2-22-19402/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov, Siiri Malmberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.02.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-19402

Kohtuasi

AS Elenger Grupp hagi Osaühing TALLINNGAAS

vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.09.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing

TALLINNGAAS

13.10.2025

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

27 699,26 eurot

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AS Elenger

Grupp (registrikood 10178905), lepingulised esindajad

Kaidi Sulg ja Kristi Lõoke

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Osaühing

TALLINNGAAS (registrikood 10941324), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Taimar Ehrlich

Menetluse liik

Istungimenetlus, istung 05.02.2026

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 12.09.2025 otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis

kostjalt välja põhinõude 11 321,72 eurot ületavas osas ja viivise seisuga

11.09.2025 47861,85 eurot ületavas osas ning viivise põhinõudelt 11 321,72 eurot

ületavas osas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.09.2025

kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud

osas uus otsus, millega jätta hagi selles osas rahuldamata ning jätta

menetluskulud poolte kanda. Muus osas jätta otsus muutmata.

2. Osaühing TALLINNGAAS apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kehtiv otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Mõista Osaühingult TALLINNGAAS AS Elenger Grupp kasuks välja tasu

gaasi eest 11 321,72 eurot ja viivis 11.09.2025 seisuga 4781,85 eurot ning viivis

põhinõudelt 11 321,72 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 12.09.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

3.3. Mõista Osaühingult TALLINNGAAS AS Elenger Grupp kasuks välja tasu

võrguteenuse eest 759,82 ja sissenõutavaks muutunud viivis 759,82 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3.4. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS Elenger Grupp (kehtetu ärinimi AS Eesti Gaas; hageja) esitas 29.12.2022 Harju

Maakohtule hagiavalduse Osaühingu TALLINNGAAS (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt tegeleb hageja maagaasi impordi ja müügiga. Kostja tegevuseks on

gaasi müük ja gaasi lõpptarbijatele jaotamise teenuse (võrguteenuse) osutamine. Kostja omab

kahte jaotusvõrku Tallinnas Nõmme linnaosas. Kostjale kuuluvasse gaasivõrku siseneb

hagejale ja teistele gaasimüüjatele kuuluv gaas AS Gaasivõrk (edaspidi Gaasivõrk)

jaotusvõrgust. Tegutsedes gaasi müüjana omandab kostja piirimõõtepunktis hagejalt gaasi ja

müüb selle edasi lõpptarbijatele. Tegutsedes võrguettevõtjana toimetab kostja nii enda poolt

omandatud kui teistele müüjatele kuuluva gaasi tema võrgu piirimõõtepunktidest kuni

lõpptarbijateni.

Selleks, et ülekandevõrgust jõuaks gaas kostjale kuuluvasse gaasivõrku, osutab kostjale

lepingu alusel võrguteenust Gaasivõrk. Kostja ei ole perioodil 2017. a august–2022. a august

tasunud Gaasivõrgu arveid võrguteenuse eest kokku summas 967,59 eurot. Gaasivõrk

loovutas hagejale nõuded kostja vastu. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja võrguteenuse

tasu 967,59 eurot ja viivise iga arve alusel võlgnetavalt summalt lepingus sätestatud määras

0,06% päevas alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja võttis perioodil 2017. a august–2022. a august Gaasivõrgu võrgust võrguteenuse

kasutamiseks gaasi, mis kuulus hagejale. Pooled ei ole gaasi müügilepingut sõlminud, kuid

nende vahel on seaduse alusel tekkinud müügilepingu laadne võlasuhe. Sisuliselt müüs hageja

kostjale gaasi selleks, et kostja saaks oma kohustusi võrguettevõtja ja müüjana täita. Kostja

tunnistas võlasuhet tasudes osaliselt hageja väljastatud arveid. Kostja peab hagejale tasu

maksma. Tasu arvestamise aluseks tuleb Majandus- ja taristuministri 28.07.2017 määrusega

vastu võetud „Gaasituru toimimise võrgueeskirja“ (võrguseekiri) alusel võtta bilansigaasi

hind, millele lisandub põhjendatud kulutuste summa. Ebaõige on kostja väide, et

võrgueeskirjast tulenev tasu arvestamise kord on põhiseadusvastane. Hageja palub mõista

kostjalt välja võrgueeskirja alusel arvestatud tasu gaasi eest 22 939,42 eurot ja viivise iga arve

alusel võlgnetavalt summalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni põhinõude täitmiseni. Kui kohus ei

nõustu, et tasu gaasi eest saab võrgueeskirja alusel määrata, palub hageja mõista kostjalt välja

tasu hageja arvetel väljatoodud summades kokku 18 962,01 eurot ja viivise iga arve alusel

võlgnetavalt summalt seaduses sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni põhinõude täitmiseni.

Kui kohus leiab, et hageja ja kostja vahel puudus lepinguline suhe, on hagejal õigus nõuda

kostjalt tasu maksmist delikti alusel. Hageja nõude aluseks saab olla VÕS § 1045 lg 1 p 8,

alternatiivselt sama sätte p 7 või alternatiivselt sama sätte p 5 alusel. Kostja tekitas hagejale

kahju selliselt, et ta ei tasunud kogu hagejalt omandatud gaasi eest. Kostja jättis tasumata 18

962,01 eurot. Alternatiivselt on hagejal õigus nõuda kostjalt tasu 18 962,01 eurot käsundita

asjaajamise alusel.

Asjakohatud on kostja väited gaasikoguse mõõteerinevuste kohta. Kostjale kuuluvasse võrku

siseneb hageja gaas Gaasivõrgule kuuluvast jaotusvõrgust. Gaasivõrk mõõdab kostja võrku

siseneva gaasi kogust. Kostja võrku sisenenud gaasi kogus on fikseeritud tegeliku

temperatuuri ja rõhku arvestades ning fikseeritud gaasi koguse üle ei saa vaidlust olla. Kostjal

on kohustus tagada tema võrgust väljuva gaasi korrektne mõõtmine. Hageja ei kanna riski, kui

kostjale kuuluvast võrgust väljuva gaasi kogused on määratud ebatäpselt.

Alusetu on kostja väide, et 2022. a augusti eest esitatud arvel näidatud gaasi kogus on

ebaõige. Hageja väljastas arve kostja esitatud andmete alusel. Ebaõige on kostja väide, et

hageja ei ole arvestanud kostja poolt tasutud summadega täies ulatuses. Kostja on üksikud

korrad rohkem tasunud ja nende summadega on hageja lugenud kaetuks varasemaid nõudeid,

mis haginõudes ei kajastu.

Kui pooltevahelist suhet käsitleda seaduse alusel tekkind müügilepingulaadse võlasuhtena,

siis nõuded, mis on esitatud 2018. a–2019. a osas ning 2019. a osas kuni novembrini on

aegunud. Kui hageja nõue on kvalifitseeritav käsundita asjaajamisest tuleneva nõudena, ei ole

nõue aegunud.

Kostja tasaarvestus on tagajärjetu. Kostja suhtes rakendatud gaasi hind ei olnud ebamõistlik.

Kui kohus leiab, et kostjal on tasaarvestatav nõue hageja vastu, siis see on osaliselt aegunud.

Kostja vastuväited

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja selgitas, et hageja esitas alates 2017. a

augustist kuni 2021. a detsembrini kostjale arveid ja kostja neid tasus. Arvete esitamisega ja

nende tasumisega sõlmisid pooled lepingu. Viidatud perioodil ei olnud poolte vahel vaidlust

gaasi eest makstava hinna osas ja kostja maksis arveid hageja poolt esitatud hinnaga. Ka

2022. a osas oli poolte vahel gaasi müügi osas kokkulepe, kuid lahtiseks jäi see, milline on

gaasi müügil rakendatav hind. Kogu perioodi jooksul maksis kostja osa arveid väiksemas

summas sellepärast, et ta ei olnud nõus mõnedel arvetel näidatud gaasi kogustega, mõnedel

juhtudel eksis kostja maksete tegemisel ja 2022. a arved jättis kostja osaliselt tasumata, sest ta

ei olnud nõus rakendatud hinnaga. Kuivõrd poolte vahel oli gaasi müügi osas lepinguline

suhe, kahju õigusvastase tekitamise regulatsioon ei kohaldu. Alternatiivselt ei ole kahju

õigusvastase tekitamise eeldused täidetud. Poolte vahel ei olnud käsundita asjaajamise suhet.

Kogu hagiavalduses käsitletud nõuete perioodi osas ei ole võimalik kohaldada võrgueeskirja

hinnaregulatsiooni, mis võtab arvesse bilansigaasi hinda ja põhjendatud kulutuste summat.

Hageja põhjendatud kulutuste suurus on tõendamata. Bilansigaasi hinnal põhineva nõude

esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja poolt tasu arvestamisel kasutatud

võrgueeskirja regulatsioon on põhiseadusvastane ja see tuleb jätta kohaldamata. Gaasi hinna

osas tuleks kuni 2022. a lähtuda poolte vahel tegelikult rakendatud kokkuleppelistest

hindadest või määrata alates 2022. a tavaliselt tasutav hind VÕS § 28 lg 2 alusel. 2022. a osas

ei ole võimalik hageja arvetel näidatud gaasi hinda kasutada.

Hageja ei ole arvestanud kostja poolt tasutud summadega täies ulatuses. Kostja ei nõustu

hageja arvetel näidatud gaasi kogustega. Hageja kuni 2022. a märtsini esitatud arveni on

arvetel näidatud gaasi kogused põhiühikuna määratletud mahuühikutes (kuupmeeter) ning

alternatiivselt energiaühikutes, gaasi kogused energiaühikutes on leitud mahuühikute põhjal

rakendades arvetel näidatud gaasi kütteväärtust. Hageja arvetel näidatud gaasi kogused

kuupmeetrites on leitud lähtudes eeldusest, et gaasi temperatuuriks võrgus oleks 20

.

℃

Tegelik gaasi temperatuur võrgus pole teada ning see võib võrgus ka välistemperatuuri tõttu

muutuda. Seetõttu võivad gaasikoguseid mahuühikutes mõõtvate mõõtevahendite näidud

erineda. Mõõteerinevuste vahe ei ole käsitletav kostjale müüdud gaasi kogusena.

2022. a augusti eest esitatud arvel näidatud gaasi kogus on ebaõige. Kostja viis 2022. a

augusti lõpuks enda võrgus lõpule gaasiarvestite vahetamise kauglugemist võimaldavatele

arvestitele. Selle käigus fikseeriti seni kasutatud arvestite lõppnäidud ja selgus, et osad

kliendid olid enda näitudena nimetanud tegelikust tarbimisest suurema tarbitud gaasi koguse

ning selle eest ka tasunud. Kokku moodustas tegelikku tarbimist ületav gaasi kogus 528,838

m3, mille kostja tegi hagejale teatavaks. Hageja seda 2022. a. augusti arve esitamisel arvesse

ei võtnud. Tegelikku tarbimist ületav kogus tuleb 2022. a augusti eest esitatud arvel näidatud

gaasi kogusest maha arvata. Lisaks on 2022. a augusti eest esitatud arvel kasutas hageja gaasi

koguse suhtes kolme erinevat ülemist kütteväärtust, mis ei ole õige. Hageja ei võta arvesse, et

kostja tasus arvetel näidatud kogustest suurema koguse gaasi eest.

Hageja nõue on osaliselt aegunud. Hagejal ei ole õigust nõuda viivist põhivõlga ületavas osas.

Kostja leiab, et alates 2019. a märtsist kuni 2020. a septembrini rakendas hageja

ebamõistlikult kõrget gaasihinda. Sedavõrd ebasoodsate hinnatingimuste kasutamist tuleb

lugeda heade kommetega vastuolus olevaks ning tühiseks. Tühisuse tõttu on langenud ära

kostja kohustus ebamõistlikult kõrge ja heade kommete vastase hinna tasumiseks. Kostja

tasaarvestab hageja nõude oma nõudega hageja vastu ulatuses, milles kohus loeb hageja

nõude põhjendatuks.

Maakohtu otsus

3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja tasu gaasi eest 18

947,33 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 7236,14 eurot ja viivise põhinõudelt (18

947,33 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.09.2025 kuni

põhinõude täitmiseni, mõistis välja tasu võrguteenuse eest 759,82 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise 759,82 eurot. Jättis menetluskulud kostja kanda.

Otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus, et juba 2017. a edastas hageja kostjale maagaasi

avatud tarne lepingu, mille alusel toimuks gaasitarne 2017. a. Kohtule esitatud lepingute

esemeks on gaasi müük avatud tarnena lepingutes märgitud tingimustel, lepingutes on muu

hulgas välja toodud müüdava gaasi kogused (sh kuidas gaasi kogust arvestatakse) ning

tasumisele kuuluv gaasi hind (sh hinna arvestamise põhimõtted). Hageja on alates 2017. a

augustist väljastanud kostjale arveid tarnitud gaasi eest (I kd, tl 23–29). Arvete väljastamisel

on hageja juhindunud kostjale saadetud lepingutes sätestatud gaasi koguse arvestamise ja

hinna arvutamise põhimõtetest. Kostja on alates 2017. a augustist väljastatud arved täielikult

või osaliselt tasunud (I kd, tl 23–29). Kostja selgitas menetluse käigus, et ta tasus alates 2017.

a augustist kuni 2021. a detsembrini esitatud arveid. Kostja oli nõus sellel perioodil hageja

rakendatud gaasi hinnaga. Kostja maksis vaidlusalusel perioodil osa arveid väiksemas

summas sellepärast, et ta ei olnud nõus mõnedel arvetel näidatud gaasi kogustega, mõnedel

juhtudel eksis kostja maksete tegemisel ja 2022. a arved jättis kostja osaliselt tasumata, sest ta

ei olnud nõus rakendatud gaasi hinnaga (I kd, tl 48–54).

Kohus leiab, et pooled sõlmisid müügilepingu 2017. a augustis. Leping oli sõlmitud hageja

poolt kostjale saadetud maagaasi avatud tarne lepingus toodud tingimustel. Leping kehtis kuni

2022. a augusti lõpuni, sest alates 01.09.2022 hakkas AS Alexela lepingu alusel kostjale gaasi

müüma. Asjaolu, et kostja tasus osa arveid osaliselt, ei ole pooltevahelise suhte

kvalifitseerimise seisukohalt määrava tähtsusega. Oluline on see, et kostja oli nõus hagejalt

gaasi hageja pakutud tingimustel ostma. Kui kostja on jätnud osa arveid tasumata, on ta

pooltevahelist lepingut rikkunud ja hagejal on õigus õiguskaitsevahendeid kasutada.

Oluline ei ole asjaolu, et Konkurentsiamet tuvastas 02.09.2022 ettekirjutuses, et kostjal

puudub müügileping (I kd, tl 13-14). Konkurentsiameti ettekirjutus on küll dokumentaalne

tõend, kuid see ei ole siduv pooltele või kohtule. Kohus saab tõendeid kogumis hinnates

Konkurentsiameti ettekirjutuses märgitust erinevale seisukohale asuda. Kohus on eelnevalt

tuvastanud, et pooled sõlmisid lepingu.

Kuivõrd kohus on leidnud, et pooled on sõlminud maagaasi avatud tarne lepingu, pole vaja

käsitleda, kas pooltevaheline võlasuhe võis tekkida muul alusel (nt seadusest tulenevalt,

käsundita asjaajamise või kahju õigusvastane tekitamise alusel). Kohus ei käsitle eeltoodud

asjaolude kohta esitatud poolte väiteid.

Enne poolte muude väidete käsitlemist võtab kohus seisukoha kostja aegumise vastuväite

kohta. Kui hageja nõue on osaliselt aegunud, saab kohus hagi osaliselt rahuldamata jätta ning

keskenduda edaspidi hageja aegumata nõuetele.

Hageja esitas hagi 29.12.2022. Kohus leiab, et TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 3 teise lause alusel

on aegunud hageja nõue mõista kostjalt välja tasu gaasi eest 2017. a ja 2018. a väljastatud

arvete alusel. 2017. a väljastatud arvetel toodud tasunõuded gaasi eest muutusid

sissenõutavaks 01.01.2018 ja nõuded aegusid 31.12.2020. 2018. a väljastatud arvetel toodud

tasunõuded gaasi eest muutusid sissenõutavaks 01.01.2019 ja nõuded aegusid 31.12.2021.

Tasunõue gaasi eest alates 2019. a ei ole aegunud.

Kohus jätab aegumise tõttu rahuldamata hageja nõude mõista kosjalt välja tasu gaasi eest

2017. a ja 2018. a kokku 14,68 eurot (2017. a augusti arve 0,01 eurot + 2017. a detsembri arve

0,01 eurot + 2018. a oktoobri arve 14,33 eurot + 2018. a novembri arve 0,33 eurot).

Tulenevalt TsÜS §-st 144 on 2017. a ja 2018. a arvete osas aegunud ka gaasi tasult arvestatud

viivis kokku 4,81 eurot (viivis 2018. a oktoobri arvelt 4,71 eurot + viivis 2018. a novembri

arvelt 0,10 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis 4,81

eurot.

Poolte vahel on tekkinud vaidlus perioodil 2017. a august–2021. a detsember kostja võrku

sisenenud ja sellest väljunud gaasi koguste osas ning kelle kanda peaks jääma võrku

sisenenud ja võrgust väljunud vahele vastava gaasikoguse eest tasumine. Pooled ei vaidle, et

kostja võrku siseneva ja sealt väljuva gaasi koguse vahe on MGS mõistes käsitletav

võrguteenuse osutamisel kasutatava gaasiga.

Kohus on tuvastanud, et hageja on gaasi müüja (MGS § 2 p 10). Seadusest tulenevalt ei ole

gaasikoguse mõõtmine müüja vaid võrguettevõtja ülesandeks. Hageja poolt kostjale

vaidlusalusel perioodil müüdud gaas sisenes Gaasivõrgu jaotusvõrgust kostja võrku läbi

piirimõõtepunktide Mahla 14 ja Mahla 83. Gaasivõrk on suhtes kostjaga võrguettevõtja ning

Gaasivõrk ja kostja sõlmisid ka maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu (I kd, tl 8–10).

Gaasivõrgul on MGS § 24 lg 1 alusel kohustus mõõta kostja võrku siseneva gaasi kogust.

Hageja on mõõtevahendite kohta koostatud aktidega tõendanud, et Gaasivõrk paigaldas

viidatud piirimõõtepunktidesse mõõtevahendid, mis võtavad arvesse gaasi temperatuuri ja

rõhku (I kd, tl 158–160). Hageja arvestab kostjale maagaasi avatud tarne lepingu alusel

müüdud gaasikogust Gaasivõrgult piirimõõtepunktides Mahla 14 ja Mahla 83 saadud andmete

alusel. Hageja väljastatud arved kostjale tuginevadki Gaasivõrgult saadud andmetele. Seega

on hagejal õigus nõuda kostjalt tasu arvetel märgitud summades. Hagejal ei ole kontrolli

kostja võrgu üle, mistõttu ei saa panna hagejat vastutama kostja võrgus toimuva eest. Praegu

saab asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajaks lugeda hetke, kui hageja

müüdud gaas siseneb läbi piirimõõtepunktide (Mahla 14 ja Mahla 83) kostja võrku. Seega

tuleb gaasi ostuhind määrata piirimõõtepunktides mõõdetud koguste alusel.

Pooltel on tekkinud vaidlus 2022. a augusti arvel näidatud gaasi koguse osas. Kuna hageja

arvestas 2022. a augusti arve väljastamisel kostja esitatud andmeid, lähtub kohus arvel

märgitud tasumisele kuuluvast summast. Kostja väidab ka, et 2022. a augusti eest esitatud

arvel on gaasi koguse osas kasutatud kolme erinevat ülemist kütteväärtust, mis ei ole õige.

Kostja ei ole selgitanud, kas ja kuidas viidatud asjaolu võiks arvel märgitud tasu mõjutada.

Kostja väide ei anna alust vähendada käsitletava arve alusel nõutavat tasu.

Kostja on väitnud, et hageja ei ole arvestanud, et kostja on mõnel juhul tasunud arvetel

näidatud kogustest suurema koguse gaasi eest; kostja on tasunud hagejale kokku 376,73 eurot

rohkem ning hageja nõue peab 376,73 euro võrra väiksem olema (kostja 01.03.2023

menetlusdokumendi p 1.4 (I kd, tl 48–54), 30.09.2024 menetlusdokumendi p 5 (II kd, tl 17–

19). Kostja esitatud tabelist võib järeldada, et kostja tegi hagejale makseid arvetel märgitust

suuremas summas maagaasi ja võrguteenuse eest, kostja tasus ka viivist (II kd, tl 38).

Ebaselgeks jääb aga see, milliste arve alusel ja milliste teenuste eest maksis kostja arvel

märgitust rohkem. Lisaks selgitas hageja, et nõude koostamisel võttis ta arvesse kõiki

laekumisi ja kui kostja tasus üksikutel kordadel rohkem, luges hageja nende summadega

kaetuks varasemaid nõudeid (varasemal perioodil maksmata jäänud gaasi koguse ja/või

viivise), mis haginõudes ei kajastu (hageja 25.04.2024 menetlusdokumendi p 2.19 (I kd, tl

152–127), 28.10.2024 menetlusdokumendi p 8 (II kd, tl 40-41). Seega arvestas hageja kostjalt

laekunud summasid tekkinud kohustuste katteks, kohustused on vastavas osas lõppenud ja

hagis esitatud nõuded selliseid kohustusi ei sisalda. Kostja väide ei anna alust hageja nõuet

376,73 euro võrra vähendada.

Pooled vaidlevad gaasi müügihinna üle. Hageja palub mõista kostjalt välja tasu, mis on

arvestatud kahel alternatiivsel alusel: eelkõige arvestab hageja hinda võrgueeskirja § 11 lg 4

alusel ja alternatiivselt sarnaselt turuosalistega, kes olid sõlminud hagejaga avatud tarne

lepingu. Hageja väitest järeldab kohus, et alternatiivne hinnaarvestus tugineb hageja poolt

kostjale saadetud lepingutes (esitatud kohtule (II kd, tl 20–33) sisalduvale gaasi hinna

arvestamise korrale. Kohus leiab, et võrgueeskirjas sätestatud tasu arvestamise kord praegu ei

kohaldu. Kohus ei pea vajalikuks käsitleda poolte väiteid sätte kohta, mh kostja taotlust jätta

võrgueeskirja § 11 lg 4 kohaldamata, sest see on vastuolus põhiseadusega. Hagejal ei ole

õigust saada võrgueeskirja § 11 lg 4 alusel arvestatud tasu 22 939,42 eurot.

Hageja poolt kostjale 2017. a–2020. a saadetud maagaasi avatud tarne lepingud sisaldavad

sarnast gaasi hinna arvestamise korda (II kd, tl 20–33). Gaasi hinna arvutamisel võetakse

arvesse väljaande „Argus European Natural Gas“ poolt arvestuskuule eelneva kuu viimasel

tööpäeval avaldatud „Gaspool front month“ (TTF) indeks, millele lisandub hageja marginaal,

mis 2017. a–2019. a lepingutes oli 1,5 ja 2020. a lepingus oli 1,8 (II kd, tl 31–33). Hageja on

alates 2017. a augustist väljastanud kostjale arveid, millel märgitud gaasi hinda on arvestatud

TTF indeksit ja marginaali kasutades. Kostja ei ole alates 2017. a augustist kuni 2021. a

detsembrini arvetel toodud gaasi hinda vaidlustanud (I kd, tl 48–54 ja I kd, tl 168–171).

Arvestades poolte käitumist tuvastab kohus, et pooled sõlmisid müügilepingu selliselt, et

hagejal on õigus arvestada gaasi hinda TTF indeksi ja hageja marginaali alusel.

Poolte vahel on tekkinud vaidlus alates 2022. a jaanuarist rakendatud gaasi hinna osas. Kohus

on tuvastanud, et pooled sõlmisid müügilepingu, mille järgi on hagejal õigus arvestada gaasi

hinda TTF indeksi ja marginaali alusel. Kohus toob välja, et juba 07.10.2020 kostjale

saadetud lepingus tõi hageja välja, et 2021. a arvutatakse hind TTF indeksi järgi, millele

lisandub 1,8 ja viimati mainitud number on koefitsient, eur/MWh (II kd, tl 31–33). Kohus

järeldab, et koefitsiendi puhul on tegemist hageja marginaaliga. Kui kostja ei olnud nõus

2022. a rakendatud hinnaga, pidanuks ta lepingu lõpetama, kuid kostja ei ole seda teinud.

Kostja ettepanekut hagejale arvestada hinda valemi järgi GetBaltic BGSI LV-EE regiooni

hind + marginaal 1,8 eurot MW/h saab hinnata kostja pakkumusena hinda muuta. Hageja ei

ole kostja ettepanekuna nõustunud, mistõttu ei ole pooled 2022. a osas sõlminud kokkulepet

arvestada hinda muul viisil, kui esialgselt kokkulepitud valemi (st TTF indeks + marginaal 1,8

eurot MW/h) järgi. Hageja on arvestanud 2022. a tasu gaasi eest hinnaga TTF indeks +

marginaal 1,8 eurot MW/h ja tal on õigus nõuda kostjalt tasu arvetel märgitud summades.

Kohus leiab, et poolte vastastikuste kohustuse väärtus ei ole heade kommete vastaselt

tasakaalust väljas. Kostja väitel on ta maksnud gaasi eest põhjendamatult kõrget hinda. Kostja

ei ole tõendanud, et ta on lepingu alusel maksnud hagejale gaasi eest turuhinnast tunduvalt

kõrgemat hinda. Hageja on aga näidanud, et kostjale rakendatud hind on enamuse

vaidlusalusest perioodist olnud keskmisele hinnale väga lähedal (II kd, tl 42-45). Kohtu

hinnangul ei ole TsÜS § 86 lg 2 p-s 2 sätestatud tehingu tühisuse eeldus täidetud. Kohus on

seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping ei ole tühine. Kostjal ei ole alusetust rikastumisest

tulenevat nõuet hageja vastu. Kostja tasaarvestuse avaldus on tagajärjetu.

Kohus rahuldab hageja teise alternatiivina esitatud tasunõude ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja gaasi eest tasu 18 947,33 eurot [arvutuskäik: 18 962,01 eurot – 14,68 eurot

(aegunud tasu 2017. a ja 2018. a eest; kohus järgib hageja esitatud tasu arvestust (I kd, tl 32–

34)]. Hageja nõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS § 208 lg 1 ja § 108 lg 1. Hageja

taotlusel mõistab kohus kostjalt välja gaasi tasu nõudelt sissenõutavaks muutunud viivise

7236,14 eurot ja viivise põhinõudelt 18 947,33 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 12.09.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja avaldas, et hageja nõuab osade arvete alusel võlgnetavatelt summadelt viivist, mis

ületab põhinõuet. Selles osas palus kostja jätta hagi rahuldamata (kostja 01.03.2023

menetlusdokumendi p 6 (I kd, tl 48–54). Kostja palve puhul on tegemist taotlusega vähendada

viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Hageja vaidles kostja väitele vastu. Kohus palus

22.05.2024 istungil kostjal väidet täpsustada (22.05.2024 kohtuistungi protokoll, ajamärk

01:34:45–01:35:35 (II kd, tl 3–7). Kostja ei ole oma väidet täpsustanud. Kohtu hinnangul ei

nõua hageja kostjalt gaasi tasult viivist, mis ületaks põhinõuet. Kohus jätab kostja taotluse

rahuldamata.

Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja tasu võrguteenuse eest kokku

967,59 eurot. Hageja selgitas, et Gaasivõrk loovutas kostjaga sõlmitud võrguteenuse

osutamise lepingust tulenevad nõuded hagejale nii, et arved Gaasivõrgu poolt osutatud

võrguteenuse eest esitas kostjale hageja (29.12.2022 hagiavalduse p 1 (I kd, tl 1–6). Seega

paneb hageja maksma Gaasivõrgu nõuded kostja vastu.

Hageja palub mõista kostjalt välja tasu võrguteenuse eest alates 2017. a augustist kuni 2022. a

augustini. Esmalt võtab kohus seisukoha kostja aegumise vastuväite kohta.

Gaasivõrk ja kostja sõlmisid 27.08.2007 (piirimõõtepunkt Mahla 83) ja 28.09.2007

(piirimõõtepunkt Mahla 14) lepingud võrguteenuse osutamiseks. Lepingud kehtivad alates

01.10.2007 (I kd, tl 8–10). Järelikult on Gaasivõrgul tehingust tulenev nõue kostja vastu.

Hageja esitas hagi 29.12.2022. Kohus leiab, et TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 3 teise lause alusel

on aegunud nõue mõista kostjalt välja tasu võrguteenuse eest 2017. a ja 2018. a väljastatud

arvete alusel. 2017. a väljastatud arvetel toodud tasunõuded võrguteenuse eest muutusid

sissenõutavaks 01.01.2018 ja nõuete aegumistähtaeg lõppes 31.12.2020 ning 2018. a

väljastatud arvetel toodud tasunõuded gaasi eest muutusid sissenõutavaks 01.01.2019 ja

nõuete aegumistähtaeg lõppes 31.12.2021. Tasunõuded alates 2019. a ei ole aegunud.

Kohus jätab aegumise tõttu rahuldamata hageja nõude mõista kosjalt välja tasu võrguteenuse

eest 2017. a ja 2018. a kokku 207,77 eurot ja viivis 196,16 eurot. Kostjal ei olnud

vastuväiteid võrguteenuse tasule. Kostja vaidles vastu võrguteenuse lepingu alusel tarnitud

gaasi kogusele (22.05.2024 kohtuistung protokoll, ajamärk 00:07:02–00:10.08 (II kd, tl 3–7).

Gaasivõrk osutab kostjale maagaasi võrguteenust. Gaasivõrgu tarnitud gaas siseneb läbi

piirimõõtepunktide Mahla 14 ja Mahla 83 kostja võrku. MGS § 24 lg 1 sätestab, et

võrguettevõtja tagab võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja

töötlemise ning peab sellekohast arvestust. Kohtule esitatud võrguteenuse osutamise lepingute

p 2.1 esimene lause järgi müüakse võrguteenust arvestusperioodis tarbitud maagaasi koguse

alusel, mida mõõdetakse mõõtepunkti paigaldatud mõõtevahendiga (I kd, tl 8–10). Hageja

arvestab kostjale võrguteenuse tasu Gaasivõrgult piirimõõtepunktides Mahla 14 ja Mahla 83

saadud andmete alusel. Tasu arvestus on kooskõlas võrguteenuse osutamise lepingute p 2.1

esimeses lauses sätestatuga ja hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu vastavalt arvetel märgitule.

Kohus mõistab kostjalt välja tasu võrguteenuse eest 759,82 eurot (967,59 eurot – 207,77 eurot

(aegunud tasu 2017. a ja 2018. a eest; kohus järgib hageja tasu arvestust, I kd, tl 32–34).

Hageja nõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS § 208 lg 1 ja § 108 lg 1.

Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja viivise võrguteenuse tasult lepingus kokkulepitud

määras 0,06% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Otsuse tegemise aja seisuga moodustab

sissenõutavaks muutunud viivis kokku 852,36 eurot ning see ületab põhinõuet 759,82 eurot.

Kostja palub jätta rahuldamata põhivõlga ületava viivise nõue (kostja 01.03.2023

menetlusdokumendi p 6 (I kd, tl 48–54). Kostja palve puhul on tegemist taotlusega vähendada

viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Hageja ei ole tõendanud kahju põhinõuet ületavas

summas. Kohus vähendab kostja taotlusel viivist ja mõistab VÕS § 113 lg 1 alusel kostjalt

hageja kasuks välja võrguteenuse tasult sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudele

vastavas summas ehk 759,82 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja tulevikku suunatud

viivise nõude.

Hagi rahuldatakse ca 98 % ulatuses (kohus rahuldab teise alternatiivina esitatud nõude mõista

kostjalt välja tasu gaasi eest 18 947,33 eurot (hagis palus hageja mõista välja 18 962,01 eurot)

ja põhinõudelt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1318,23 eurot (hagis

palus hageja mõista välja 1323,04 eurot); kohus mõistab kostjalt välja tasu võrguteenuse eest

759,82 eurot (hagis palus hageja mõista välja 967,59 eurot) ja põhinõudelt hagi esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 402,39 eurot (hagis palus hageja mõista välja 598,55

eurot). Hagi jääb rahuldamata ebaolulises osas, mistõttu on põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1

alusel menetluskulud kostja kanda. Praegu ei ole kohus tuvastanud erandlikke asjaolusid, mis

TsMS § 162 lg 4 kohaldamist õigustaksid. Poolte erinev varaline seis ei anna alust käsitletava

sätte kohaldamiseks. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega

pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2).

Apellatsioonkaebus

4.Apellatsioonkaebuses palus kostja maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi

jätta rahuldamata, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu seisukohad gaasi koguste

määratlemise osas ebaõiged. Maakohus on otsuse punktis 16.5. asunud seisukohale, et kõikide

lepingute regulatsioon gaasi koguste määratlemise osas on ühetaoline ning seetõttu oli poolte

tahe kohaldada vastavat regulatsiooni alates lepingu sõlmimisest 2017. a. augustis kuni

lepingulise suhtes lõppemiseni, kuid alates 2021. a. jaanuarist toimub gaasi koguste

määratlemine Maagaasiseaduse § 102 sätestatud andmevahetusplatvormi kantud andmete

alusel, mis nähtub ka Gaasituru toimimise võrgueeskirja (edaspidi: Võrgueeskiri) § 12 lg 1.

Sellele viitab ka maakohtu poolt otsuse punktis 16.5. viidatud 2021. a. edastatud lepingu teksti

punkt 4.3.. Seetõttu on maakohtu poolt ebaõige asuda seisukohale, justkui oleks lepingute

tekstis ühetaoliselt lepitud kokku gaasi koguste määramises piirimõõtepunktides AS-i

Gaasivõrgud mõõteandmete alusel. Kuid isegi kui asuda seisukohale, et kogu haginõude

perioodi osas tuleb rakendada gaasi koguste määratlemist Gaasivõrgud mõõteandmete alusel

kostja võrgu piirimõõtepunktis ei tulene sellest, et Gaasivõrgud mõõteandmed on igal juhul

korrektsed ning kostja võrku edastatud gaasi koguse suhtes ei saaks esineda vastuväiteid.

Kuna kostjal oli vähemalt 01. jaanuarini 2021. a. lubatud gaasi koguste mõõtmisel kasutada

arvesteid, mis ei võta arvesse gaasi temperatuuri (nagu kostja on eespool viidanud ei nõua

ATKEAS gaasi koguse mõõtmisel temperatuuri ja rõhu arvestamist ka käesoleval ajal), on

kostja hagejale teatanud kostja võrgus tarbitud gaasi kogused vastavalt tarbijate juures

mõõdetud gaasi kogustele kuupmeetrites ning hageja arvete tasumisel teatanud, millise

koguse osas ta hageja arveid aktsepteerib. Kostja jääb selle juurde, et kuivõrd gaasi koguste

mõõtmine toimus erinevate mõõteseadmetega, mille suhtes kehtisid erinevad nõuded, siis on

erinevuste tekkimine mõõteandmetes vältimatu. Kostjale ei saa esitada gaasi koguste

mõõtetulemuste erinevusest tulenevaid nõudeid ja teha talle etteheiteid perioodi osas, kus

kostja on enda võrgus kasutanud nõuetekohaseid mõõtevahendeid (s.o. vähemalt kuni 01.

jaanuarini 2021. a.

Maakohus on maagaasi hinnakokkuleppe tuvastanud ebaõigesti. Kostja nõustub maakohtu

otsuse punktide 20.1. ja 20.2. seisukohtadega, et Võrgueeskirja § 11 lg 4 ei ole antud juhul

kohalduv ning sellel põhinev hageja nõue ja selle arvestus ei ole põhjendatud. Samas on

maakohus otsuse punktis 21 aga ebaõigesti tuvastanud selle, milline oli poolte maagaasi

hinnakokkulepe perioodil 2017 kuni 2020. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et perioodi 2017

– november 2020. a. lepingutes on punktis 3.3. küll viidatud väljaandes Argus European

Natural Gas „Gaspool front month“ indeksile, kuid seda gaasi minimaalse hinna kontekstis;

üldreeglina rakendatav hind on määratletud lepingute punktis 3.2. keeruka valemiga, mis

lähtub kütteõlide väärtusest. Maakohus ei ole ka arvestanud sellega, 2022.a aprillist alates ei

ole hageja arvestanud gaasi tasu TTF + hageja marginaal 1,8 eurot alusel.

Maakohus on 2022 augusti arvega seonduvad asjaolud tuvastanud ebaõigesti. Hageja on küll

enda 25. aprilli 2023. a. seisukoha punktis 2.17 avaldanud, et ta on 2022. a. augusti arve

väljastamisel lähtunud kostja esitatud andmetest, kus olid kajastatud kostja viidatud

korrektsioonid, s.o. kostja klientide tegeliku tarbimise andmetest, kuid see ei vasta

tegelikkusele. See nähtub ka hageja poolt sama menetlusdokumendi samas punktis avaldatust,

et ta on valmis 2022. a. augusti arvel gaasi koguseid muutma, kui sellised muudatused

kantakse eelnevalt andmevahetusplatvormi – juhul, kui hageja oleks koostanud 2022. a.

augusti arve tegeliku tarbimise andmete alusel, ei oleks arve korrigeerimine gaasi koguse osas

enam vajalik. Nagu kostja on 14. mail 2024. a. esitatud menetlusdokumendi alapunktis 4

selgitanud, siis ei ole kostjal võimalik selliseid muudatusi tagantjärele

andmevahetusplatvormi kanda, kuna andmevahetusplatvorm ei võimalda negatiivsete

tarbimisandmete sisestamist, ning kostja ei pidanud korrektseks hakata tagantjärele muutma

varasemate perioodide tarbimisandmeid, nagu andmevahetusplatvormi pidaja AS Elering

välja pakkus. Kostja esitas selle kohta 14. mai 2024. a. menetlusdokumendi lisana 3 ka

kirjavahetuse AS-iga Elering, millele maakohus ei ole tähelepanu pööranud. Hageja ei ole

seega nõustunud lähtuma kostja klientide tegeliku gaasitarbimise andmetest, vaid nõuab

kostjalt ebaõigete andmete alusel tegelikku tarbimist ületava tarbitud gaasi koguse eest

tasumist. Hageja avaldatud nõusolek 2022. a. augusti arve korrigeerimiseks on pelgalt näiv.

Maakohtu seisukoht, justkui oleks hageja 2022. a. augusti arve gaasi eest esitatud lähtuvalt

korrigeeritud tarbimise andmetest on seega ebaõige ja vastuolus nii menetlusosaliste

seisukohtadega kui ka asjas esitatud tõendiga. Maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata

kostja poolt tehtud maksetega summas 376,73 eurot.

Otsuse punktis 19 on kohus asunud seisukohale, et vaatamata kostja poolt esitatule puudub

alus hageja nõude vähendamiseks 376,73 euro võrra, millele kostja on osundanud enda 01.

märtsi 2023. a vastuse punktis 1.4. Maakohus on seda põhjendanud seisukohaga, et

ebaselgeks jääb, milliste arvete alusel ja milliste teenuste osas kostja enammakseid teinud on

ning lisaks on hageja enda selgituste kohaselt arvestanud kostjalt laekunud summasid

kohustuste katteks, ning need on vastavas osas lõppenud, mistõttu puudub alus nõude

vähendamiseks. Kostja on seisukohal, et sellisele seisukohale asudes on maakohus

menetlusnorme rikkunud. Maakohus ei ole enne otsuse tegemist selgitanud, et talle on jäänud

kostja poolt esitatud seisukoht ja selle kinnituseks esitatud tabel kostja poolt aastate jooksul

hagejale tehtud maksete osas ebaselgeks. Sellega on maakohus rikkunud selgitamiskohustust.

Maakohus on otsuse punktis 27 otsustanud jätta rahuldamata kostja taotluse viivise

vähendamiseks viitega sellele, et kostja pole täpsustanud väidet, et hageja nõuab põhinõuet

ületava viivise tasumist. Kostja seisukoht oli, et kuigi hageja poolt nõutav viivis ei pruugi

ületada maagaasi osas esitatud hageja summeeritud nõuet, tuleks iga konkreetsete arve lõikes

hinnata, kas selle puhul ületab arvestatud viivis arve osas esinevat põhinõuet või mitte. Kostja

on seisukohal, et konkreetse arve põhinõudelt arvestatud viivis ületab selle konkreetse arve

põhinõuet, siis ei saa kõnealuse arve põhinõuet ületava viivise tasumist nõuda, isegi kui

arvestatud viiviste kogusumma jääb maagaasi hinna summeeritud nõudest madalamaks.

Maakohus on hagiavalduse rahuldamise ulatuse määratlenud valesti ja jätnud menetluskulud

ebaõigesti kostja kanda.

Vastus apellatsioonkaebusele

5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt

välja põhinõude 11 321,72 eurot ja viivise seisuga 11.09.2025 4781,85 eurot ületavas osas

ning viivise põhinõudelt 11 321,72 eurot ületavas osas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 12.09.2025 kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulude jaotuse osas ja teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi selles osas rahuldamata ning jätta menetluskulud

poolte kanda. Muus osas jätta otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

7.Maakohus rahuldas hagi osaliselt leides, et osaliselt on hageja nõuded aegunud. Hageja

apellatsioonkaebust ei esitanud, seega on maakohtuotsus jõustunud osas, milles hagi jäi

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles

maakohus tuvastas, et poolte vahel olid gaasi müügiks lepingulised suhted, müügihind ei

olnud tühine vastuolu tõttu heade kommetega ning tõendamata on kostja väited ebaõigete

gaasikoguste eest tasu nõudmise kohta. Ringkonnakohus ei korda selles osas pikemalt

maakohtu otsuse põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel. Vastuseks apellatsioonkaebusele leiab

ringkonnakohus järgmist.

8. Apellatsioonkaebuse väiteid arvestades on vaidluse all jätkuvalt see, kas hageja on esitanud

müüdud gaasikoguse kohta õiged andmed. Apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja maakohtu

poolt tuvastatut, et hageja poolt kostjale müüdud gaasi koguste määramine pidi poolte

kokkuleppe järgi ka peale 2021.a toimuma Gaasivõrk piirimõõtepunktides saadud

mõõteandmete alusel, kuna alates 2021.a jaanuarist toimub gaasi koguste määratlemine

Maagaasiseaduse § 102 sätestatud andmevahetusplatvormi kantud andmete alusel.

Ringkonnakohtu arvates ei nähtu apellatsioonkaebusest, et viidatud sätete järgi oleks pidanud

hageja arvetel alates 2021.a kostjale müüdud gaasikogus olema teistsugune võrreldes

gaasikogusega, mille hageja on esitanud lähtudes Gaasivõrk piirimõõtepunktide

mõõteandmetest. Kostja toob apellatsioonkaebuses selgelt esile, et erinevus Gaasivõrk

piirimõõtepunkti läbinud gaasikogusest ja kostja poolt lõpptarbijatele müüdud gaasikogusest

tuleneb Gaasivõrk ja kostja lõpptarbijate poolt kasutatavatest erinevatest mõõteseadmetest.

Sisuliselt on seega jätkuvalt keskne vaidlus selles, kumb pooltest peab mõõteandmete

erinevusest tuleneva kahju kandma. Maakohus tuvastas, et hageja on mõõtevahendite kohta

koostatud aktidega tõendanud, et Gaasivõrk paigaldas viidatud piirimõõtepunktidesse

mõõtevahendid, mis võtavad arvesse gaasi temperatuuri ja rõhku (I kd, tl 158–160), kuid

kostja võrgust lõpptarbijatele tarnitud gaasikogused mõõdeti mõõturitega, mis neid asjaolusid

arvesse ei võtnud. Kostja on jätkuvalt arvamusel, et kuna kostjal ei olnud kohustust kuni

01.01.2021 mõõta gaasikoguseid mõõturitega, mis võtavad arvesse gaasi rõhku ja

temperatuuri, peaks gaasikoguse vahest tulenev summa, mis tuleneb hageja poolt kostjale

müüdud gaasikogusest ja kostja poolt lõpptarbijatele müüdud gaasikogusest jääma hageja

kanda. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et

mõõtevahendid, mis arvestavad gaasi koguse mõõtmisel ka selle rõhku ja temperatuuri on

täpsemad. Kuna asjas ei leidnud tõendamist, et Gaasivõrk piirimõõtepunktis on

mõõteseadmetega manipuleeritud, siis leidis maakohus põhjendatult, et kuna hagejal puudub

kontroll kostja võrgu, sh mõõteseadmete üle, ei pea hageja vastutama kostja võrgus toimuva

eest. Seda ei muuda ka asjaolu, et seaduse kohaselt oli kostjal kohustus mõõteseadmed ümber

vahetada alles 2021.a. Apellatsioonkaebuses on kostja ise esile toonud, mil viisil oleks saanud

mõõtevahendite erinevusest tuleneva mõõteandmete vahe jätta tarbija kanda. Kostja seda ei

teinud. Asjaolu, et Konkurentsiameti poolt tehtav otsustusprotsess võtab aega või otsus

võinuks olla ka kostjale kahjulik, ei tähenda seda, et mõõteandmete vahe peaks kahjuna jääma

hageja kanda. Eelpooltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjalt

tasu Gaasivõrgu poolt piirimõõtepunktides mõõdetud gaasi koguse eest, mis näitasid

Gaasivõrgu jaotusvõrgust kostja võrku sisenenud gaasi kogust. Poolte vahel puudub vaidlus,

et hageja väljastatud arved gaasikoguste kohta kostjale tuginevadki Gaasivõrgult saadud

andmetele. Ringkonnakohus osutab, et kostja väide, et hagejal tuleb 2022.a augusti arvet

korrigeerida, sest lõpptarbijate mõõtevahendite asendamisel selgus, et osad lõpptarbijad olid

kostjale esitanud tarbituga võrreldes suuremad gaasikogused, on samuti seotud vaidlusega,

kas hagejal oli arve esitamisel õigus lähtuda piirimõõtepunktis mõõdetud gaasi kogusest.

Hageja esitas kostjale arved piirimõõtepunktidest saadud andmete alusel. Asjaolu, kas mõni

lõpptarbija esitas kostjale tarbituga võrreldes suurema või väiksema gaasikoguse hageja

andmeid ei muuda. Alates hetkest kui gaas siseneb Gaasivõrk piirimõõtepunktist kostja võrku

on müüdud gaasi kogused kostja kontrolli all.

9. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses enam selle üle et vähemalt kuini 2022.a aprillini

olid poolte vahel lepingulised suhted. Maakohus leidis otsuses, et ka peale 2022.a aprilli

jätkusid poolte vahel lepingulised suhted. Sellega tuleb ringkonnakohtu arvates nõustuda.

Asja materjalidest nähtub, et 2021.a detsembris saatis hageja kostjale uue lepingu projekti (I

kd, tlk 134), kuid nagu varasematel aastatel kostja seda ei allkirjastanud. Samas puudub

vaidlus, et 2022.a algusest hageja müüs ja kostja ostis gaasi nagu pooltevaheline äripraktika

oli varasemalt ka aastaid toiminud, erimeelsused lepingu sätestatud tingimuste suhtes enne

veebruari 2022.a, puudusid. 2022.a veebruari algul selgus kostjale, et lepingus märgitud hind

TTF hind (Hollandi gaasibörsi hind)+ hageja marginaal 1,8 eurot on kõrgem kui GETBaltic

(gaasibörsi GetBaltic BGSI LV-EE) hind+ hageja marginaal 1,8 eurot. Kostja teatas hagejale,

et ta soovib gaasi osta hagejalt selliselt, et hinna kujunemise aluseks on GETBaltic hind+

hageja marginaal. Kostja kirja näol on ringkonnakohtu arvates tegemist pakkumisega lepingus

muudatuste tegemiseks. Hageja teatas vastuseks 2022.a veebruaris, et tema saab pakkuda

gaasi hinda, mille arvutamise aluseks võetakse TTF (I kd, tlk 146). Kostja teatas sellele

järgnevalt 2022.a mais, et aktsepteerib gaasi hinda, mille arvestamise aluseks on võetud

GETBaltic hind (I kd, tlk 147), kuid õige on hageja seisukoht, et kostja ei saanud ühepoolselt

lepinguga kokkulepitud hinda muuta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 13 lg 1 alusel saab lepingut

muuta poolte kokkuleppel. Pooled kostja soovitud viisil lepingu muutmises kokkulepet ei

saavutanud.

10.Asjas puudub vaidlus, et kuni 2022.a aprillini esitas hageja kostjale gaasi müügi eest arved,

milles hinnakujunemise aluseks oli TTF+ hageja marginaal 1,8 eurot. Alates 2022.a aprillist

esitas hageja aga arved selliselt, et müügihinna kujundamise aluseks võttis sisuliselt

bilansigaasi hinna millele lisas oma marginaali 6,88 eurot (II, kd tlk 34 tabeli rohelised

veerud). Hageja teatas kostjale hinnakujunduse muutusest (I kd, tlk 73) 12.04.2022.

Ringkonnakohtu arvates kehtis sarnaselt kostjaga ka hagejale kohustus järgida poolte vahel

lepingus kokkulepitut. Asjaolu, et hageja leidis, et alates aprillist 2022.a poolte vahel lepingut

ei olnud, seda ei muuda. Hageja 12.04.2022 kirjast nähtub, et hageja ise tühistas Eleringi

andmevahetusplatvormis kirje pooltevahelise lepingu olemasolu kohta. Ringkonnakohtu

arvates pole hageja esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks lugeda leping lõppenuks, kui üks

lepingupool kustutab andmevahetusplatvormis teabe lepingu olemasolu kohta. Lepingu

lõppemise alused sätestab VÕS § 186. Lisaks tõi kostja asjas esile, et teave lepingu olemasolu

kohta taastati kostja avalduse alusel (I kd, tlk 50, p 2.5.5) Maakohtus ei tuginenud hageja ka

pooltevahelise lepingu lõppemisele, seetõttu on hageja väide apellatsioonimenetluses, et

12.04.2022 kirja tuleb käsitleda lepingu ülesütlemisena, esitatud hilinenult ning see tuleb jätta

tähelepanuta. Asja materjalidest nähtub, et hinnakujunduse üle tekkinud vaidluse tõttu lõppes

poolte vaheline leping kokkuleppel alates 01.09.2022, kui kostja sõlmis uue lepingu AS-iga

Alexela (II kd, tlk 64), lükates eelnevalt tagasi hageja poolt augustis esitatud pakkumuse uute

tingimustega lepingu sõlmimiseks.

11.Apellatsioonimenetluses on hageja väitnud, et maakohus tuvastas poolte vahel sõlmitud

lepingu lõppemise, kuid see väide on ebaõige. Asjas on maakohus põhjendatult tuvastanud, et

poolte vahel jätkus ka 2022.a aprillis lepinguline suhe, hageja müüs ja kostja ostis hagejalt

jätkuvalt gaasi. Maakohus tuvastas, et Konkurentsiameti ettekirjutus ei ole piisavaks tõendiks,

et tõendada poolte vahel lepingu puudumist peale 2022.a aprilli. Ringkonnakohtu arvates

tuleb sellega nõustuda, sest Konkurentsiamet esitas selle teabe hageja väidete järgi, seda küll

läbi Gaasivõrk saadud avalduse. Eeltoodu alusel tuleb ka hageja 12.04.2022.a kirja

hinnakujunduse aluste muutmiseks käsitleda ettepanekuks lepingus muudatuste tegemiseks.

Kostja hageja hinnakujunduse muudatuse ettepanekule nõusolekut ei andnud. Kuna

pooltevaheline leping kehtis jätkuvalt, sai hageja kostjale esitada arveid müüdud gaasi eest

hinnaga TTF+ hageja marginaal 1,8 eurot. Hageja ei saanud sõlmitud lepingu tõttu

ühepoolselt muuta ka lepingus kokkulepitud marginaali. Hageja on asjas esile toonud, et

hinna kujunemise aluste muudatuste tegemine oli vajalik tulenevalt muutunud gaasituru

olukorrast. Põhimõtteliselt on ringkonnakohtu arvates võimalik VÕS § 97 järgi tuvastada

tagasiulatuvalt lepingutingimuste muutmine, kuid selleks tuleb tõendada vastavaid eeldusi.

Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et marginaali suurendamine mitmekordselt oli

hageja otsus ning riiklikul tasemel, näiteks Konkurentsiameti kaudu sellise muudatuse

põhjendatuse kontrolli ei toimu. Kuna hageja on põhjendanud marginaali suuruse tõstmist

sisuliselt vaid oma juhatuse otsusega (II kd, tlk 60), siis ei ole VÕS § 97 alusel võimalik

tuvastada hageja õigust lepingulise hinna muutmiseks. Kostja on asjas esitanud andmed TTF

poolt müüdud gaasi maksumuse kohta (II, kd tlk 34 tabeli sinised veerud). Need erinevad

bilansigaasi hinnast (II, kd tlk 34 tabeli punased veerud). Veenvaid põhjendusi ja sellega

seotud tõendeid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et lepingulise hinna kujunemise aluseks

olnud TTF tuli asendada alates 2022.a aprillist bilansigaasi hinnaga hageja ei esitanud.

Hinnakujunduse aluste muutmise põhjendamiseks VÕS § 97 järgi ei piisa pelgalt väidetest, et

2022. a turul toimunud muudatuste tõttu suurenesid oluliselt gaasi hankimise ja müümisega

seotud kulud ning suurenesid riskid.

12.Kuigi maakohus leidis õigesti, et poolte vahel oli sõlmitud leping ka peale 2022.a aprilli,

tuvastas maakohus ekslikult, et hageja poolt kostjale alates 2022.a aprillist esitatud arvete

aluseks on lepinguline hinnakujundus. Sellest tulenevalt on maakohus tuvastanud ebaõige

võlgnevuse suuruse. Selleks, et jaatada hageja õigust nõuda kostjale esitatud arvetel märgitud

summade tasumist tulnuks tuvastada poolte kokkulepe hinna kujundamise aluste muutmiseks.

Nagu eelpool esile toodud, puudub vaidlus, et pooled üksmeelele hinna kujundamise aluste

muutmiseks ei jõudnud, st kokkulepet ei saavutatud. Seega kehtis ka peale 2022.a aprilli

lepingujärgne gaasi hind. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kostja maakohtule tehtud

etteheide gaasi hinna kohta tõendite kogumata jätmise kohta. Kostja on esile toonud

TTF+marginaal 1,8 eurot hinna pooltevahelise lepingute kehtimise ajal (II, kd tlk 34 tabeli

sinised veerud). Hageja kostja poolt tabelis esiletoodud TTF+marginaal 1,8 eurot hinnale

vastuväiteid ei esitanud. Vastavast tabelist nähtub, et ka alates 2020.a novembrist kuni

aprillini 2022.a kattuvad kostja tabelis toodud ja hageja esitatud arvetel märgitud gaasi

hinnad. Kuna kostja on apellatsioonkaebuses ise esile toonud, et varasemalt, st enne 2020

novembrit on hageja esitanud arved vastavalt poolte poolt lepingute p-s 3.2 kokkulepitud

valemile, siis tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et osas, milles hageja on

esitanud arved perioodil 2017 kuni 2022.a aprill on gaasi hind esitatud õigena.

13.Kostja esitatud tabelist nähtub, et TTF+marginaal 1,8 eurot hinna järgi tulnuks kostjal

hagejale perioodil 2022.a aprill kuni august tasuda kokku 43 974,76 eurot +käibemaks, st 52

769,71 eurot (II, kd tlk 34 tabeli sinised veerud), kuid hageja esitas arved (II, kd tlk 34 tabeli

rohelised veerud) summaga 50 043,06 eurot+ käibemaks, st 60 051,68 eurot (kattub ka hageja

esitatud tabelis I kd, tlk 32 pöördel 5. veerus toodud gaasi müügi summaga). Seega nõudis

hageja kostjalt müüdud gaasi eest kõrgema hinna tasumist võrreldes lepingus kokkulepituga,

va arvatud aprilli 2022 arve. Kuna hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt nõuab hageja

kostjalt aprillis 2022.a müüdud gaasi eest summat 30 026,22 eurot (kuigi lepingulise

kokkuleppe järgi saanuks nõuda 30 369,86 eurot), ei saa kohus väljuda nõude raamidest.

Maakohus mõistis kostjalt välja gaasi eest tasu 18 947,33 eurot. Seega on maakohus mõistnud

kostjalt välja enam (60 051,68-52 769,71=)7 281,97 eurot ning lisaks hageja nõude alust

arvestades enam (30 369,86-30 026,22=) 343,64 eurot, kui hageja oli õigustatud saama.

Hageja põhinõude põhjendatud suurus on 18 947,33-7 625,61 eurot=11 321,72 eurot.

Eeltoodu alusel on ka hageja põhjendatud viivisenõue ebaõigesti arvestatud. Kuna hageja

esitas 2022.a maist kuni augustini arved suuremas summas, kui lepingujärgselt õigustatud oli,

kostja neil kuudel hagejale rohkem, kui lepingujärgselt arvestatav gaasi müügihind, siis

perioodil 2022.a mai kuni august on hageja viiviseid nõudnud ebaõigelt. Hageja on

arvestanud viiviseid enam 59,72+10,63+2,20 (I kd, tlk 34 pöördel, 5. veerg)= 72,55 eurot.

Seisuga 29.12.2022 moodustas põhjendatud viivisenõue seega 1323,04-72,55-aegunud nõue

4,81=1245,68. Maakohus mõistis kostjalt välja gaasi tasu nõudelt sissenõutavaks muutunud

viivise seisuga 11.09.2025, seega on põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivisenõue

seisuga 11.09.2025 on 1245,68+3536,17=4781,85 eurot ning viivis tuleb vastavalt hageja

nõudele välja mõista põhinõudelt 11 321,72 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 12.09.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

14.Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheidetega, et maakohus jättis ebaõigesti viivisenõude

vähendamata ja jättis arvestamata kostja poolt tasutud 376,73 euroga. Hageja esitas asjas

ülevaatliku tabeli, millest nähtub igakuise arve suurus ja selle kujunemine. Esitatud on kostja

tehtud maksed ning nende arvestamine arvel kajastuva põhivõlgnevuse ja viivise katteks.

Kostja vastuseks sellist üksikasjalikku tabelit ei esitanud. Maakohus selgitas 22.05.2024

istungil, et kostja peab oma vastuväiteid täpsustama, sh viivise osas. Ringkonnakohtu arvates

ei nähtu, et hageja on jätnud mõne kostja esitatud summa arvestamata või arvestanud viivist

üle põhinõude. See asjaolu, et arvel on põhinõudega võrreldes viivis suurem ei tähenda seda,

et viivist on nõutud suuremas summas võrreldes konkreetsel arvel märgitud põhinõudega.

Konkreetsel arvel olev viivise suurus on kujunenud mitmete arvete mittekohasel täitmisel.

Menetluskulude jaotus

15.Kuna käesoleva otsusega tühistatakse osaliselt maakohtu otsus ning lõpptulemusena

rahuldatakse hagi ja apellatsioonkaebus osaliselt, siis arvestades vaidluse olemust ning hagi

rahuldatud ja rahuldamata osa proportsiooni, tuleb poolte menetluskulud nii maa- kui ka

ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel jätta nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Parandatud 04.03.2026 määrusega

RESOLUTSIOON

1. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2026 otsuse resolutsiooni punktis 1 esinev viga

ja lugeda kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1 õigeks järgnevas sõnastuses: Harju Maakohtu

12.09.2025 otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja põhinõude 11 321,72

eurot ületavas osas ja viivise seisuga 11.09.2025 4781,85 eurot ületavas osas ning viivise

põhinõudelt 11 321,72 eurot ületavas osas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 12.09.2025 kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulude jaotuse osas ja teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi selles osas rahuldamata ning jätta menetluskulud

poolte kanda. Muus osas jätta otsus muutmata.