2-23-9557/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 26. veebruar 2026

Tsiviilasja number

2-23-9557

Tsiviilasi

Coop Pank AS-i hagi Jelena Angeri vastu 8000 euro

ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. septembri 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Jelena Angeri apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

8960 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Coop Pank AS (registrikood 10237832;

õiguseellane Coop Finants AS), lepinguline esindaja

Margit Saar

Kostja Jelena Anger (isikukood XXXXXXX),

lepinguline esindaja Merike Roosileht

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 16. septembri 2025. a

otsus muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Jelena Angeri kanda. Hüvitatavad

menetluskulud apellatsioonimenetluses puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Coop Finants AS (õigusjärglane Coop Pank AS, hageja) esitas 4. juulil 2023 Viru

Maakohtule Jelena Angeri (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja 8000 eurot ja viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 5. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni ning jätta

menetluskulud kostja kanda.

Pooled sõlmisid 1. aprillil 2022 väikelaenulepingu nr XXXXXXXX (leping). Kostja

allkirjastas lepingu samal päeval digitaalselt. Hageja kohustus andma kostjale lepingu

alusel laenu 8000 eurot. Krediidi kulukuse määr on 16,34% aastas. Kostja pidi laenu tagasi

maksma 10. aprilliks 2027. Hageja maksis laenu välja 1. aprillil 2022 kostja avaldatud

pangakontole.

Kostjal tekkis lepingust tulenev võlg alates 10. maist 2022. Kostja jättis tasumata 1.–3.

osamakse. Hageja andis seejärel, 29. juulil 2022 kostjale 14-päevase tähtaja võla

tasumiseks ja pakkus võimalust läbirääkimisteks. Kostja ei tasunud võlga tähtaegselt.

Hageja ütles 29. augusti 2022. a avaldusega lepingu üles. Kostja sai avalduse kätte 31.

augustil 2022.

Hageja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja esitas pangakontoris

hagejale laenutaotluse, milles soovis laenu 8000 eurot. Kostja märkis enda tööandja,

sissetuleku 900 eurot kuus ja finantskohustused 0 eurot kuus. Arvestades kostja väiteid

menetluses, esitas kostja laenu taotlemisel enda finantskohustuste kohta hagejale teadlikult

valeandmeid. Hageja kontrollis kostja krediidivõimelisust piisavalt. Kostja kahju

hüvitamise nõue on põhjendamatu.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja rikkus kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja

rikkumise tulemusel tekkis kostjal kahju. Kuna hageja nõuab kostjalt 8000 euro tasumist ja

viiviseid, on kostjal tekkinud kahju vähemalt 8000 eurot. Kostja tasaarvestab oma kahju

hüvitamise nõude hageja nõudega laen tagasi maksta. Hageja nõuded on seega lõppenud.

Viivisenõue on hea usu põhimõttega vastuolus, kuna hageja jättis enda kohustused

täitmata.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 16. septembri 2025. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 8000 eurot ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 5. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 700 eurot.

Pooled sõlmisid tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. Vaidlust ei ole, et kostja

lepingu sõlmis ja sai selle alusel laenu 8000 eurot ning et hageja on lepingu üles öelnud.

Laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, s.o VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud

kohustusi. VÕS § 4034 lg 7 järgi ei tähenda see aga, et leping on tervikuna tühine, vaid see

on tühine üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Kostjal on seega

kohustus maksta hagejale tagasi lepingu alusel saadud laen 8000 eurot.

Kostja ei toonud välja, milles seisneb talle vastutustundliku laenamise põhimõte

rikkumisega tekitatud kahju, ega esitanud selle kohta tõendeid. Asjakohane on hageja viide

kohtupraktikale, mille kohaselt, kui tarbija on esitanud valeandmeid, võib VÕS § 101 lg 3

alusel olla välistatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega seotud kahju

hüvitamine. Kostja viidatud kohtupraktikast ei tulene, et kostja ei peaks vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt laenu tagasi maksma. VÕS § 200 lg 4 järgi ei

saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostjal ei ole hageja

vastu tasaarvestatavat nõuet. Tasaarvestus ei ole seega võimalik.

Põhinõude rahuldamise tõttu on hageja viivise nõue VÕS § 113 lg 1 järgi põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega

jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, või alternatiivselt saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks tagasi.

Hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohus hindas tõendeid

formaalselt ja rikkus kohtulahendi põhjendamise ja tõendite hindamise kohustust, kuna ei

võtnud arvesse kostja väiteid tema maksevõime puudumise kohta ega hinnanud kostja

esitatud tõendeid. Kostjal tekkis hageja hooletu krediidikäitumise tõttu kahju, mis

väljendub kostja varalise seisundi halvenemises, ülemäärases võlakoormuses, viivise ja

sissenõudmiskulude tekkimises. Kostja tasaarvestas oma kahju nõude hageja vastu hageja

nõudega laenu tagastamiseks kostja vastu. Maakohus jättis sellega põhjendamatult

arvestamata. Viivisenõue on hea usu põhimõttega vastuolus, kuna hageja põhjustas kostja

makseraskused. Hageja ei saa kostjalt seega viivist nõuda.

Hageja ei määranud tagasimakseid uuesti, kuigi maakohus andis selleks tähtaja. Kostja ei

saanud tagasimaksete tasumisega viivitusse sattuda.

5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei oma tähtsust, kuna hageja nõuab

kostjalt laenu põhiosa 8000 eurot intressi ja lisatasudeta. Kohus analüüsis kostjale laenu

andmist ja leidis, et vastutustundliku laenuandmise nõudeid ei ole täidetud. Kostja kahju

hüvitamise nõue on sisustamata ja tõendamata. Kostja ei saanud seega seda nõuet hageja

nõude tasaarvestamiseks kasutada. Hageja viivisenõue ei ole hea usu põhimõttega

vastuolus, kuna viivis ei ole laenuga seotud tasu, vaid õiguskaitsevahend kohustuse

täitmise tagamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust

selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1

tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole

rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks kaebuse sisu arvestades mõjutada

otsust. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

1. Maakohtu hinnangul rikkus hageja laenuandjana vastutustundliku laenamise põhimõtet

(VÕS § 4034 lg 1) ning ei võinud seega kostjaga laenulepingut sõlmida (VÕS § 4034 lg 6).

Sisuliselt nõustus maakohus seega kostjaga. Seetõttu on põhjendamatud

apellatsioonkaebuse väited, nagu oleks maakohus vastutustundliku laenamise põhimõtte

osas midagi ebaõigesti tuvastanud või otsust ebapiisavalt põhjendanud.

Samas ei ole hageja esitanud kostja vastu selliseid nõudeid, mis oleks vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tõttu VÕS § 4034 lg 7 kohaselt välistatud. Muu hulgas ei

välista vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine tarbija kohustust tagastada

krediidiandjale saadud laenusumma. Maakohus on õigesti märkinud, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole VÕS § 4034 lg 7 järgi mitte terve

krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas –

osas, milles kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast.

Samuti ei saa krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel nõuda

tarbijalt muid tasusid, v.a seadusjärgne intress (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 24).

VÕS § 4034 lg 7 järgi ei ole välistatud tarbijalt ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivise nõudmine.

2. Kostja leiab apellatsioonimenetluses jätkuvalt, et tal tekkis hageja hooletu

krediidikäitumise tõttu kahju ning tal on õigus tasaarvestada enda kahjunõue hageja vastu

hageja nõudega laenu tagastamiseks kostja vastu. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu.

Kostja ei ole enda väidetavat kahjunõuet vajalikul määral sisustanud ega esitanud nende

väidete kohta tõendeid (TsMS § 230 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel on tarbijal VÕS § 4034 lg-st 8 tulenevalt

iseenesest õigus krediidiandjalt kahju hüvitamist nõuda (v.a osas, mis on kaetud

intressimäära alanemisega). Sellise kahju hüvitamise eesmärk saab olla kahjustatud isiku

asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta poleks lepingut sõlminud (VÕS § 127 lg

1). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete

tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist (RKTKo

27.11.2012, 3-2-1-136-12, p 25).

Kui kostja poleks laenulepingut sõlminud ja hagejalt 8000 eurot laenu saanud, puuduks tal

küll laenu tagastamise kohustus, kuid ta ei oleks hagejalt sellisel juhul ka 8000 eurot

laenuks saanud. Samuti ei saa hageja poolt nõutavat viivist (alates hagiavalduse

esitamisest) pidada vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tekkinud

kahjuks. Seadusjärgses määras viivist saaks hageja kostjalt nõuda ka juhul, kui poolte

vahel kehtiv leping puuduks ning saadud 8000 eurot tuleks kostjal tagastada alusetu

rikastumise sätete alusel (VÕS § 113 lg-d 1 ja 2).

Kostja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 5. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-5865

põhineb käesolevas asjas esitatud asjaoludest oluliselt teistsugustel asjaoludel ning pole

seetõttu praeguse menetluse seisukohalt asjakohane.

3. Samuti ei leia ringkonnakohus, et viivise nõudmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates hagi esitamisest (TsMS § 367) oleks hea usu põhimõtte vastane.

4. Iseenesest õige on apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei ole maakohtu ettepanekule

vaatamata uuesti määranud lepingujärgseid tagasimakseid (ehk esitanud tagasimaksete

ümberarvestust). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. See

tähendab, et krediidiandjal tuleb tarbija juba makstud muude tasude ja enamtasutud intressi

võrra vähendada krediidi tagasimakseid. Krediidiandjal tuleb tagasimaksed uuesti määrata

lepingu sõlmimise hetke seisuga.

Kuigi hageja ei ole makseid uuesti määranud, pole sellel praeguse asja lahendamisel

tähtsust, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja laepingu alusel ühtegi tagasimakset

teinud. Hageja väitel ei ole kostja tagasimakseid teinud ning kostja ei ole väitnud ka

vastupidist, samuti ei nähtu tagasimakseid kohtule esitatud tõenditest. Kuna kostja ei ole

hagejale midagi tasunud, puudub sisuline vajadus makseid uuesti määrata. Sõltumata

ümberarvestusest on kostja jätnud kolm lepingujärgset tagasimakset (vähemalt nende

põhiosas) tegemata ning hagejal oli 29. augusti 2022. a seisuga õigus leping üles öelda.

Lepingu ülesütlemise tõttu muutus kogu saadud laenusumma (saadud krediidi) tagastamise

kohustus sissenõutavaks.

5. Kostja on 9. veebruaril 2026 ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendis (dlt 224–

229) väitnud, et ta ei saanud 8000 eurot endale, vaid selle raha said kostja nimel tegutsenud

kelmid. Kostja arvates ei rikastunud ta seega hagejalt saadud 8000 euro võrra.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa selle esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud

väitega asja lahendamisel arvestada. Menetlusosalisel tuleb asjaolud ja tõendid üldjuhul

esitada maakohtus eelmenetluse käigus. Pool võib apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid

esitada erandlikult üksnes TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud eeldustel. Ringkonnakohtu

hinnangul TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud eelduseid praegusel juhul ei esine. Kostjal tulnuks

uute asjaolude esitamise lubatavust ka põhjendada (TsMS § 633 lg 5, § 652 lg 4). Kostja ei

ole seda teinud.

Eelmärgitut ei muuda hageja teadlikkus Politsei- ja Piirivalveameti menetluses olnud hagi

aluseks oleva lepinguga seotud kriminaalasjast. Hagimenetlus on võistlev menetlus (TsMS

§ 5 lg-d 1 ja 2). Hageja on (lõppenud) kriminaalasja menetluse hagiavalduses küll ära

märkinud, kuid ei ole tuginenud sellele, et kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud või

hagejalt laenu saanud (selle ei tuginenud kuni 9. veebruarini 2026 oma vastuväidetes ka

kostja).

8. Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad apellatsiooniastme

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellatsioonkaebuse esitaja) kanda.

9. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-st 3 lähtudes kindlaks ka apellatsiooniastme

menetluskulude rahalise suuruse. Hagejal ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud, mida hageja esindaja kinnitab ka 13. jaanuari 2026. a avalduses

(dtl 220). Seega hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)