistõttu ei ole tal võimalik tasuda õigusabikulude eest. Ilma õigusabita ei ole taotleja võimeline

pöörduma kohtusse. Ilma elamisloata ei ole taotlejal võimalik töötada seaduslikult.

Kohtu põhjendused

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 alusel on menetlusabi riigipoolne abi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi

saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda

tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi

õigusabi eest tasumisel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi

seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

3. Taotluse kohaselt vajab taotleja riigi õigusabi PPA 07.01.2026 otsuse nr 15.3-3.2/1-1 ning

19.02.2026 vaideotsuse nr 15.3-3.6/12 kohtus vaidlustamiseks. Kuivõrd esitatud tõenditest

nähtuvalt on taotleja läbinud vaidemenetluse, ei nähtu kohtule, et taotleja vajab riigi õigusabi

haldusmenetluses.

4. Kohtu hinnangul on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene, kuna PPA

07.01.2026 otsuse nr 15.3-3.2/1-1 ning 19.02.2026 vaideotsuse nr 15.3-3.6/12 vaidlustamisel ei ole

perspektiivi. PPA 19.02.2026 vaideotsusest nr 15.3-3.6/12 nähtuvalt esitas taotleja PPA-le taotluse

elamisloa saamiseks välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama

asumiseks. Tulenevalt VMS § 116 lg-st 1 võib välismaalasele anda tähtajalise elamisloa, kui

elamisloa andmise tingimused on täidetud ega esine asjaolusid, mis tooksid kaasa elamisloa

andmisest keeldumise. VMS § 116 lg-st 2 peavad tähtajalise elamisloa andmise nõuded olema

elamisloa kehtivusaja jooksul jätkuvalt täidetud. VMS § 2102 lg 1 p 2 sätestab, et tähtajalise

elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks võib anda, kui välismaalane on Eestis hästi kohanenud

ning kui välismaalase senine tegevus on olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja

tingimustega (VMS § 2102 lg 1 p 3). Kohtupraktikas on leitud, et VMS § 118 p 9 alusel antakse

elamisluba selleks, et soodustada välismaalaste Eestisse elama jäämist või naasmist, kui selleks on

esineb avalik huvi. Näiteks on avalik huvi olemas, kui välismaalase puhul on alust arvata, et ta

jätkab oluliselt panustamist Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengusse (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 23.04.2025 otsus asjas nr 3-23-670). Seega tuleb lugeda, et VMS § 118 p-s 9 ette

nähtud tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks antakse mitte eeskätt välismaalase

õiguste kaitse huvides, vaid siis, kui seda nõuavad riigi (avalikud) huvid. Selle võrra on ka

ulatuslikumad riigi võimalused kehtestada tingimusi seda liiki elamisloa saamiseks ja isikul on

sellevõrra suurem hoolsuskohustus täita kõik vajalikud eeldused, et õigustada Eestis elamise

võimalust. Teisisõnu ei pea seda liiki elamisloa andmisest keeldumiseks olema väga olulisi,

ülekaalukaid põhjusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2025 otsus asjas nr 3-24-974, p 10).

5. PPA 19.02.2026 vaideotsusest nr 15.3-3.6/12 tuleneb, et taotlejale anti tähtajaline elamisluba

töötamiseks P. DUSSMANN EESTI Osaühingus kehtivusajaga 26.11.2020 kuni 26.11.2025

(esimene elamisluba töötamiseks) ning Elis Textile Service AS-s töötamiseks kehtivusajaga

07.01.2025 kuni 07.01.2027 (teine elamisluba töötamiseks). Taotleja töötas nimetatud äriühingutes

25.09.2020 kuni 23.04.2021 (P. DUSSMANN EESTI Osaühingus) ning 07.01.2025 kuni

24.01.2025 (Elis Textile Service AS-s). Seega ei ole taotleja tegevus olnud kooskõlas elamisloa

andmise tingimustega. Järelikult ei oleks võimalikul kaebusel edulootusi, mistõttu kohus keeldub

taotlejale riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 punkti 5 alusel.

6. Kuna esineb RÕS §-st 7 tulenev keeldumise alus, siis ei pea kohus vajalikuks täiendavalt

hinnata taotleja majanduslikku seisu (RÕS § 6 lg 1). Samas nähtub PPA 19.02.2026 vaideotsusest

nr 15.3-3.6/12, et taotleja on kasutanud juriidiliste teadmistega esindaja abi, millest saab järeldada,

et taotleja on leidnud siiski (rahalisi) võimalusi juriidilise teenuse saamiseks.

7. Kohus selgitab täiendavalt taotlejale, et kohtule esitatavas kaebuses tuleb märkida:

- Taotlus ja põhjendused. Kaebuses tuleb tuua välja, miks otsusega ei nõustuta ning milliseid

tõendeid või asjaolusid on PPA valesti hinnanud;

- kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 20 eurot. Kui kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks,

tuleb esitada menetlusabi taotlus ja majandusliku seisundi teatis;

- viimane tähtaeg kaebuse esitamiseks on 02.03.2026.

8. Määrus toimetada taotlejale kätte.

(digitaalselt allkirjastatud)